Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Aatomi ehitus Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium

Sisukord Planetaarne aatomimudel Aatomi ehitus (Tabel) Aatomi ehitus (Video) Aatomi tuum Massiarvu leidmise valem Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist Isotoobid – animatsiooni vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Vesiniku isotoobid

Sisukord 2 Elektronkate Elektronide arv elektronkihtidel Elektronide paiknemine Aatomi ehituse õppemudel Video aatomi ehitusest – vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Seotud lingid Kasutatud allikad

Planetaarne aatomimudel - TUUM + + NEUTRON PROOTON ELEKTRONKATE ELEKTRONKIHT ELEKTRON

Aatomi ehitus AATOM (neutraalne) Aine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest. TUUM (laeng positiivne) Koosneb tuumaosakestest ehk nukleonidest. PROOTON laeng +1 mass 1 NEUTRON laeng 0 ELEKTRONKATE (laeng negatiivne) Koosneb elektronkihtidele jaotunud elektronidest. ELEKTRONKIHT Tiirlevad elektronid. ELEKTRON laeng -1 mass 0,0005

Aatomi ehitus http://www.youtube.com/watch?v=lP57gEWcisY&feature=related

Aatomi tuum Koosneb tuumaosakestest ehk NUKLEONIDEST – positiivse laenguga PROOTONITEST ja laenguta NEUTRONITEST. Tuuma laeng on positiivne. TUUMALAENG = PROOTONITE LAENGUTE SUMMAGA. Prootonite arvu tuumas nimetatakse AATOMNUMBRIKS (Z). Tuuma mass on ligikaudu võrdne tuumaosakeste arvuga ehk MASSIARVUGA (A).

Massiarvu leidmise valem nukleonide arv prootonite arv Z neutronite arv N = = +

Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist Z aatomi- number prootonite arv elektronide arv = = =

Isotoobid Ühesuguse prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga elementide aatomid. Erinevad teineteisest ka aatommasside poolest. http://www.youtube.com/watch?v=Jdtt3LsodAQ

Vesiniku isotoobid prootium deuteerium triitium + + + A Z

Elektronkate Elektronkatte moodustavad elektronkihid. Igas elektronkihis tiirlevad elektronid kindlal kaugusel tuumast. Elektronkihtide nummerdamist alustatakse tuumale lähimast kihist. (esimene kiht n=1)

Elektronide arv elektronkihtidel 1. elektronkiht – kuni 2 elektroni. 2. elektronkiht – kuni 8 elektroni. 3. elektronkiht – kuni 18 elektroni. 4. elektronkiht – kuni 32 elektroni. Eelviimane elektronkiht – kuni 18 elektroni. Viimane elektronkiht – kuni 8 elektroni. 4 3 2 1 Elektronide arvu kihil saab leida 2 𝒏 𝟐 .

Elektronide paiknemine ) ) ) +11 2 8 1 +11 -11 Koosta elektronskeemid ja joonista aatommudelid järgmistele elementidele: H, O, C, S

Aatomi ehituse õppemudel http://tahvel.ee/Fail:Aatomimudel.swf

Video aatomi ehitusest http://www.youtube.com/watch?v=pV822HfqT44&feature=fvwrel

Seotud lingid http://tahvel.ee/Fail:Aatomimudel.swf http://videos.howstuffworks.com/discovery/29397-assignment-discovery-electron-shells-video.htm

Kasutatud allikad http://www.youtube.com/watch?v=lP57gEWcisY&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=Jdtt3LsodAQ http://www.youtube.com/watch?v=pV822HfqT44&feature=fvwrel http://tahvel.ee/Fail:Aatomimudel.swf