Rahvusvahelised suhted Ajalugu õpetab, et inimesed ja riigid käituvad mõistlikult alles siis, kui on ammendunud kõik teised võimalused. Iisraeli diplomaat Abba Eban
Alates riikluse kujunemisest on riigid sõlminud omavahel kokkuleppeid, pidanud läbirääkimisi ja sõdinud. Kui kahe riigi kokkuleppega liituvad ka teised riigid, sünnib laiem rahvusvaheline kokkulepe. Rahvusvahelist suhtlust reguleerivad head tavad ja kokkulepped moodustavad rahvusvahelise õiguse.
Rahvusvahelise suhtlemise ajaloost Esimene teadaolev rahvusvaheline leping sõlmiti 1269 eKr Egiptuse vaarao ja Hetiidi kuninga vahel. Muinas-Eesti maakonnad sõlmisid naabritega sõjalisi ja kaubanduslikke kokkuleppeid. Keskajal Hansa Liidu oluline roll. Uusajal kujuneb rahvusvaheline õigus, tekkisid alalised riikide välisesindused elukutseliste diplomaatidega.
Rahvusvahelise suhtlemise ajaloost Napoleoni sõdade järel asutatakse Püha Liit, et vältida sõdu ja revolutsioone. Esimese maailmasõja järel luuakse Rahvasteliit, mis püsib Teise maailmasõjani. 1945 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Eesti esimene välisleping Tartu rahuleping 2.02.1920
Miks teevad riigid koostööd? Kas need põhjused on aja jooksul muutunud?
Välispoliitika juhtimine Arutelu riigi välispoliitika ja vastava seadusandluse üle toimub parlamendis. Parlament kinnitab (ratifitseerib) ja tühistab (denonsseerib) välislepingud ja otsustab välispoliitika teostamiseks riigieelarvest raha eraldamise üle. Valitsus vastutab riigi välispoliitika eest, seda viivad ellu välisministeerium ja välisesindused. Riigipea on rahvusvahelises suhtluses oma maa kõrgeim esindaja.
Rahvusvahelises poliitikas osalejad Sõltumatud riigid Rahvusvahelised organisatsioonid (nt NATO) Valitsusvälised organisatsioonid (nt Greenpeace)
Rahvusvahelised lepingud Rahvusvaheliste lepingute sõlmimine koosneb üksteisele järgnevatest tegevustest: läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkirjastamine, ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine.
Rahvusvaheline õigus- normide kogum, mis kehtestab riikidele käitumisreeglid rahumeelseks suhtlemiseks. Tuumikuks rahvusvahelised lepingud. Diplomaatia- riigi välissuhete korraldamine, et rahulikul teel ja läbirääkimiste kaudu kaitsta oma riigi huve ja lahendada võimalikke teiste riikidega tekkivaid vastuolusid ja probleeme.
Rahvusvaheline tunnustamine Rahvusvahelises suhtluses osalemise eelduseks on, et teised riigid tunnustavad riigis kehtivat võimu. Seda võib teha kahel viisil: De facto tunnustus Uue valitsuse, mis kontrollib territooriumi, olemasolu aktsepteerimine. Lihtsalt tagasivõetav. 2) De iure tunnustus Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina.
Diplomaatilised esindused Riikidevahelise suhtluse eest kannavad hoolt diplomaatilised esindused, saatkonnad, konsulaadid. Nende ülesanded: Oma riigi esindamine ja kontaktide loomine Oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitsmine asukohamaal Asukohamaa poliitika ja majandusliku olukorra kohta seaduslike vahenditega info kogumine.
Loe läbi peatükk 6.3 ja vasta küsimustele Millest sõltub rahvusvaheline julgeolek? Too näiteid, kuidas suurriikide poliitika on mõjutanud rahvusvahelist julgeolekut. Mis on G-7? Mis on selle ühenduse eesmärk? Nimeta üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise norme. Nimeta rahumeelse rahvusvahelise suhtlemise põhivahendid ja iseloomusta neid.
Koosta tabel Organisatsioon
Peamised julgeolekuorganisatsioonid Asuta-mise aasta Liikmes-riikide arv Eesti liikmeks astumise aasta Eesmärgid/ ülesanded Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Euroopa Liit Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Euroopa Koostöö- ja Julgeoleku Organisatsioon (OSCE) Euroopa Nõukogu
Peamised julgeolekuorganisatsioonid ÜRO NATO OSCE Euroopa Nõukogu Ülesanne: Koostada esitlus, mis sisaldab: Asutamise aeg Liikmesriikide arv, Eesti liikmesus Eesmärgid, ülesanded Lisada pilte lipust, logost, jne.