e. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus TALLINNA PRÜGILA e. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus

Tutvustus Tallinna prügila avati 2003 ja teenindab üle 500 000 elaniku Põhja- ja Lääne-Eestis ning Lääne- Virumaal. Omanikud Tallinna linn 35% ja Veolia 65%. Põhiliselt töödeldakse segaolmejäätmeid. Vähesel määral võetakse vastu ja ladestatakse asbesti. Biojäätmed komposteeritakse. Segaolmejäätmed purustatakse ja sorteeritakse: jäätmekütus , mehhaanilised biolagunevad jäätmed ja metall. Metall läheb taaskasutusse, jäätmekütust kasutatakse vastavates katlamajades või nt. tsemenditootmises energiaallikana ja biolagunevad tahked jäätmed ladestatakse ja kasutatakse metaani tootmiseks. Jäätmekütuse tootmine võimaldab tuntavalt vähendada ladestatavate jäätmete hulka, ettevõtte eesmärk on see viia tulevikus alla 20%.

Tallina prügilasse on võimalik korraldada ekskursioone, tuleb võtta ainult ühendust ja leppida ajas kokku. Sel viisil käisime meiegi 2012 a. aprillis asja kaemas, kuhu meie tekitatud prügi läheb ja mis sellest edasi saab. Prügila koduleht on www.jaatmekeskus.ee ja eksursiooni sinna korraldas Loodusretked OÜ. Tekst ja pildid R.Raadik. (fotosid kopeerida ega ilma loata kasutada ei tohi!)

Segaolmejääde See on sorteerimata prügi, mille me viskame tavalisse prügikonteinerisse. Prügiauto toob selle jaama ja kallab varjualusesse maha. Vastav ekskavaator tõstab prügi purustisse. Sealt edasi suundub purustatud mass trummelsorteeri. Esimesena sorteeritakse välja peenem ja raskem- mehhaaniline biolagunev jääde. Järgmisena metall ja lõpuks jämedam ja kergem jäätmekütus (paber, kile, plastik jne). Biolagunev jääde veetakse autodega(peale kaalumist) ladestusalasse. Metall läheb taaskasutusse, jäätmekütus müüakse vastavatesse põletusjaamadesse.

Ladestamine Jaama kõrval asub ladestusala, mis hetkel 27m kõrge mägi, ladestamine toimub kuni 32 meetrini, siis võetakse uus ala käsile. Ala all on vettpidav savikiht, siis mitut sorti kilet ja vastavat riiet. Mäe all on drenaaz, kust voolab ära vedelik, mille puhastab Tallinna Vesi. Ladestuse sisse paigaldatakse torustik gaasi kogumiseks. Gaasiga toodetakse kohapeal elektrit ja sooja jaamale, ülejäänud gaas müüakse börsil.

Gaasijaam

Jäätmekütus

Jäätmekütus

Biojäätmed Lisaks töötleb Tallinna prügila biojäätmeid. Need on kogutud vastavatesse konteineritesse ja põhiliselt on seal toidujäätmed, lisaks Rakverest seaharjased ja Loolt linnusuled jne. Biojäätmed segatakse hakkepuiduga, purustatakse ja sorteeritakse- eemaldatakse kile. Edasi algab komposteerimine. Selleks ladustatakse jääde aunadesse, kuhja sisse paigaldatakse andurid- temperatuuri ja hapnikusisalduse mõõtmiseks. Sedasi seisab jääde aunas kolm nädalat ja oluline on, et temperatuur korra tõuseb 70 kraadini. (hävitamaks haigusi- pisikuid ja umbrohuseemneid), Peale seda tõstetakse aunad ringi sel viisil, et massi äärmine osa saaks uues aunas keskele ja vastupidi. Ja veelkord kolm nädalat valmimist. Valmis kompost ladustatakse ja müüakse soovijatele. Kahjuks puudub Eestis hetkel komposti standard. Hetkel on ka soovijaid vähem, kui seda toodetakse.

Biojäätmed

Biojäätme aunad

Valmis kompost

Kajakad ja peletid Prügimäel tiirutas meeletul hulgal kajakaid, Tallinna Lennujaama ornitoloogid loendasid neid ca 3000- 4000 Ei ole aidanud ka linnupeletajad, mida kõik seinad ja postid täis olid pandud ja mis kole-koledat häält tegid. Linnud harjuvad lihtsalt nendega.

kommentaariks Jaamas on ca 26 töötajat, käsitsitöö praktiliselt puudub. Tööpäeva lõpus sisenetakse garderoobi, kus võetakse seljast tööriided ja selleks, et puhaste- koduste riiete juurde pääseda, peab läbi minema dushiruumist või saunast. Samuti on eraldi platsid autode pesuks. Kogu prügitöötlus tundus igati kaasaegne ja tasemel, aga nendest kajakatest ja teatavast haisust ikka lahti ei saada. Imestama pani, et jaamas on 26 töötajat, nendest kontoris 2/3. Ehk ca 9 inimest tegeleb kohapeal poole miljoni elaniku prügiga. Tehnika polnud töötlemiseks teab mis keeruline aga tulemus oli päris hea. Prügi on „kuum kaup“, selle kättesaamiseks on kõva konkurents. Firma eesmärk on võimalikult vähe ladestada, ehk suurema osa prügist saata uuesti käitlusse. Sellega makstakse ka vähem saastemaksu. Konkurents ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt muudab odavamaks inimestele prügiveo. See ehk omakorda paneb inimesi rohkem enda järel koristama ja mitte metsa alla poetama.

Kahjuks ei ole jaamas toodetud kompostile suurt nõudmist Kahjuks ei ole jaamas toodetud kompostile suurt nõudmist. Puuduvad Eestis suured majandid, kellega koostööd teha. Samuti puudub riigil standard, milline peaks olema kompost, mida ja palju sisaldama. Praeguste proovide järgi sisaldab jaamas toodetud kompost liialt nitraate ja väävlit. Komposti kasulikkust ja võimalusi selle kasutamiseks pole uuritud. (kes seda tegema peaks?) Raimond