Õnnest, regionaalpoliitikast ja Kagu-Eestist Veiko Tali Rahandusministeeriumi kantsler 08.08.2019

Ööbikuoru villa

Õnnest

ÜRO on juba aastaid koostanud õnneraportit, selgitamaks välja inimeste õnnelikkust riikide lõikes. Tegemist on inimeste enesehinnangutega, mida võrreldakse objektiivsete arvandmetega niivõrd kui see on võimalik. Meie ja meie lähinaabrid on 156 riigi võrdluses keskmisest õnnelikemate seas, meie põhjanaabrid seejuures maailma kõige õnnelikemate hulgas. Inimeste õnnelikkus siin regioonist kasvab aastati järjepidevalt. NB! Düstoopia näol on tegemist hüpoteetilise riigiga, kus inimesed oleksid eeldatavasti kõige vähem õnnelikud (st. kus heaolu näitajad on kõigi riikide kõige halvemad). Kuna tegemist on siiski inimeste subjektiivse enesehinnanguga, siis osa sellest ei ole põhjendatav statistiliste näitajatega (nt sõltub see paljuski ka lähisuhetest, pereelust vms). Mõnes riigis on see osa suurem, mõnes väiksem (Eesti inimeste õnnetunne on teiste riikidega võrreldes üsna hästi seletatav statistiliste näitajatega).

OECD on 2017 (ja ka varasemalt) arvutanud Parema Elu Indeksit, selgitamaks välja inimeste heaolu riikide lõikes. Tegemist on erinevatele statistilistele arvnäitajale tugineva indeksiga, mis reastab riigid nende omavahelise positsiooni kaudu. Meie oleme 40 liikmes- ja partnerriigi (NB! tegemist on siiski maailma arenenumate riikidega) võrdluses keskmiste seas, meie põhjanaabrid seejuures kõige parema eluga riikide hulgas ning lõunanaabrid keskmisest veidi kehvemate seas. NB! Indeksi näol on tegemist andmekoguga, mille iga kriteerium (kokku 11 tk) koosneb 1-4 võrdse kaaluga näitajast. Iga kriteeriumi lõikes on riigid asetatud pingeritta. Kriteeriumide osakaalusid indeksi arvutamisel on võimalik vastavalt kasutaja subjektiivsele hinnangule muuta, antud juhul on kõik 11 kriteeriumit võrdse osakaaluga.

Kas Kagu-Eestis ollakse õnnelikud? 2016 2016.a. viis Turu-uuringute AS läbi esmakordselt küsitluse selgitamaks välja inimeste õnnelikkust maakondade lõikes. Tegemist on ainult inimeste subjektiivse enesehinnanguga. Kagu-Eesti inimeste õnnelikkus on pigem Eesti keskmise lähedane. Suure tõenäosusega (95% usalduspiirid) tunnevad end Eesti keskmisest õnnelikematena Läänemaa ja Tallinna elanikud ning vähem õnnelikena Ida-Viru, Harju, Saare ja Valgamaa elanikud.

Regionaalpoliitikast

Miks üldse regionaalpoliitika vajalik? Ebavõrdsuse ja võõrandumise vähendamine Demograafia sh väljarände ohjamine Suurem konvergeerumise potentsiaal Ühiskonna ressursside ja väärtuste (maa, maavarad, mets, loodus, hooned jm) optimaalne ära kasutamine Mitmekesisus ning ühiskonna elujõulisus ja vastupanuvõime / kestlikkus

Regionaalpoliitika areng – murede silumisest potentsiaali ärakasutamiseni

Tulemuslik saab olla vaid terviklik lähenemine Erinevate regionaalpoliitiliste instrumentide ja meetmete kombineerimine: regulatiivsed horisontaalpoliitikad (nt jaotusvõrgu kulud, sotsiaaltoetused) riigi investeeringud sh baastaristud finantsinstrumendid (käendused jt) regionaal - jm toetused fiskaalsed tasandusmehhanismid KOV rolli suurendamine (õigused/ vastutus) riigi kohalolek (riigimajad, (kaug)töökohad)

Kagu-Eesti võimalustest Ressursid (ühiskonnal odavamalt käes) ja mitmekesisus (kriisi ja muutute olukorras riskide vähendamine ja resistentsus) Mastaap või spetsiifika

Edu valem: kas suudame eeliseid võimendada ning puuduseid maandada ? VANANEMINE VÄLJARÄNNE MADALAD SISSETULEKUD MADAL HÕIVE ÄÄREMAALISUS … LOODUSKESKKOND KULTUURIPÄRAND TUGEV IDENTITEET KOGUKONNA AKTIIVSUS PIIRIALA … SMART ?

ERIPÄRA JA EELIS: IMELINE LOODUS TERVE ELUKESKKOND LOODUSRESSURSSID MAHETOOTMINE …

OMANÄOLINE KULTUURIPÄRAND ERIPÄRA JA EELIS: TUGEV IDENTITEET KOGUKONNA AKTIIVSUS OMANÄOLINE KULTUURIPÄRAND …

VÕRGUSTIKUD JA KOOSTÖÖ

KOV ERILINE ROLL : KOGUKONNA KAASATUS LÄBIPAISTVUS TAGASISIDESTAMINE USALDUS

Õnne Valem ? Õ = 𝑃+𝑊+𝐺+𝐻 H= 𝑘=1 𝑛 0,5𝑆𝑘+0,1𝐶𝑘+0,4𝑉𝑘 Õ – Kagu-Eesti õnn P – piirkonna kasutamata potentsiaali (eeliste) rakendamine W – toimiv tegijate võrgustik (inimesed, ettevõtjad …. ) G – hea valitsemispraktika (KOV, riik, kogukonnad …) H – piirkonna elanike summaarne kestev (st mitte hetkeline) õnnelikkus n – Kagu-Eesti elanikud S – individuaalne geneetiline tegur C – individuaalsed elutingimused (erinevad välised asjaolud - sissetulek, sotsiaalelu, tervis, haridus, vanus jms) V – individuaalsed igapäevased valikud ja otsused Sulgudes olev peaks olema Martin Seligman’i (University of Pennsylvania, olnud ka Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni presidendiks, on muide ka „õpitud abituse teooria“ autor) poolt 2002.a. pikaajalise psühholoogia-alase uurimistöö (positiivne psühholoogia) tulemusena kirjeldatud individuaalse õnnelikkuse valem (H=enduring level of happiness, S= biological set point (genetics and history), C=more or less fixed circumstances of your life, V= factors under your voluntary control), millele Sonja Lyubomirsky (University of California) lisas hiljem osakaalud.