EL määrus 2199/2003. Ühtse pindalatoetuse rakendus Eestis Töövariant Ühtne pindalatoetus EL määrus 2199/2003. Ühtse pindalatoetuse rakendus Eestis Töövariant

Ühtne pindalatoetus Eestis Määruse eelnõu lähtekohad Põllumajandusmaa suurus 800 000 ha Minimaalne toetusõiguslik pind 1 ha Liitumislepingu kohane finantspakett, selle muudatus tulenevalt ÜPP reformiotsustest 19,5 mln € 21, 326 mln €

Maksimaalselt võimalik toetus Otsetoetused kuni 25% EL eelarvest 333,7 mln kr Otsetoetused kuni 40% (kuni 25% MAK eelarvest) 200,3 mln kr Otsetoetused kuni 55% rahvuslikust eelarvest 197,2 mln kr (86,83 mln kr)

Kriteeriumid (Määruse eelnõu § 3) Valdkond Standardid Eesti poolsed kriteeriumid Minimaalne kasutuse tase: Kindlustada minimaalne korrastatuse tase ja säilitada looduslikud kooslused Kasutuses oleval haritaval maal kasvatatavad põllukultuurid aktiivses tootmises oleval maal kasvatatakse põllumajanduskultuure, mis on külvatud hiljemalt 15. juuniks. Tegevused on kantud põlluraamatusse. Ajutises kasutuses väljas oleval haritaval maal ebasoovitava taimkatte leviku tõkestamine   Toetust ei maksta maale, millele ei ole 1. juuliks rajatud kultuuri või millele pole rajatud mustkesa (st hoolitsemata ja võssa kasvav) maa peab olema haritud (mehhaaniline või keemiline umbrohutõrje tehtud) 1. juuli seisuga ning eesmärgiga võtta maa kasutusse või panna peale pikaajaline kultuur. Püsikarjamaade ja looduslike rohumaade kaitse Karjatamine või niitmine (koos niite äraveo või hekseldamisega) vähemalt 1 kord enne 31. juulit

Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus 363,6 tuh ha toetusõiguslikku maad, fikseeritud kasvatavate kultuuride loetelu (teraviljad, teatud kaunviljad) ja 1303,7 kr/ha 55% tase Ettepanek – kasutada selleks otstarbeks täielikult MAK eelarvet Ühtse pindalatoetuse maksena 417 kr/ha täiendava otsetoetusena kuni 583,7 kr/ha (42,2%)

Sertifitseeritud seemne kasvatamise täiendav otsetoetus Lähtekoht- 1400 ha toetusõiguslikku maad, fikseeritud kasvatavate kultuuride loetelu Eesti 2003.a toetuse tase 4281 kr/ha, EL kehtiv skeem 2642 kr/ha , seepärast rakendub EL 100% Ettepanek – eristada liblikõieliste ja heintaimede toetuse ühikumäärad 2:1 Ühtse pindalatoetuse maksena 417 kr/ha täiendava otsetoetusena liblikõielistele kuni 3021,9 kr/ha heintaimedele kuni 1302,4 kr/ha

Loomakasvatussektori täiendav otsetoetus Loomühikuid arvestuslikult kokku 200 835 Kasutatav karja- ja söödamaa 414 tuh ha Loomühiku kohta arvestuslikult 2,06 ha maad …. sellest tulenevalt kaetakse loomühiku kohasest toetusest 859,8 krooni loomühiku kohta ühtse pindalatoetuse kaudu

Veise kasvatamise täiendav otsetoetus Lähtekohad: makse toetusõiguslikele veistele 1452,7 kr/lü 55% tasemel Piimalehma toetus läbi ühtse pindalatoetuse (55% tasemel 547,2 kr) Ettepanek: maksta täielikult riigieelarve vahenditest Ühtse pindalatoetuse kaudu 859,8 kr/lü täiendava otsetoetusena kuni 592,9 kr/lü

Veise kasvatamise täiendav otsetoetus Lähtekohad: kuna lihtsustatud skeemis erinevad veisetoetuse skeemid liidetud, makse arvutamine “koefitsientide” alusel Lehm – 1 Üle 24 k vanune lehmmullikas – 1 8 k vanune kuni 24 k vanune lehmmullikas – 0,7 8 k vanune ja vanem pull või härg - 1 1-7 k vanune vasikas – 0,2

Ute kasvatamise täiendav otsetoetus Lähtekoht: võimalik makse 2003.aasta tase +10%, makse toetusõiguslikele uttedele 1631,7 kr/lü Ettepanek: maksta riigieelarve vahenditest Ühtse pindalatoetuse kaudu 859,8 kr/lü täiendava utetoetusena kuni 771,9 kr/lü e. 116 kr ute kohta

Ühikumäär toetusõiguste alusel eelarvest Täiendav toetus MAK-ist riigieelarvest Põllukultuurid 417 kr/ha 550 kr/ha 33,7 kr/ha Liblikõieliste sertifitseeritud seemned - 3021,9 kr/ha Heintaimede sertifitseeritud seemned 1302,4 kr/ha Muu maa

Ühikumäär toetusõiguste alusel eelarvest Täiendav toetus MAK-ist riigieelarvest Veisele 417 kr/ha e. 859,8 kr/lü - 592,9 kr/ lü Utele 771,9 kr/lü e. 116 kr utt Piimalehmale 417 kr/ha 547,2 kr/lü