Kutseharidus valmivas Haridusstrateegias Ene-Mall Vernik-Tuubel Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kevadkonverents, 21.aprillil 2011.a.

Haridusstrateegia – suure algustähega! Mõni sõna varasemast 11.nov.2008 esitas Eesti Koostöö Kogu Riigikogule ning Haridus- ja Teadusministrile ettepaneku töötada välja Eesti pikaajaline haridusstrateegia. Vastava üleskutsega ühines ka Eesti Haridusfoorum 9.septembril 2009 sõlmiti kolmepoolne kokkulepe 11.jaanuaril 2010 moodustas haridus –ja teadusminister oma käskkirjaga juhtkomisjoni.

Juhtkomisjoni ülesanne: töötada välja Eesti haridusstrateegia 2020 2) Esitada haridus- ja teadusministrile haridusstrateegia projekt 1. juuliks 2011

Projekti eesmärgiks on Eesti haridusstrateegia väljatöötamine, mis seostaks juba kehtivates arengukavades sätes-tatu ning pakuks kooskõlastatud lahendusi Eesti haridussektori võtmeteemade osas. Strateegia haarab kogu elukestva õppe sekto-rit ja on suunatud Eesti konkurentsivõime suurendamisele ning inimeste elukvaliteedi tõstmisele

Strateegia lähtekoht: hariduse isiksuslikust, ühiskondlikust ja kultuurilisest väärtusest tulenevad väljakutsed Eesti elukestva õppe süsteemi arendamisele käesoleval kümnendil

Hariduse isiksuslik väärtus: Haridus aitab avastada ja avada inimese võimeid, toetab tema pidevat eneseanalüüsi ja eesmärkide seadmist kogu elu jooksul. Haridus aitab inimesel kujundada oma identiteeti ja tõsta oma elukvaliteeti, väärikalt ja hoolivalt toime tulla nii isikliku elu kui ühiskonna elu väljakutsetega.

Hariduse kultuuriline väärtus Hariduse (õppimise) kaudu kanduvad põlvest põlve kultuuris loodud märkide süsteemid (keeled), nende abiga talletatud ühised uskumused ja väärtused, tegutsemis- ja käitumismudelid ning kultuuritekstide loomise, lugemise ja tõlgendamise oskused.

Hariduse väärtus ühiskonna arengu jaoks Haridus on ühiskonna olemasolule ja arengule vajaliku intellektuaalse ja sotsiaalse kapitali allikas. Haridus aitab kaasa ühiskonna sidususele ning paindlikkuse, refleksiivsuse, loovuse ja uuenemisvõime suurenemisele.

Kehtivad strateegiad ja arengukavad Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007–2013, Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2009–2013, Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006–2015,  Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia aastateks 2006–2015,  Eesti õpetajahariduse strateegia aastateks 2009–2013  Täiskasvanuhariduse arengukava aastateks 2009–2013

Võtmeteemad seisuga 21.aprill 2011.a. Hariduses osalemine (barjäärid) Hariduse seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majanduse vajadustega Isiksuse- ja arengukeskne õpikäsitlus Õpetaja maine ja positsioon Haridus ja Eesti kultuuriruum Elukestva õppe terviksüsteemi väljakujundamine

Strateegia on alles kujunemisjärgus …. Töörühmade ja juhtgrupi poolt heaks kiidetud seisukohti veel pole, mistõttu väljendan allpool suuresti isiklikke seisukohti … lähtudes küll töögruppides kirjapandud materjalidest

1. Hariduses osalemine koos osalemisnäitajate suurenemisega ja rahva haridustaseme tõusuga suureneb ka tööhõive, paranevad tervisenäitajad, inimesed on poliitiliselt aktiivsemad suurem on inimestevaheline usaldus

EL kontekstis on Eesti tubli keskmine: Alushariduses osalemise määr Keskhariduseni jõudvate noorte osakaal Kõrgharidusega inimeste osakaal vanuserühmas 30-34 aastat …. kuid muretu meie olukord siiski pole. Kõigil haridusastmeil on probleemid haridussüsteemis püsimisega, väljalangevus ning seega inimvara potentsiaalne kadu kõigil haridustasemeil on suur.

Alusharidus Võrdsem lävepakk kooli astumiseks – 6aastaste osalemine eelõppes 2005 87,3% Soovitud tase 2006 88,8% 2012 95% 2007 90,0% 2013 98% 2008 90,3% 2020 99% eagrupist 2009 90,2%

Põhiharidus Kriitiline grupp:– 18-24-aastased põhiharidu-sega või madalama haridusega inimesed, kes ei õpi kusagil – liiga vara õpingud katkestanute grupp e. madala haridustasemega mitteõppi-vad noored Kriitiline koht – keskhariduseni jõudmine, st omandatud kas erialane haridus või valmidus kõrgkoolis või kutseõppeasutuses õpinguid jätkata

Selle grupi osakaal Eestis – 14% Ohumärk: madala haridustasemega mitte-õppivate noorte osakaal pole Eestis viimase 10 a. jooksul vähenenud 75% neist on poisid! Eesmärk: madala haridustasemega mitteõppi-vate noorte (18-24.a.) osakaal alla 9%

Meetmeid: Kodulähedaste põhikoolide (ja nendega integreeri-tud koolieelsete lasteasutuste võrgustiku kujunda-mine koos ligipääsu toetava koolitranspordi väljaarendamisega Monitooringusüsteemi loomine, kus iga koolist-lahkuja käekäik võetakse luubi alla Koolikeskkonna ümberkujundamine erivajadus-tega õpilaste vajadusi arvestavaks ….

Keskharidus (kutsekeskharidus + gümnaasiumiharidus) Vanusegrupis 20-24 a. oli keskhariduse omandanute määr 2009.aastal Eestis 82,2% Probleemid: 1. väljalangevus a) gümnaasiumis b) kutseõppes 2.Keskharidusega inimeste tööle rakendumine

1.a Väljalangevus kooliastmeti (%) 2005/2006-2008/2009, üldhariduse päevane õppevorm Head meelt teeb, et võrreldes 1006/2007. õppeaastaga on väljalangejate osakaal vähenenud. Traditsiooniliselt on kõige kriitilisemas seisus kolmas kooliaste (eriti poisid) ja gümnaasiumi 10. klass. Allikas: EHIS Õpib vastava õppeaasta 10. novembri seisuga päevases õppevormis, arvatakse kooli nimekirjast välja õppeaasta jooksul, ei ole asunud õppima järgmise õppeaasta 10. novembriks

1.b Katkestamine kutsehariduses (%) õppe liigi järgi Allikas: EHIS Katkestajate osakaal õpinguid alustanutest - kui paljud 10. novembril õpilaste nimekirja kuulunud isikutest on õppeaasta jooksul õpingud katkestanud. Katkestajate hulka ei loeta neid sisseastujaid, kes reaalselt õppetööle ei ilmunud, samuti selliseid õpilasi, kes õppeasutuse siseselt samas õppekavarühmas eriala vahetasid.

Meetmeid väljalangevuse vähendamiseks: Põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine ning kodulähedaste põhikoolide ja mitmeid valikuvõimalusi pakkuvate gümnaasiumite võrgustiku kujundamine Monitooringusüsteemi loomine Erivajadustega õppijad - ???? Kutseõppest väljalangevuse vähendamine – vt vastav arengukava Meede 1.3, Tugi-, nõustamis- ja toetussüsteemide arendamine

Keskharidusega inimeste tööle rakendumine Haridustase Tööjõud (tuh) Töötud (tuh) Osakaal Esimese taseme haridus, so. põhiharidus või madalam 72,6 20,7 29% Teise taseme haridus, teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus 372,3 59 16% ..sh üldkeskharidus 155,6 23,4 15% ..sh kutseharidus 216,7 35,6 Kolmanda taseme haridus 246 15,3 6% ..sh kõrgharidus 177,8 9,1 5%

Eesmärk: ???? Meetmed: ????

Eesmärgid kõrgharidus 1.Kolmanda taseme hariduse omandanud inimeste osakaal earühmas 30-34 aastat on jõudnud 42%-ni 2.Üliõpilaste osakaal õppima asumisel, õppimise ajal ja lõpetamisel peegeldab ühiskonna koosseisu 3. Õpinguid katkestajate osakaal on kõrghariduses alla 10% (praegu on see 15% ringis)

Meetmeid: viiakse lõpule üleminekuhindamine ja institutsionaalne akrediteerimine, mis loob noortele kindluse asumaks õppima just Eesti kõrgkoolides; rakendatakse sotsiaal-tagatiste süsteem üliõpilastele, mille tulemusena pole üliõpilased sunnitud ühitama õppimist töölkäimisega;

4. töötatakse välja ja rakendatakse meetmed vähemesindatud ühiskonnagruppide kaasamiseks kõrgharidusse 5 . Meil on probleemiks suur bakalaureuse-kraadiga piirdujate hulk; rakenduskõrgharidus on tugevalt alaesindatud;

Täiskasvanuharidus Täiskasvanute ebaühtlane ligipääs haridusele VÄGA SUUR MUREKOHT, mis arengukavades erinevates kohtades sisaldub, kuid mida näib siiski olevat raske üldsuseni viia, on kuidas saada hakkama selle sihtgrupiga, kes on noorena koolist välja kukkunud?

25-64-aastaste osalemine elukestvas õppes EESMÄRK: aastaks 2013 – 13,5 % aastaks 2020 – 17%

1. võtmeteema – hariduses osalemine -kokkuvõte aastaks 2020 on sisse seatud õppes osalemise jälgimine sünnist 26(??) eluaastani   õppija motiveerimis- ja õppesse tagasitoomis-mehhanismid on mitmekesistunud

2.võtmeteema: Hariduse seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majanduse vajadustega

Olukord Millise haridusliku struktuuriga tööjõudu vajab ühiskond EL prognoos aastaks 2020 meie hariduslik pilt praegu (elanikkonna jagunemine haridusliku ettevalmistuse järgi 2008. aastal) 35% kõrgharidusliku ettevalmistusega juhte ja spetsialiste 50% keskmise kvalifikatsiooniga oskus-töötajaid ja teenindajaid – seega kutseharidusliku ettevalmistusega töötajaid 15% lihttöölisi 34% kõrgharidusega inimesi   35% kutseharidusega inimesi 35% erialase ettevalmistuseta inimesi

MKM Tööjõu vajaduse prognoos aastani 2017 Majanduses tervikuna kasvab töötajate arv spetsialisti ametialadel, mõningal määral suureneb ka teenindustöötajate arv koos teenuste sektori rolli tõusuga. Praktiliselt kõigil tegevusaladel jätkub aga lihttööliste vähenemise trend. Haridustasemete lõikes viitab prognoos tänasest veidi suuremale vajadusele kutseharidu-sega töötajate järele, kuid sõltuvalt harust on tulemused üsna erinevad. Üldise trendina võib siiski välja tuua kasvava vajaduse kõrgema haridustasemega töötajate järele.

Põhimureks on Eesti tööjõu kvalifikatsiooni ja struktuuri mittevastavus innovaatilise teadmusmajanduse nõuetele. Täna puudub Eestis arvestatav tööturu nõudluse analüüs ametigruppide sees: millise ettevalmistusega töötajaid/spetsialiste/asjatundjaid Eesti arenev majandus käesoleval ja järgmisel aastakümnel vajab. Kuni sellist analüüsi pole, pole võimalik ka adekvaatne riigitellimuse planeerimine hariduse sisu järgi, on vaid üldsõnaline soov suurendada õpet tehnilistel ja loodusteaduslikel aladel.

Eestis ette valmistatavate spetsialistide ja oskustööliste hulk ei kata kvalifitseeritud tööjõu nappust võtmevaldkondades, sh IKT alal. Koolilõpetajate iseseisva otsustuse võime, innovaatilisus, motiveeritus ja meeskonnatöö oskused ei vasta tänapäeva organisatsiooni-des nõutavate isiksuseomaduste nivoole.

Vaatamata mitmetele positiivsetele arengu-tele kutsehariduses pole selle maine veel piisavalt kõrge. Samuti on levinud arvamus, et Eesti kõrg-haridus ei ole rahvusvaheliselt konkurentsi-võimeline ja ei taga tööturul piisavalt karjääri- ja eneseteostuse võimalusi.

1.eesmärk: Tööturu muutuvate vajaduste, ametialade ja nõutava kvalifikatsiooni seire alusel tehtav prognoos on aluseks riigi strateegilisele haridustellimusele, haridusinvesteeringute planeerimisele ja õppekavade arendusele

Meetmeid: Sotsiaalministeeriumi, Majandusministeeriumi ja HTM koostööorgani ellukutsumine tööturu vajadustest lähtuva riikliku koolitustellimuse terviklikuks ja tasakaalustatud kujundamiseks üld-, kutse- ja kõrgharidusele, kaasates selleks ka sotsiaalpartnerid.

Haridusjuhtide, majandusjuhtide, visionääride koostööks vajalik täiendkoolitus: kuidas töötada tulevikuga, kuidas ette aimata ja suunata muutusi hariduses vastavalt majanduse muutustele, kuidas hariduse abil toetada majanduse struktuurimuutusi

Arvamusliidrite ja meedia kaasamine töö ja meisterlikkuse väärtustamiseks ühiskonnas. Lugupidava suhtumise kujundamine oma ala meistritesse, professionaalsuse väärikas hindamine mistahes tegutsemisalaslt või valdkonnast, kus ta tegutseb. Arvamusliidrite roll selle suhtumise kujundamises on ülisuur.

2.eesmärk: Haridussüsteem tagab piisavalt paindlikke ja mitmekesiseid valikuid ja erinevaid õpivõimalusi, mis võimaldaksid inimestel kogu elukaare kestel kaasas käia tööturu, ühiskonna ja ka ealiste muutuste ning tehnoloogiliste uuendustega

Meetmeid: Põhikool loob piisava teadlikkuse ja motivatsiooni eneseteostuseks tööelus ning annab hea ettekujutuse isikliku ja tööelu sisulistest valikutest ning arusaamise erinevate haridusvalikutega kaasnevatest võimalustest ja tagajärgedest. Alates põhikoolist luuakse baasi ka vajalike kutseoskuste omandamiseks.

Kõigi haridustasemete õppekavadesse lülitatakse elukestva õppe võtmepädevused. Alates põhikoolist ja lõpetades täiskasvanuhari-dusega tagatakse reaalsest Eesti tööturusituatsi-oonist ja majanduse arenguperspektiividest informeeritud sõltumatu kutse- ja karjääri-nõustamine igas eas inimestele

3.eesmärk: Kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides on toimunud struktuurinihked, mis võimaldavad ette valmistada innovaatilise majanduse rajamiseks vajalikke tippspetsialiste , tipptasemel tehnikuid, oskustöölisi, teenindajaid.

Meetmeid: Kutsehariduse ning kõrghariduse rakenduslike õppekavade korraldusse kaasatakse tööandjad töökohal toimuvate praktikate osakaalu ja tõhususe suurendamiseks ning kvalifitseeritud juhendamise tagamiseks. Kutsehariduses ja rakenduslikus kõrghariduses laiendatakse töökohal toimuva väljaõppe ning õppeasutuses toimuva ettevalmistuse paindliku ühendamise võimalusi

Tööandjate ja õppeasutuste koostöös laiendatakse (ja rahastatakse) mentor-programme kutseõppeasutuste ja bakalaureuseõppe lõpetajate kutse- ja ametioskuste lihvimiseks esimese tööaasta jooksul

suurendatakse riigi tellimust rakendusliku sisuga magistri- ja doktoriõppele, sh ka interdistsiplinaarsetel innovatsiooni, uusi tehnoloogiaid, uusi majandusmudeleid, inimvara arengut ja kultuuri sidustavatel õppekavadel. Soodustatakse ettevõtjate ja juhtide innovaatilisuse tõusu läbi osalemise magistri- ja doktoriõppes.

3.võtmeteema: Isiksuse- ja arengukeskne õpikäsitlus Olukord: PISA ja paradoksid Teadmiste hea tase Tagasihoidlik loovus, ettevõtlikkus, probleemilahendusoskus, kriitiline mõtlemine Vähene koolirõõm, kõrge koolistress Haridusele seatud ülesanded onn muutunud kiiremini, kui õpetajate poolt ülesannete elluviimiseks kasutatav metoodika

Üldeesmärgid: Isiksusekeskse ja konstruktivistliku õpikäsitluse juurutamine, õppurite individuaalsete erisuste suurem arvestamine, sotsiaalsete ja isiksuslike oskuste esiplaanile toomine. Kõrvuti faktide omandamisega samavõrra ka loomingulisuse ja innovaatilisuse väärtustamine. Õpetajakoolituse orienteerimine isiksuse- ja arengukesksele lähenemisele. Hindamine arendavaks, koolide hindamisel mitmete erinevate mõõdikute kasutamine.

Meetmeid: Isiksuse- ja arengukeskne õpikäsitlus on tegelikult tänastes õigusaktides – seadustes, õppekavades, arengukavades – kirjas. Miks nad ei rakendu????? Kes teaks lahendust? Välishindamise viimine vastavusse õppekavadega: laiendada välishindamise vaatlusvälja ainealastelt tulemustelt ka üldpädevustele, läbivatele teemadele jt eesmärkidele

4.võtmeteema: õpetaja maine ja positsioon Olukord: Õpetajate suhteliselt madal töörahulolu ja eneseusaldus Noorte vähene huvi õpetajakoolituse vastu Õpetaja ülekoormatus Ebapiisavad tugisüsteemid Õpetajakutse feminiseerumine

Eesmärgid: Liikumine õpetaja positsiooni väärtustamise suunas, mida iseloomustavad nii formaalsed näitajad (konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele, õpetaja keskmine palk suhtes riigi keskmisega, konkurss õppejõudude ametikohtadele) kui ka enesehinnangud ja rahulolu

Meetmeid: Töötasu Muutused õpetajakoolituses Tugistruktuurid õpetajale

5. võtmeteema : haridus ja kultuuriruum Süvenev pinge eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkuse ja haridusprotsesside globaalse avatuse vahel Pinged rahvusliku hariduskontseptsiooni ja Eesti ühiskonna mitmekultuurilisuse vahel Meelelahutusliku, tarbijalikkust viljeleva kultuuri hedonistlike väärtuste ja ühiskonnas levinud kitsalt pragmaatiliste väärtuste mõju õpimotivatsioonile ja koolikultuurile ning sellest johtuv väljakutse väärtuskasvatusel

Digikultuuriga seotud uute õppimiskultuuride vastuolu traditsioonilise koolikultuuriga Murettekitav on õpetajate ja õppurite vaheline digitaalse kirjaoskuse lõhe ning lastevanemate teadmatus virtuaalmaailma mõjust noortele

6. võtmeteema: Elukestva õppe terviksüsteemi väljakujundamine Eestis Elukestva õppe süsteem hõlmab formaalset õpet selle erinevates liikides (üld-, kutse-, kõrg- ning täiskasvanuharidus) ning tasemetel (alus-, põhi-, kesk-, kõrghariduse tase), samuti mitteformaalset ja informaalset õpet

Eesti haridussüsteemi osad (üldharidus-süsteem, kutseharidussüsteem, kõrgharidus-süsteem, täiskasvanuharidussüsteem) ja seda toetavad struktuurid (standardid, kvalifikatsi-oonisüsteem, kvaliteedikindlustus) pole vajalikul määral seostatud ega toimi terviklikult.

Meetmed peaksid olema suunatud haridussüsteemi erinevate osade seostamisele ja terviklikule toimimisele ja kvaliteedi kindlustamisele.

Aga otsustatud ei ole veel midagi … Tänan kuulamast! enemallv@gmail.com Mobiil 53420480