Tiina saron, mba Epkk juhatuse liige Katusorganisatsiooni roll ja võimalused väikemeiereide tegevuse toetamisel Tiina saron, mba Epkk juhatuse liige

Meie teekond I 1991-1995 – taasiseseisvus, oma riigi ülesehitus, oma põllumajanduspoliitika loomine,väliskaubanduse suunamuutus idast läände II 1995-2004 – ettevalmistused liitumiseks EL-ga, liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides (Codex Alimentarius, IPPC, OIE), WTO; vabakaubanduslepingud EL,EEA, BAFTA III alates 2004 – tänapäev – EL liikmelisus, osa ühisest EL-i siseturust, ÜPP rakendamine, osalemine EL-i otsustusprotsessis, uued väljakutsed (biomajandus) 2

Meenutusi siirdeperioodist Esimesed strutuursed muutused 1988 – traktorite ja põllumajandusmasinate müük eraisikutele põllumajanduslike ettevõtete taastamiseks Süsteemsed muutused algasid 1991 – maa- ja omandireform, rahvusliku valuuta kasutuselevõtt, ettevõtete erastamine Eesti põllumajandus- ja toidusektori siirdeperioodi hinnatakse edukaks Tegelikkuses läbis sektor suhteliselt radikaalse siirdeperioodi, mille jälgi tunda veel tänagi

I periood: 1991 -1995 Avatud piiridega majanduskeskkond; puuduvad nii ekspordi kui ka impordi piirangud; maareform, restitutsioon, erastamine, toetusmeetmete puudumine jne Ebavõrdne konkurents subsideeritud imporditud toiduga ja püüd oma põllumajandussaaduste väliskaubandust suunata idast läände Toiduohutuse nõuete ja järelevalvesüsteemi ülesehitus lähtudes rahvusvahelistest põhimõtetest (liikmelisus Codex Alimentarius, OIE, IPPC) Vabakaubanduslepingud, mille raames soodustariifi kvoodid peamistele põllumajandussaadustele 4

Eksportijast importijaks (põllumajandussaaduste väliskaubandusbilanss, allikas MeM)

Rahvusvaheline koostöö 1994 – strateegiagrupp (ministeeriumid, ülikoolid, erialaorganisatsioonid) – “Põllumajanduse säästva arengu pikaajaline strateegia” koostöös FAO-ga; lisaks mitmed sektori analüüsid (piim, teravili) 1995-1998, HACCP-süsteemi kasutuselevõtt toidusektoris ( PHARE projekt) Aktiivsed partnerid Piimaliit, Lihaliit, Leivaliit, Toiduliit Lisaks mitmeid koostööprojekte loomatervise, farmitehnoloogiate ja söötmise valdkonnas (Taani, Soome) FAO strateegia väga põhjalik, hõlmab kõiki valdkondi põllumajanduses, aktuaalne ka täna:’; Sektori analüüsid (erinevate riikide konsultandid) – hinnati piimatöötlemisüksuste tehnilist ja tehnoloogilist olukorda, anti soovitusi investeeringuteks, toodete palett, karm konkurents vaba impordiga, eripäraste tooodete puudumine – kõik tootsid kõike, sh pereettevõtted Väikeettevõtlus polnud pildil – tegeleti erastamisega, ekspordiväljudite otsimisega jne 6

II periood: 1995-2004 Ettevalmistused liitumiseks Euroopa Liiduga – ühinemine ilma üleminekuperioodita Põllumajandussaaduste töötlemisel EL-i toiduohutuse nõuded kesksel kohal Detailne plaan NPAA ( National Plan of Adoption of the Acquis, esimene koostati 1996, täiendati kuni liitumiseni. Vabakaubandusleping EL-iga ja selle raames saadud kvootide kasutamine Põllumajandusorganisatsioonide ühinemine rahvusvaheliste erialorganisatsioonidega (EDA, EUCOLAIT, Copa-Cogeca) Surve tugenves, eelkõige fookuses ettevõtete hügieeni- ja toiduohutuse nõuetele vastavus. 7

Näide: piimatöötlemisettevõtete nõuetele vastavuse ja võimsuste kasutamise hindamine tootmiskvoodi taotlemiseks, 2000 a.

III periood: 2004... Liitumine Euroopa Liiduga Eesti on osa ühisest siseturust ja osaleb EL-i otsustusprotsessis (läbi ministeeriumite + rahvusvahelised organisatsioonid) on rakendatud ühised poliitikad (ÜPP reform, ÜPP 2020+) sektor täna laua taga infoga oma kanalitest ühispositsioonid teiste põllumajandusorganisatsioonidega SAPARD, MAK, Sektori strateegiad Sektor täna laua taga infoga oma kanalitest, ühispositsioonid teiste pm organisatsioonidega, oleme võrdsemad 9

Erialaorganisatsioonid 1989 – Eestimaa Talupidajate Keskliit 1989 – Eesti Aiandusliit 1989 – Eesti Lihaliit – tegevus lõpetatud 1989 – Eesti Piimaliit – tegevus lõpetatud 2016 1989 – Eesti Leivaliit 1990 – Eesti Põllumeeste Keskliit – tegevus lõpetatud 2017 1993 – Eesti Toiduainetööstuse Liit 1995 – Eesti Kalaliit 1996 – Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 1999 - Talumeiereide Liit 10

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Initsiatiiv grupilt entusiastidelt Riigikogust, Põllumajandusministeeriumist ja sektorist. 1995 septembris võeti Riigikogus vastu põllumajandussaaduste ja –toodete turu korraldamise seadus, milles sätestati EPKK loomise põhimõtted, ülesanded, finantseerimine (riigi toetus 3 aastaks) Seaduses sätestati iga-aastased läbirääkimised põllumeeste ja Valituse vahel (sh toetused) Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda loodi 28. märtsil 1996 Vaatamata mitmete erialaorganisatsioonide olemasolule oli riigisektoril selgelt puudu ühest, laiapõhjalisest partnerist põllumajanduse ja maamajanduse sektorist. Puudus arvestatav sotsiaalne partner. Otsustati kasutada seadusandlikku jõudu sellise katusorganisatsiooni loomiseks. 11

EPKK täna 90 liiget, kellest: 51 on põllumajandustootjad või nende ühendused 30 on töötleva tööstuse ettevõtted või nende ühendused 13 on maamajanduse ettevõtted 1 metsanduse valdkonda esindav ühistu Kokku ligikaudu 2200 partnerit

EPKK MISSIOON JA VISIOON MILLE NIMEL EPKK-S ASJA AJAME EHK EPKK VISIOON: TÖÖTAME EESTI BIOMAJANDUSE KONKURENTSIVÕIME JA TAASTUVATE LOODUSVARADE KUI RAHVUSLIKU RIKKUSE TÕHUSA JA KESTLIKU VÄÄRINDAMISE NIMEL KASV JA EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE KASV MIS ASJA EPKK-S AJAME EHK EPKK MISSIOON: EPKK ON BIOMAJANDUS-ETTEVÕTJATE ÜHISHUVIDE KOONDAJA JA EESTKÕNELEJA EESTIS ARENDUSTEGEVUSE LÄHTEALUSED JA TEGEVUSFOOKUSED, SH: RIIKLIKUL TASEMEL MAJANDUSKESKKONNA KUJUNDAMINE VÄÄRTUSAHELA TASEMEL ÄRIKESKKONNA KUJUNDAMINE LIIKMETE TASEMEL ETTEVÕTTE TEGEVUSVÕIMEKUSE KUJUNDAMINE Seoses ühinemistega – visioon ja missioon biomajandus, mis kõige selgemini indikeerib organisatsiooni liikmeid AEG

KUS EPKK TEGUTSEB, ET SAAVUTADA LIIKMETE TAHE JA ORGANISATSIOONI KASV? EPKK NÕUKOGU EPKK JUHATUS PÕLLUMAJANDUS- GRUPP TÖÖTLEVA TÖÖSTUSE GRUPP METSANDUSE GRUPP MAAMAJANDUSE GRUPP RIIKLIKUL TASEMEL KOOSTÖÖ ERAKONDADE, MINISTEERIUMITE JT HUVIGRUPPIDEGA MA-JANDUSKESKKONNA ÜLDISTE TINGIMUSTE, SH MAKSU- ja TOETUSKESKKOND, SEADUS-LOOME, TEADUS- JA HARIDUSKESKKOND JM KUJUNDAMISEKS (sh RAHVUSVAHELINE) RIIKLIKUL TASEMEL MAJANDUSKESKKONNA KUJUNDAMINE VÄÄRTUSAHELA TASEMEL ÄRIKESKKONNA KUJUNDAMINE VÄÄRTUSAHELAÜLENE KOOSTÖÖ BIOMAJANDUSETTEVÕTETE VAHEL TAASTUVATE LOODUSRESSURSSIDE TÕHUSAKS JA KESTLIKUKS VÄÄRINDAMISEKS P.S. Strateegilises perspektiivis näeb EPKK uute valdkondade lisandumist, mille tulemusena moodustatakse uued grupid, nt kalanduse grupp vmt. Liikmete spetsiifilisemate huvide esindamiseks moodustatakse EPKK-s alalise või mittealalise iseloomuga väärtusahelaüleseid nö horisontaalseid toimkondi nagu: Piimatoimkond, Lihatoimkond, Teraviljatoimkond, Keskkonnatoimkond jmt LIIKMETE TASEMEL ETTEVÕTTE TEGEVUSVÕIMEKUSE KUJUNDAMINE KOOSTÖÖ LIIKMESETTEVÕTETE VAHEL TEGEVUSVÕIMEKUSE NING RAHVUSVAHELISE KONKURENTSIVÕIME KASVATAMISEKS

Maa on Eesti rikkus – EPKK ettepanekud Riigikogu valimisteks 2019 a. Terviklik maapoliitika Võrdsed konkurentsitingimused Terviklik riskijuhtimise poliitika Ekspordistrateegia Tarneahela tasakaalustus ja isevarustatus Vastutustundlik keskkonna- ja kliimapoliitika Kvalifitseeritud tööjõud

PÕKA 2030 ja SEKTORI ARENGUKAVA Tuleviku kestlik toit 2030 – 4 põhivaldkonna – piim, teravili, liha ja aiandus – arengukava aastateks 2020- 2030 Sektori arengukava roll on olla osa PÕKA kokkuleppest, keskendudes põllumajandusvaldkonnale ja selle tarneahelapõhisele käsitlusele. Sektori arengukava koostamisel on juhtroll sektori esindajatel. Arengukava koostamisel lähtutakse erinevatest olemasolevatest analüüsidest, dokumentidest (sektorite arengukavad, OECD innovatsiooniraport, OSKA raport, MAK hindamiste tulemused, erinevate uuringute aruanded) ja riiklikust statistikast.

Messid, näitused Stend alates 1998 a.

Toidukvaliteedi märgid Tunnustatud maitse Tunnustatud Eesti maitse Loodi koostöös Saksa DLG-ga, täna 317 pääsukese märki ja 65 ristikumärki antud Pääsukesega tooted

Tänan tähelepanu eest! Tiina Saron .