PÄEVAKAVA 12.30 – 13.00 Ülevaade tehtust Aivo Ülper, SA Põlvamaa Arenduskeskuse arendusspetsialist 13.00 – 14.00 Sõnastame tegevussuuna loosungi 14.00 – 14.15 Sirutuspaus 14.15 – 15.05 Sõnastame ootused riigile 15.05 – 16.00 Sõnastame lähiaastate tegevused 16.00 – 16.05 Kokkuvõte
Põlvamaa uue arengustrateegia tegevussuunad ja tegevused Aivo Ülper SA Põlvamaa Arenduskeskus arendusspetsialist
Ülevaade tehtust Toimunud on heaolu, kultuuri, hariduse ja noorsootöö ning taristu töörühmade esimesed koosolekud. Lõppenud on Põlvamaa ettevõtete küsitlus (214 vastajat) Praeguse struktuuri juures tuleb strateegia mahuks 20-25 lk + eraldi tegevuskava
5 nn „võtmeprobleemi“: Elanike arvu vähenemine negatiivse iibe ja rändesaldo tõttu
5 nn „võtmeprobleemi“: 2. Elanike puudulik tervisekäitumine ja halvad tervisenäitajad
5 nn „võtmeprobleemi“: 3. Madal tööjõupotentsiaal
5 nn „võtmeprobleemi“: 4. Vähesuutlikud ettevõtted
5 nn „võtmeprobleemi“: 5. Avalike teenuste kallidus ja piiratud kättesaadavus
5 nn „võtmeprobleemi“: 5. Avalike teenuste kallidus ja piiratud kättesaadavus
Visoon 2030 vs 2035+ Visioon 2030: Põlvamaa tunnuslause „rohelisem elu“ on praktikas realiseerunud väärtusliku loodus- ja elukeskkonnana, kus elada, töötada ja puhata. Põlvamaa puhas ja eripärane looduskeskkond on kaitstud. Samas, kasutades kohalikke ressursse säästvalt soodustatakse ettevõtluskeskkonna arengut, rohelisema eluga seonduvaid innovaatilisi ning piirkonnas konkurentsieelist omavaid tegevusi. Põlvamaal on toimiv infrastruktuur ning hästi kättesaadavad teenused. Põlvamaa inimesed väärtustavad tervist, puhast looduskeskkonda, rahu pakkuvat ja turvalist elukeskkonda, haritust, loovust, ettevõtlikkust ja koostööd. Visioon 2035+: Põlvamaa tunnuslause „rohelisem elu“ on realiseerunud kauni, tervisliku, nutika ja hea mainega elu-, töö- ja puhkekeskkonnana, mis meelitab ligi elanikke, ettevõtteid ja külalisi. Põlvamaa elanikud on eluga hästi toime tulevad ning kasutavad maakonnas olevaid mitmekülgseid võimalusi enda igakülgseks arendamiseks. Kohalikke ressursse nutikalt väärindavad Põlvamaa ettevõtjad on oma tegevusega eeskujuks ülejäänud Eesti ettevõtetele.
Küsimusi või kommentaare?
Tegevussuuna loosungi sõnatamine 13.00 – 13.05 Ülesande tutvustus 13.05 – 13.10 Individuaalne töö 13.10 – 13.45 Grupitöö 13.45 – 14.00 Ühisarutelu
Strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad Eesmärk on mõõdetav kirjapandud kujutlus soovitavast tulemusest, mida püütakse saavutada. Tegevusvaldkond teenuste grupp või muul viisil defineeritud valdkond, mille lõikes seatakse strateegilised eesmärgid. Tegevussuund on olemuslikult sarnaste tegevuste kogum, mille kaudu kavatsetakse toetada püstitatud eesmärgi täitmist.
Strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad Inimarengu str. eesmärk - Põlvamaa on stabiilse, aktiivse ja terve rahvastikuga maakond. Tegevussuunad: 1.1 Haridus 1.2 Kultuur 1.3 Noorsootöö 1.4 Sotsiaalhoolekanne 1.5 Sport 1.6 Tervisedendus ja tervishoid
Strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad Majandusarengu str. eesmärk – Põlvamaa on ettevõtlike inimeste ja piirkonna tugevusi ning ressursse nutikalt kasutavate konkurentsivõimeliste ettevõtete maakond. Tegevussuunad: 2.1 Ettevõtlust toetav avalik sektor 2.2 Maine 2.3 Noorte ettevõtlikkus 2.4 Konkurentsivõimelised ettevõtted 2.5 Tööjõud
Strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad Taristu str. eesmärk – Põlvamaa on elanike, ettevõtete ja külaliste nõudmistele vastava, loodust säästva ning arengut toetava elu-, ettevõtlus- ja puhkekeskkonnaga maakond. Tegevussuunad: 3.1 Elamufond 3.2 Energiasääst ja taastuvenergeetika 3.3 Maakondliku tähtsusega kultuuri-, puhke, spordi- ja turismitaristu 3.4 Teedevõrk 3.5 Ühistransport
Tegevussuundade loosungite sõnastamine Sõnastage tegevussuuna loosung ja 3-5 lauseline seletus/kirjeldus. Näiteks Noorsootöös: Positiivselt aktiivsete ja teotahteliste noorte maakond. Põlvamaa noored osalevad aktiivselt haridus-, kultuuri- ja spordielus ning kogukondlikes tegemistes. Maakonna noori toetab ulatuslik kaasaegsete noortekeskuste võrgustik, kus töötavad pädevad ja motiveeritud noorsootöötajad. Noortele on ette nähtud vahendid oma ideede teostamiseks.
Sirutuspaus 14:00 – 14:15
Ootused riigile 14.15 – 14.20 Ülesande tutvustus 14.20 – 14.25 Individuaalne töö 14.25 – 14.50 Grupitöö 14.50 – 15.05 Ühisarutelu
Ootused riigile Vastavalt KOKS §373 lg 11 võetakse arengustrateegiat arvesse riiklike investeeringute kavandamisel ja riigiasutuste osutatavate teenuste kättesaadavuse muutmisel. Sellest tulenevalt peaks tegevuskava kajastama ka ootusi riigile (nt olulisemad riigitaristu arendused, riigi teenuste kättesaadavust parandavad tegevused). Maakonna arengustrateegia peab sisaldama selgeid sõnumeid riigi keskvalitsusele investeeringuootuste, riigi arengukavade (rakendusplaanide) muutmisettepanekute (nt regionaalarengu strateegia) ning erinevate toetusprogrammide (nt riigi regionaalarengu programmide) sisendi kujul.
Tegevuste sõnastamine 15.05 – 15.10 Ülesande tutvustus 15.10 – 15.15 Individuaalne töö 15.15 – 15.45 Grupitöö 15.45 – 16.00 Ühisarutelu
Tegevuste sõnastamine KOKS §374 lg 2 „Maakonna arengustrateegial peab olema tegevuskava või valdkondlikud tegevuskavad, mis ei pea hõlmama kogu arengustrateegia kehtivuse perioodi.“ KOKS §374 lg 2 „Maakonna arengustrateegia tegevuskava peab olema kooskõlas maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvestrateegiatega.“ Tegevuskava peab hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Tegevuskavas tuuakse ära tegevused, mis toetavad arengustrateegia strateegilisi valikuid.
Tegevuste sõnastamine Sõnastage tegevused, mis aastatel need peaks toimuma, kes peaks selle eest vastutama ja kust võiks tulla rahalised vahendid Eelkõige mõelge järgmistele tegevussuundadele: Laudkond 1 – 1.1 – Haridus (haridusvõrk ja õpikeskkond) 1.2 – Huvi- ja täiendharidus 1.6 – Sport 2.3 – Noorte ettevõtlikkus 2.5 – Tööjõu potentsiaal Laudkond 2 – 1.4 – Noorsootöö
Kokkuvõte Kõigile saadetakse tänane kokkuvõte Kõigile saadetakse arengustrateegia ja tegevuskava mustand Kõik saavad veel teha täiendusi, parandusi, ettepanekuid SUURED TÄNUD OSALEMAST JA KAASA MÕTLEMAST!!!