Konkurentsist elektriturul Märt Ots Konkurentsiamet Elektritarbijate seminar Tallinn 04.12.2013
Millest elektri hind koosneb
Elektri hinna kujunemine Elektri tootmine: vaba turg Võrguteenused: riigi kontrolli all, sõltumatu hinnaregulatsioon Maksud ja subsiidiumid: riigi poliitika, Riigikogu otsus Elektri müük: vaba turg
Elektri tootmine 2014 Käivitub Estlink 2 merekaabel. Eesti hind ühtlustub soome hinnaga. Eesti Energia kaotab tootjana turguvalitseva positsiooni. Eesti elektri hinda ei mõjuta Läti ega Leedu hinnad. 2016 käivitub Leedu-Rootsi kaabel. Balti riikide turud integreeritud põhjamaadega. Investeerimisotsused ega energiapoliitika Eesti ei mõjuta elektri tootmise hinda. Selleks tuleks ehitada 1600 MW tuumajaam, mis on ebareaalne.
Elektri toomise hinda mõjutab globaalne keskkond Kallis nafta hind 1999 10 $/barrel; täna ligi 100 $/barrel. Elekter on analoogne börsil kaubeldav toode. EL soovib võidelda kasvuhoonegaasidega. CO2 kvoodid, rohelise elektri toetus. Põlevkivienergeetikas on CO2 hind väga oluline tegur. 1 MWh elektri tootmisel põlevkivist tekib 1 tonn CO2-te. CO2 hind 10 €/tonn lisab elektri hinnale 1 €senti/kWh. Põlevkivi suundub kõrgema kasumlikkusega õli tootmisesse. Puhas keskkond: keerulisem tehnoloogia, kõrgemad saastetasud. Fukušima tuumaõnnetus: CO2 vähendamiseks suund enam rohelisele energiale.
Võrguteenus
Võrguteenused EL elektri siseturu direktiiv. Elektrituruseadus. Võrgutasud peavad olema kulupõhised, sisaldama põhjendatud kulud, vajalikud investeeringud (põhivara kulum) ning põhjendatud tulukuse. Tulukuse norm on 6,5% kuni 8%. Sõltub intressi määradest, täna on languses. Hinnad peab kooskõlastama sõltumatu regulaator (Konkurentsiamet). Põhivõrgu hinnas on ühendused Soomega ning avarii elektrijaamad ca. 200 milj. €. Tulevikus stabiilne hinnakujundus
Võrguteenuse hind mõjutab energiapoliitika Kadude elekter. Kallis nafta hind 1999 - 10 $/barrel; täna ligi 100 $/barrel. Elekter on naftaga sarnane tooraine. Ühinemine põhjamaade turuga. Ühendused Soomega, reservelektrijaamad 200 milj. €. Rahvusvaheline elektrikaubandus. Suuremad elektrikaod ülekandel, hoolduskulud. (alalisvooluühendused Estlink 1 ja 2) EL võitlus kasvuhoonegaasidega. Tuuleenergia vajab oluliselt tugevamat võrku, reserve. Riiklik poliitika soosib tuulejaamade rajamist. Hea näide Saksamaa: tuumaenergia asendamine tuulega. Kvaliteetse jaotusteenuse pakkumine hõredalt asustatud maapiirkondades on kallis. Eestis on kõrged varustuskindluse nõuded mis kehtivad kogus riigis.
Elektri müük EL direktiivi kohaselt on lubtud reguleerida kodutarbijatele müüdavat elektri hinda. Eesti valinud liberaalse tee. Põhjuseks elektribörsi reeglid, kus hind peab kujunema turu tingimustes. Väiketarbijal (alla 63 A võimsusega) on õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud (üldteenus). Üldteenuse hind = börsi hind + marginaal Konkurentsiameti ülesanne on kontrollida marginaali suurust. Samas on selle osakaal elektri lõpphinnas väike – alla 5%.
Elektri müük 10 konkureerivat elektri müüjat. Tasub analüüsida konkreetseid pakkumisi. Läbi analüüsida erinevad variandid kas sõlmida leping fikseeritud hinnaga või börsihinnaga.
Tänan tähelepanu eest!