Elutähtsate teenuste toimepidevus Rando Paurson 13.08.2019

MKM-i korraldada olevad elutähtsad teenused 1) elektriga varustamine 2) maagaasiga varustamine 3) vedelkütusega varustamine 4) riigitee sõidetavuse tagamine 5) telefoniteenus 6) mobiiltelefoniteenus 7) andmesideteenus 8) elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine MKM korraldab 8 elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist täites kõiki hädaolukorra seadusest tulenevaid elutähtsa teenuse korraldava asutuse ülesandeid elektri-, maagaasi- ja vedelkütuse toimepidevuse tagamisel. Sideteenuste toimepidevuse tagamisel on MKM delegeerinud korraldava asutuse ülesanded järelevalve teostamisel ning riskianalüüside ja toimepidevuse plaanide kinnitamisel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, riigiteede sõidetavuse toimepidevuse tagamisel Maanteeametile ning elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise tagamisel Riigi Infosüsteemi Ametile. Samuti on MKM alustanud ministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest tekkinud hädaolukorra lahendamise plaani koostamist. Lisaks uuendab praegu  küberintsidendist põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaani MKM-i valitsemisalas tegutsev Riigi Infosüsteemi Amet.

Elektriga varustamine Elutähtsa teenuse osutaja: tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW - liinivaldaja, kelle riigipiiri ületava elektriliini ülekandevõimsus on suurem kui 100 MW põhivõrguettevõtja võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija Enefit Energiatootmine AS Elering AS Elektrilevi OÜ VKG Elektrivõrgud OÜ AS Imatra Elekter Vastavalt elektrituruseadusele on elutähtsa teenuse osutaja elektritootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200MW, liinivaldaja, kelle riigipiiri ületava elektriliini ülekandevõimsus on suurem kui 100 MW, põhivõrguettevõtja ning võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija. Nimetatud kriteeriumite alusel on kvalifitseerunud elutähtsa teenuse asutajateks viis ettevõtet.

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel Elektriettevõtja peab elutähtsa teenuse tagamiseks vähemalt: omama sidekatkestuse puhul alternatiivseid sidepidamise lahendusi tagama teenuse toimimiseks vajaliku personali analüüsima ja hindama küberohte ning rakendama turvameetmeid Põhivõrguettevõtja (Elering AS) tagab lisaks: elektrienergia reservvõimsuse kasutuselevõtmise ulatuses, mis tagab Eesti elektrisüsteemi võimsusbilansi tasakaalu alternatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu andmesideteenuse tagamiseks Elektriga varustamise kui elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“. Määrus kohustab põhivõrguettevõtjat ja liinivaldajat tagama teiste elutähtsa teenuse katkestuse korral ja hädaolukorras enda poolt osutatavat elutähtsat teenust sellisel tasemel, mis kindlustab Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise, seda vastavalt võrguteenuse kvaliteedinõuete määrusele. Samuti kehtestab määrus nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks – nii tuleb omada alternatiivseid sidepidamise lahendusi, tagada ööpäev läbi elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku personali ja alltöövõtjate olemasolu ning nende kättesaadavus. Ka kinnitab määrus, et elektriettevõtjad peavad olema valmis küberohtudega tegelema ning rakendama vastavaid turvameetmeid. Lisaks kohustab määrus põhivõrguettevõtjat olema valmis teenuse tagamiseks andmesideteenuse katkestuse korral.

Elektrivarustuse kindluse nõuded: Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral Elektrivarustuse kindluse nõuded: rikkest põhjustatud katkestus tuleb kõrvaldada 12 tunni jooksul ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. septembrini ja 16 tunni jooksul ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 31. märtsini Hetkeolukord: https://www.elektrilevi.ee/et/katkestuste-kaart/ Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg, võrguteenuse nõuded ja vastavus tasemele on sätestatud elektrituruseaduses ja selle alusel koostatud määrustes. Ministri määrus „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ sätestab, et 1. aprillist – 30. septembrini kõrvaldada elektri katkestused hiljemalt 12 tunni jooksul ja 1. oktoobrist – 31. märtsini 16 tunni jooksul. Nimetatud nõuete piiresse mahub näiteks ka 9. jaanuaril 2019.a. toimunud Kuressaare linna ja selle ümbrust hõlmanud võrguühenduse katkestus, mis kestis kokku 13 tundi ja 59 minutit (suuremas ulatuses 3 tundi ja 53 minutit), ent tõi ilmekalt välja teenuste omavahelise ristsõltuvuse, seda näiteks sideteenuste toimepidevuse osas. Meedias on laiemat kajastust leidnud ka 18. mail toimus ka Narva lähistel asuvas Eleringi alajaamas toimunud avarii, mis jättis elektrita Narva, Sillamäe ning Narva-Jõesuu, põhjustas ka Eesti Energia ühe energiaploki ja Enefit280 õlitehase hädaseiskamise. Antud elektrikaktkestus on märkimisväärne eelkõige selles vaates, et Eleringi hinnangul ei oleks pidanud ühe alajaama avarii nii suurt mõju omama. See juhtum kinnitab veelkord, et kriisideks valmistumisel tuleb mõelda alati seni juhtunust ja võimalikuks peetust kaugemale. Elektrilevi koduleheküljelt on info nii katkestuste hetkeseisu kui ka käitumisjuhiste kohta.

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel Elektriettevõtja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega: esimesena taastatakse teenus objektidel, kus teenuse katkestusega kaasneb vahetu oht inimelule teisena taastatakse teenus objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või riigikaitse objektide toimepidevuse Riigi kui terviku toimepidevuse seisukohalt on oluline, et elektriga varustamise toimepidevuse nõuete määrus sätestab, et elektriettevõtja peab lähtuma teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud teenuse taastamise prioriteetidest ja arvestama võimalusel järgmisega: 1) esimesena taastatakse teenus objektidel, kus teenuse katkestusega kaasneb vahetu oht inimelule. 2) teisena taastatakse teenus objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või riigikaitse objektide toimepidevuse. Paar kuud tagasi kohtusime koos Siseministeeriumi kolleegidega käesoleva aasta sügisel aset leidva üleriigilise kriisireguleerimisõppuse CONEX ettevalmistuste käigus Elektrilevi esindajatega, kes kinnitasid, et ettevõtte rikkeautomaatika on praegu sätestatud nii, et elektrikatkestuste korral on prioriteediks haiglad st haiglate varustamine katkeb viimasena ja taastatakse esimesena. Mõistagi on keerukal süsteemil oma piirangud, ent omavalitsuse vaates prioriteetse taristu osas info vahetamine on üks kohalike omavalituste ja võrguettevõtete koostöökoht (MKM korraldab koos Siseministeeriumiga üleriigilise kriisireguleerimisõppus CONEX raames oktoobris kaks osaõppust, mille fookuses on väljakutsed vedelkütusega varustamise ja side tagamisel. Mõlemat osaõppust ühendab see, et me otsime koos elutähtsate teenuste osutajatega olukorrale lahendust ulatusliku elektrikatkestuse tingimustes. Teema on aktuaalne ka selles vaates, sest Venemaa viis käesoleva aasta mais läbi Kaliningradi naaberriikide elektrisüsteemist eraldamise katse. Samas allkirjastas Elering mais liitumislepingu Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, mis tähendab, et Venemaaga ühisest elektrisüsteemist lahtiühendamine aastal 2025 on sisuliselt kindel. )

Vedelkütusega varustamine Elutähtsa teenuse osutaja: kütusemüüja, kes omab 10 või enam tanklat ja kes on esindatud vähemalt kolmes maakonnas Circle K Eesti Neste Eesti AS AS Olerex Alexela Oil AS Jetoil AS AS Krooning Sevenoil EST OÜ AS Tartu Terminal Vedelkütuse seaduse § 3 lõige 7 sätestab, et kütuse müüja, kes omab kümmet või enamat tanklat ja kelle tanklad asuvad vähemalt kolmes maakonnas, on hädaolukorra seaduse mõistes elutähtsa teenuse osutaja. Hinnanguliselt tegutseb Eesti turul kokku 60 tanklapidajat, kes pakuvad teenust 500 tanklas. Elutähtsa teenuse osutajaks klassifitseerub täna 8 tanklapidajat, kes ostavad teenust kokku 350 tanklas.

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel Vedelkütuse müüjal on kohustus varustada autonoomse elektritoitega üks tankla vähemalt kolmes maakonnas, millest üks tankla on Tallinnas või Harjumaal (01.01.2022). Nõuded autonoomse elektritoitega tanklatele: kütusemahutite summaarne mahutatavus on minimaalselt 30 000 liitrit nii diislikütuse kui mootoribensiini puhul ja jääk ei tohi ühelgi ajahetkel olla alla 15 000 liitri vedelkütuse kättesaadavus tuleb tagada koos hanke-, tarne- ja müügisüsteemi toimimisega teenuse katkestuse lubatud aeg on kuni 30 minutit hädaolukorras või muus sarnases olukorras vedelkütuse kättesaadavus eelisjärjekorras alarmsõidukitel Vedelkütusega varustamise kui elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“ Vedelkütuse müüjate peamisteks toimepidevuse nõueteks on: vedelkütuse müüjal on kohustus elutähtsa teenuse osutamise tagamiseks varustada autonoomse elektritoitega üks tankla vähemalt kolmes maakonnas, millest üks tankla on Tallinnas või Harjumaal. Antud nõue tuleb täitab hiljemalt 2021. aasta lõpuks. vedelkütuse müüja tagab vedelkütuse kättesaadavuse hädaolukorras autonoomse elektritoitega tanklates eelisjärjekorras alarmsõidukitele; elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg on autonoomse elektritoitega tanklas kuni 30 minutit.

Vedelkütusega varustamine Autonoomse elektritoitega tanklad 2019 Circle K Eesti AS: Tartus Kvissentali tn, Aravetel ning Jüris on uued generaatoriga varustatud tanklad. Lisaks Häädemeestes vanem generaatoriga lahendus. AS Olerex: statsionaarsete generaatoriga Jõelähtme ja Pärnu (Laki). Lisaks ümberlülitamise võimalus 10-nes tanklas. Sevenoil EST AS: Pikasilla küla Valgamaal ja Kambja külas Tartumaal on generaatoriga varustatud. AS Alexela Oil: Tallinnas Ehitajate tee ja Vesse tankla, Tartus Riiamäe tankla – leping parteriga, et generaator tagatakse 8h jooksul. Kui 2017 aastal oli Eestis vaid 3 autonoomse elektrivarustusega tanklat, siis hetkeseisuga on Eestis 10 autonoomse elektritoitega tanklat. Nõude jõustumise hetkeks 2021 aasta lõpus peab Eestis olema vähemalt 24 autonoomse elektritoitega tanklat. Praegu on autonoomse elektritoitega tanklate rajamine kõige suuremaks väljakutseks nendele tanklakettidele, kes opereerivad turul mehitamata tanklatega. Küll tegutsevad juba täna Lõuna-Eestis Circle K, Sevenoili ja Alexela autonoomse elektrivarustusega tanklad. Näiteks Cirkle K on teabe nende tankate asukohtade kohta ka oma kodulehel avaldanud. (Kuna kõik elutähtsa teenuse osutajad ja korraldajad sh kohalikud omavalitsused peavad oma toimepidevust kindlustama soovitab MKM lisada võimalusel uute vedelkütuse hangete tingimustesse autonoomse elektritoitega tanklate olemasolu tingimus, mis annab ettevõtjatele signaali sellise võimekuse loomiseks ja pakub hankijale suuremat kindlust võimalikus kriisiolukorras. Mõistagi tasub mõelda ka selle peale, et kehtestada oma ametisõidukite kasutamisel reegel, et kütusepaak peab olema iga päeva lõpus täis.)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS OSPA ja terminalid Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA) hoiab praegu 53% (125 000 tonni ehk ca 1,5 kuu tarbimise varu) riigi vedelkütusevarust Eesti terminalides 2018. aasta lõpus korraldati uued hanked, kus üheks tingimuseks oli kütuse väljastamise võimekus elektrikatkestuse korral lisaks riigi kütusevaru hoiustavatele terminalidele on Eestis veel 3 terminali, millel autonoomne elektrivarustus kulud võimekuse loomiseks kaetud vedelkütusevaru seadusest tulenevalt kogutavast varumaksest Kuna kütuse tanklad on vedelkütuse kättesaadavuse tagamisel vaid viimane lüli, siis lisas Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, mille peamiseks ülesandeks on Eesti Vabariigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine, 2018. aasta lõpul korraldatud hanke tingimustesse juurde tingimuse, et terminalidest peab olema võimalik väljastada kütust ka elektrikatkestuste korral. Lisaks riigi kütusevaru hoiustavatele terminalidele on Eestis täna veel 3 terminali, millel autonoomne elektrivarustus. ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Sideteenuste osutajad Elektroonilise side seadus: teenuse osutaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat on elutähtsa teenuse osutaja Telia Eesti AS Elisa Eesti AS/Elisa teleteenused Tele2 Eesti AS AS STV Elektroonilise side seadus sätestab, et teenuse osutaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on hädaolukorra seaduse elutähtsa teenuse osutaja. ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Sideteenuste toimepidevuse määrus sektori valmisolek elektrikatkestusteks on madal generaatoritega varustatud ligikaudu 10% sidemastidest, - sõlmedest Riigi Infokommunikatsiooni SA juhtimisel koostatakse riigiside projekti raames riigiside vajaduste ja lahenduste analüüs: 2019. aasta augustis valmib riigiside vajaduste kaardistus,  milles kogutud teabest lähtuvalt jätkab MKM tööd sideteenusete toimepidevuse määruse kehtestamiseks Sideteenustele ei ole toimepidevuse nõudeid seni kehtestatud. Määruse eelnõu, mille väljatöötamisse on kaasatud ka sideettevõtjad, väljatöötamist alustati 2017.a sügisel. Suurima mõjuga kohustuseks on sideettevõtjate jaoks aeg, mille jooksul peab sideteenus jääma toimima elektrivarustuse katkemise korral. Sideettevõtjad on märkinud, et juhul kui 6 tunnine kohustus määruses sätestatakse, siis on nende tõenäoliseks sammuks esitada kaebus õiguskantslerile, kuna selle nõude täitmine tooks kaasa suure majandusliku mõju. Riigi Infokommunikatsiooni SA juhtimisel koostatakse praegu riigiside projekti raames riigiside vajaduste ja lahenduste analüüsi. Käesoleval kuul valmib riigiside vajaduste kaardistus, milles kogutud teabest lähtuvalt jätkab MKM tööd sideteenusete toimepidevuse määruse kehtestamiseks. Kuna vaba turumajanduse tingimustes lähtuvad sideteenuste ostajad eelkõige tarbijate nõudlusest, siis saame me ka siin lepingute sõlmimisel küsida paremaid tingimusi sh toimepidevuse kindlust. ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

TÄNAN!