Füsioterapeutilised sekkumised vaimse tervise toetamisel Marin Rändur TÜK Psühhiaatriakliinik füsioterapeut EFLi vaimse tervise füsioteraapia töögrupi juht 26.09.2019

VAIMNE TERVIS Vaimne tervis on optimaalne füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu, mitte ainult haiguse puudumine. (WHO 2010) Vaimne tervis viitab sellele, kuidas inimene mõtleb, tunneb ja käitub. (Probst 2017) Hea vaimne tervis on seisund, mil oleme teadlikud oma võimetest, tuleme toime igapäevase stressiga, suudame töötada efektiivselt ja viljakalt ning panustada oma kogukonda. (WHO 2005) Vaimse tervise valdkond on seotud heaolu edendamise, vaimse haiguse ennetamise ning vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste ravi ja rehabilitatsiooniga. (Probst ja Skjaerven 2017)

VAIMSE TERVISE FÜSIOTERAPEUT Tegeleb tervisedenduse, preventsioon ja rehabilitatsiooniga. Individuaalselt, grupis ja grupiteraapias. Loob terapeutilise suhte, et pakkuda hindamist ja teenust, spetsiifiliselt lähtudes vaimse tervise komplektsusest. Teeb seda turvalises keskkonnas, rakendades aspekte bioloogilisest ja psühhosotsiaalsest mudelist. (Probst et al. 2015)

VAIMSE TERVISE FÜSIOTERAAPIA EESMÄRK Optimeerida heaolu ja jõustada inimest läbi funktsionaalse liikumise, liigutusteadlikkuse, füüsilise aktiivsuse ja treeningu toetamise, ühendades füüsilised ja vaimsed aspektid. Pakkuda mitmekesist sekkumist eesmärgiga leevendada sümptomeid, tõsta enesekindlust ja parandada elukvaliteeti. Vaimse tervise füsioterapeudid töötavad multidisiplinaarses meeskonnas ja pakuvad interprofessionaalset sekkumist. Vaimse tervise füsioteraapia tugineb olemasoleval teadustööl ja parimal kliinilisel kogemusel. (Probst et al. 2015)

VAIMSE TERVISE FÜSIOTERAAPIA Pakub mitmekesiseid vaatlus- ja hindamisvahendeid ning valikut erinevaid sekkumisi lähtuvalt patsiendi füüsilistest ja vaimsetest probleemidest. Toetab patsienti oma emotsioonide ja varasemate kogemustega toimetulekus enam kui lihtsalt keskendudes meditsiinilisele seisundile, jäädes sealjuures füsioteraapia raamidesse. Tugineb 50 aastasel kogemusel ning areneb kiiresti koos tänapäevase teaduse arenguga. (Probst and Skjaerven 2017)

VAIMSE TERVISE FÜSIOTERAAPIA LIIGITUS Füüsilised sekkumised Psühhos-sotsiaalsed sekkumised Psühho-terapeutilised sekkumised (Probst 2017)

FÜÜSILISED SEKKUMISED Eesmärgiks on parandada rahvastiku tervist ning ennetada kaasuvaid terviseprobleeme. TAI – liikumispüramiid Jõu-, venitus- ja tasakaaluharjutused 2-3 x nädalas Aeroobsed tegevused 2-3 x nädalas kokku 150 min Liikuv eluviis igapäev 30 min (Probst 2017)

PSÜHHOS-SOTSIAALSED SEKKUMISED Rõhutab liikumise mõju vaimsete ja kehaliste oskuste omandamisele ning seab eesmärgiks isiksuse arengu, et toetada ühiskonnas iseseisvalt toimetulekut. Lõõgastustehnikad Eneseregulatsiooni oskused Igapäevaste raskustega toimetulek (vaimsed ja füüsilised tõkked) (Probst 2017)

PSÜHHO-TERAPEUTILISED SEKKUMISED Kasutatakse liikumist, kui võimalust parandada inimese emotsiooniregulatsiooni ja sotsiaalset toimetulekut. Sellise sekkumise korral loob füsioterapeut olukorra, mis toetab inimesel enda ressursside märkamist, kasutamist ja kasvatamist. BBAT Kehatajuteraapia, Teadveloleku praktikad, MSC, Trauma teraapiad jne. (Probst 2017)

FT GERIAATRILISES PSÜHHIAATRIAS Kaks peamist gruppi: Dementsussündroom ja funktsionaalne psüühikahäire. Kogevad füüsilise aktiivsuse ja võimekuse langust, iseseisvuse kadu, kahanevat sotsiaalset sidet, vaimse tervise halvenemist, kohanemisvõime langust ja elukvaliteedi halvenemist. Enamlevinumad karakteristikud on apaatsus, depressioon, agressioon, psühhomotoorne rahutus, psühhootilised ilmingud. Liikumine parandab igapäevast toimetulekut, kognitsiooni, iseseisvust, kardiorespiratoorset võimekust, arendab jõudu ja tasakaalu; vähendab osteoporoosi ja sarkopeeniat, kukkumise riske ja kukkumisi; tõstab elukvaliteeti ja sotsiaalset aktiivsust; vähendab sotsiaalset isolatsiooni, üksindust, hirmu ja hooldekodu vajadust. (Probst 2017)

Liikumine ja kerge kognitiivne häire Kehaline aktiivsuse tõstmine vähendab dementsuse riski 28% ja Alzheimeri tõve riski 45% (Hamer & Chida 2009). Kehaline aktiivsus parandab märkimisväärselt dementsus sündroomiga inimeste kognitiivset võimekust ja igapäeva tegevustega toimetulekut (Forbes et al. 2013). Kehaline aktiivsus vähendab kerge kognitiivse häirega inimeste kukkumise riski (Guo et al 2013) ja langetab ravikulusid (Pitkälä et al 2013).

Liikumine ja kognitsioon Kõrgemat kehalise aktiivsuse taset seostatakse suurema hipokampusega, mis võib mõjutada positiivselt tähelepanu ja mäluga seotud kognitiivseid oskusi (Erickson et al 2009). Liikumine võib kaitsta dementsuse eest läbi ajuvereringe parandamisele. On leitud tugevaid seoseid elastsema veresoonkonna, kõrgema kognitiivse võimekuse ja kõrgema aeroobse võimekuse vahel (Tarumi et al 2013). Molekulaarsel tasemel tõstab liikumine neurotrofiinide ja kasvuhormoonide taset, mis võivad stimuleerida kognitiivset funktsiooni tõstes sünapsite plastilisust, neurogeneesi ja vaskulaarset funktsiooni (Voss et al 2013). Vähendab amüloid-ß peptiidi akumulatsiooni (Stranahan et al 2012).

SOOVITUSED Aktiivsus plaan koostöös füsioterapeudiga, mis arvestab terapeutiliste vajaduste ja riskidega. Individuaalselt kohandatud (kehalise võimekuse, piirangute, kukkumise riski, kognitsiooni, motivatsiooni). Kehalise aktiivsuse tõstmine toimib ka siis, kui ei suudeta täita rahvusvahelisi liikumissoovitusi (TAI liikumispüramiid). Kehaline aktiivsus peaks olema püsiv ja ajas aeglaselt progresseeruma. Liikumine väljas (liikumisgrupid, jalutamine, aiandus jne.) ja siseruumides (liikumisgrupid, pallimängud, tantsimine, tai chi, qigong jne.) Stubbs et al 2014; Rimmer 2003;

BBAT Kehatajuteraapia Basic Body Awareness Therapy Liigutusteadlikuse arendamise programm füsioteraapias. Keskendub liigutuskvaliteedile põhiliikumises: lamades, istudes, seistes ja kõndides. Inimesekeskne lähenemine, mis on teostatav nii individaal kui grupiteraapias. Sisaldab liigutuspedagoogikat ja tegevus strateegiaid.

KASUTATUD KIRJANDUS Erickson et al (2009) Aerobic fitness is associated with hippocampal volume in elderly humans. Hippocampus 19, 1030-1039. Forbes et al. (2013) Exercise programs for people with dementia. Cochrane Database Syst.Rev (12) CD006489 Guo et al (2013) Interventions to reduce the number of falls among older adults with/without cognitive impairment: an explory meta-analysis. Int. J. Geriatr. Psychiatry. Hamer M., Chida Y. (2009) Physical activity and risk of neurodegenerative disease: a systematic review of prosective evidence. Pitkälä et al (2013) Efficiancy of physical exercise intervention on mobility and physical functioning in older people with dementia: a systematic review. Exp. Gerontol. 48(1), 85-93. Probst M., Skjaerven LH., Parker A., et al (2015) Provisional definition of physiotherapy in mental health. IOPTMH Newsletter, 6. Probst, M. (May 31st 2017). Physiotherapy and Mental Health, Clinical Physical Therapy, Toshiaki Suzuki, IntechOpen, DOI: 10.5772/67595. Available from: https://www.intechopen.com/books/clinical-physical-therapy/physiotherapy-and-mental-health Probst M., Skjaerven L. (2017) Editors. Physiotherapy in mental health and psychiatry: a scientific and clinical based approach. London: Elsevier; 2017, in press.

KASUTATUD KIRJANDUS Rimmer JH. (2003) Alzheimer`s Disease. In: Drustine JI, Moore GE (Eds.), ACSM`s exercise management for persons with chronic diseases and disabilities, second ed. Human Kinetics, Champaign, USA. Stranahan et al (2012) Anti-Inflammatory effects of physical activity in relationship to improved cognitive status in humans and mouse modles of Alzheime`s diseases. Curr. Alzheimer Res. 9 (1), 86-92 Stubbs et al (2014) What are the factors associated with physical activity participation in community dwelling aults with dementia? A systematic review of physical activity correlates. Arch. Gerontol. Geriatr 59 (2), 195-203. Tarumi et al (2013) Central artery stiffness, neuropsychological function, and cerebal perfusion in sedentary and endurance-trained middle-aged adults. J. Hypertens. 31 (12), 2400-2409. Voss et al (2013) Neurobiological markers of exercise-related brain plasticity in older adults. Brain Behav. Immun. 28. 90-99. World Health Organization (2005). Promoting mental health: Concepts, emerging evidence, practice: report of the World Health Organization, Department of Mental Health and substance abuse in collaboration with the Victorian Health Promotion Foundation and the University of Melbourne; Geneva. World Health Organization (2010). Global recommendations on physical activity for health; Geneva.