Geoloogilised kogud Eestis Olle Hints (TTÜ Geoloogia Instituut) Mare Isakar (TÜ geoloogiamuuseum) Rutt Hints (Eesti Loodusmuuseum)

Juttu tuleb: Peamised asutused ja nende kogud TÜ geoloogiamuuseum Eesti Loodusmuuseum TTÜ Geoloogia Instituut EMU PKI, Mullateaduse ja agrokeemia osakond SARV: geokogude infosüsteem tööpõhimõtted näited elust enesest

Geoloogia eripärad Oma sisult oluliselt laiem kui teised rahvuskollektsioonid: sisaldab nii loomi, taimi, protiste kui kõikvõimalikke eluta looduse objekte (setted, kivimid, mineraalid, vedelikud, tehismaterjalid) Kivid on tihti suured ja rasked Geoloogiline ajafaktor Kogumine – lokaliteedi tähtusus

TÜ geoloogiamuuseum asutatud 1802 4 töötajat Fossiilid: 35000 Kivimid, mineraalid, meteoriidid 41000 mikrofossiilide preparaadid 30000 lisaks arhiiv ja fotod Al. 2003 kasutati KVIS andmebaasi, mis sellisel kujul siiski loodusteadustele hästi ei sobi Suur ekspositsioon Osa hoidlaruume halavas seisukorras

Eesti Loodusmuuseum geoloogia osakond asutatud 1864 museaalid 30000 sh 500 taksonoomilist tüüpi 1 + 0.5 + 0.5 töötajat

TTÜ Geoloogia Instituut Kogu asutatud: 1947 Töötajad: osakonnajuhataja 2 põhikohaga 2-3 osakoormusega / ajutiste lepingutega tudengit

TTÜ Geoloogia Instituut fossiilid, kivimid, minaraalid 400000 kivimiproovid (abikogu) 100000 Paleosoikumi mikrofossiilide preparaadid 60000 Kvaternaari diatomee ja õietolmupreparaadid 10000 puursüdamikud 4500 kasti lisaks arhiiv ja fotod

Eesti Geoloogiakeskus puursüdamikud 1770 puurauku 17900 kasti 70 km kivimiõhikud 20000 tk käsipalad / säilikud 10000 tk kivimiproovid (duplikaadid)

EMU PKI, Mullateaduse ja agrokeemia osakond Mullamuuseum mullamonoliidid 120 tk mullaproovid 5000 tk

SARV: geokogude infosüsteem Milleks? andmebaas ei ole eesmärk vaid vahend koguhoidjate töö kergendamiseks teadurite töö kergendamiseks andmete ristkasutuse ja avalikustamise võimaldamiseks Sai alguse vajadusest sorteerida ja hallata teaduskogusid, kasvas välja Exceli tabelitest Hakkab tööle kui kriitiline mass andmeid sisestatud On kasutuses: TTÜ Geoloogia Instituudis Eesti Loodusmuuseumis testimisel TÜ geoloogiamuuseumis (ca 1 nädal)

SARV: geokogude infosüsteem

Andmemudel kokku ca 85 tabelit, ca 20 olulisemat, sh. eksemplar kollektsioon leiukoht kirjandus isik ja organisatsioon klassifikatsioon laen ... Geoloogiale spetsiifilised: stratigtraafia puursüdamik kivimiproov

Andmemudel

Tarkvara Server Operatsioonisüsteem (Debian Linux) sh. tulemüür, varundamine, logimine, jms. Andmebaasiserver (MySQL 5.0) mis hoiab ja väljastab andmeid Failiserver piltide jms hoidmiseks Veebiserver (Apache 2) võimaldab andmeid kuvada Interneti kaudu Kaardiserver (MapServer)

Tarkvara MS Accessi klient - andmete sisestaja kuraatorite peamine töövahend info sisestamiseks, etikettide trükkimiseks jne Suhteliselt keeruline, oskamatu kasutaja võib pahandust teha, probleemiks sõltuvus Microsoftist ja töökndlus Samas on lihtne lisada keerulisi funktsioone, suhteliselt odav Veebipõhine klient - andmete vaataja veebibrauser kes-iganes ja kust-iganes autenditud kasutajatel suuremad õigused halvim mis võib juhtuda on see, et asi ei tööta ja otsitavat ei leita

Tarkvara Klient - andmete vaataja Prototüüp valmis 2004 veebibrauser kes-iganes ja kust-iganes autenditud kasutajatel suuremad õigused halvim mis võib juhtuda on see, asi ei tööta ja otsitavat ei leita Prototüüp valmis 2004 suur osa andmetest avalikult kättesaadav mitmed uued funktsioonid pildid kaardid teadustöö andmestik (soovi korral) läbilõigete joonistamine

Riistvara Server 2 x 2.4GH Xeon protsessorit 3 SCSI kõvaketast RAID-massiivis 2 GB mälu UPS DLT lindiseade varundamiseks hind = 3 keskmist sülearvutit

Andmeid on-line TTÜ GI ELM nov. 2001 nov. 2004 nov. 2006 üksikeksemplarid 17342 54393 77532 (~25%) originaalid 5098 8559 9888 proovid ja preparaadid (abikogu) 17822 39873 56653 puursüdamikukastid 2150 digifotod säilikutest 2524 lokaliteedid 2203 3392 4023 publikatsioonid 375 439 614 ELM 17300 (~50%)

Võrgustikud TTÜ GI ja ELM liitunud BioCASE ja GBIF-iga on nn. ABCD andmetarnijaks, mille abil saab ise tekitada ka kohalikke võrgustikke

Case 1 Teadur Mari-Ann külastab Hiiumaad ja kogub Kõrgessaare paljandist 23 eksemplari rugoose Välitöödelt naasnuna annab ta materjali üle teaduskogude osakonnale Rugooside spetsialist Dimitri selgitab välja et tegu on isenditega liigist Streptelasma (Kenophyllum) siluricum (Dybowski) Materjal võetakse arvele ja paigutatakse fondi Kuna tegemist on hästi säilunud eksemparidega, siis tehakse neist kohe ka digipildid Aasta hiljem otsib Austraalia kolleeg Barry oma töösse võrdlusmaterjali ja avastab, et Eestist on leitud olulist uut materjali ning soovib seda laenutada Peavarahoidja vormistab laenu ja saadab materjali teele Teadlane publitseerib artikli ning tagastab materjali

Case 2 Doktorant Mairy tööks on mikrofossiilide leviku uurimine. Ta on kogunud proovid Paatsalu puursüdamikust. Laboris proovid kaalutakse ja pannakse happesse lahustuma. Optilise mikroskoobi abil määratakse väljalahustatud kitiinikute jt mikrofossiilide süstematiline kuuluvus ning arvukus. Andmed sisestatakse erinevate uurijate poolt jooksvalt andmebaasi Andmebaasi lisamooduli abil, mis joonistab .svg vormingus graafikuid on lihtne konkreetseid andmeid visualiseerida ning lihtsustada publitseerimiskõlblike jooniste loomist Publitseeritakse artikkel, mis viitab andmebaasile Inglise paleontoloog Ken loeb artiklit, ning külastab detailsemate andmete saamiseks andmebaasi veebipõhist liidest Ken vaatab kataloogis detailset läbilõiget ja puursüdamiku fotosid ning teeb ettepaneku uurida koostööprojekti fütoplanktoni levikut samas läbilõikes