Talurahvakultuur Euroopa kultuuriruum Kristlus (Katolikuaeg) Esimesed raamatud Eestis 2016 Vadim Rõuk.

Slides:



Advertisements
Seotud esitlused
MSE Soojusmajandus ENERGIA TARBIMINE 2 osa.
Advertisements

Eesti maaelu arengukava vahehindamine
Rahvatervise süsteemi kaasajastamine
Tere tulemast kogemuskohtumisele!
Hariduse väljakutsed, üldhariduskoolide võrk ja koolivõrgu programm
Korvpalluri füüsiline ettevalmistus
Täiskasvanu kui enesearengu subjekt
Esitluse väljavõte:

Talurahvakultuur Euroopa kultuuriruum Kristlus (Katolikuaeg) Esimesed raamatud Eestis 2016 Vadim Rõuk

Sissejuhatus Eesti rahva ehk veel 100 aastat tagasi maarahva, taludes-külades elanud rahva (ja tema uskumuste) ajaloo võib kuni iseseisvuseni ja selle kaotuseni ning taasiseseisvuseni 20. sajandil laias laastus jagada kuude perioodi: Vaba rahva talukultuur (maausk); Alistatud rahva talukultuur mõisnike ja aadlike teenistuses (katolikuaeg); Kuldne Rootsi aeg 17. sajandil (16. sajandist levib luterlus ehk reformatsioon); Tsaariaeg (baltisakslased, reformatsioon, õigeusk, venestamine); Iseseisvuse saavutanud Eesti Vabariik 1918-1940; Nõukogude Eesti 1940-1991. Selles kontekstis arenes ka rahvakool, hariduse omandamine ja õpetamine (pedagoogika), kultuur ja eetika.

Sissejuhatus Teie kursuse paremaks läbiviimiseks, vähenenud kursuseulatuse tõttu ja süsteemsema ülevaate saamiseks keskendume vaid haridusele, haridussüsteemile, koduõppele, õpikutele ja Eesti talurahvakooli ning rahvusülikooli arengule ning me käsitleme põhjalikumalt järgnevaid perioode: Muinasaeg – iidne talurahvakultuur; Katolikuaeg – Koolide algus aadlikele; Reformatsioon – tänapäevase hariduse; talurahvakooli alguse; ülikooli tekke ja parema koduõppe ning kõige selle eelduste ajajärk; Ärkamisaeg – rahvuse sünd ja pääsemine eliidi hulka; talurahvakooli kõrghetk; kirikuõpetajate, kooliõpetajate ja koolmeistrite edukas tegevus. KUI JÕUAME SIIS KA: Iseseisev Eesti Vabariik 1918-1940 – ühtluskooli ja nüüdse keskkooli teke ja areng, kooliuuendus. Tõenäoliselt ei jõua käsitleda - Nõukogude Eesti 1940-1991 – vastupanu ja nüüdse kooli taassünd. 3

Talurahvakultuur Sissejuhatus Looduse põhielemendid: tuli, mets ja puud ning vesi Töö Kalender Müüt Sõnamaagia Talupoja kasvatus ja talukultuur Loodusrütmid Rahvakombed Töökasvatus Eesti asustus ja talupoegkond TEKST: Lugemisraamat - laps, talu, maa, koolimaja! TEKST: Aabits – Paha sulane!

Talurahvakultuur Looduse põhielemendid olid: mets ja puud, tuli ja vesi. Elukaar: sündimine, uue elu loomine, surm. Sõnal on oma vägi ja loits oli väega sõna. Talutöö põhilised ajalised mõjutajad: aasta ring, kuu faasid, nädalad ja ööpäev. Talukultuuris toiminud seadused tähendasid elamist kooskõlas loodusega, selle seaduspärasuste, korralduse ja rütmidega.

Keskaeg- alates 476 kuni 1517 Mis on seisus ja 3 eraldi seisust: Oratores – vaimulikkond; Bellatores – aadlikud ehk rüütelkond; Bürgerid – kaupmehed, käsitöölised ehk linnakodanikud. 4 ilma õigusteta seisus – talupoegkond, töötegijad. Seisuslik haridus ja selle eristamine: Kasvatus eri kultuurides II – Vaimuliku kasvatus lk. 111-150; Rüütlikasvatusest lk 153-200; Kolmanda seisuse kasvatus lk. 203-218. Biblia Pauperum – vaeste piibel See „Piibel“ oli maalitud ja raiutud kirikute, kloostrite ja kabelite seintele ning kujutas Piibli süžeesid, pühakute imetegusid, sümboleid jms. Lapsed õppisid neist piltidest, said teadmisi, aga eelkõige õppisid õiget käitumist ning hirmu. Kirik ja selle võim Piibel – selle tõlge eesti keelde 1739 Esimesed koolid ja esimene õppekava (üle-Euroopaline traditsioon): Septem artes liberales, 7 kaunist või ka vaba kunsti, mis jaguneb trivium – grammatiline osa (grammatika, retoorika, dialektika - vaidlus) ja qvadrivium (aritmeetika, astronoomia, geomeetria ja muusika) – ehk matemaatiline osa.

grammatika aritmeetika dialektika muusika retoorika geomeetria VAIMULIK KASVATUS Artes liberales - vabad kunstid TRIVIUM QUADRIVIUM grammatika aritmeetika dialektika muusika retoorika geomeetria astronoomia Baccalaureus artium Magister artium

Keskaja 4 seitset, millel põhines kasvatus ja haridus SEITSE VOORUST: SEITSE SURMAPATTU: usk uhkus lootus kõlblusetus armastus laiskus õiglus ihnsus mõistlikkus kadedus mõõdukus ahnus meelekindlus viha

SEITSE SAKRAMENTI: Ristimine, Ristimise kinnitamine ehk konfirmeerimine, Patukahetsus, Armulaud, Abielu, Ordineerimine ehk vaimuliku pühitsemine, Viimne võidmine. Nii nõutakse palvet, pihti ja paastu SEITSE KAUNIST KUNSTI: Retoorika; Grammatika, Dialektika, Aritmeetika, Muusika Geomeetria, Astronoomia.

Näiteid keskaegsetest sümbolitest – terve inimese elu oli täidetud vastavate sümbolitega, mida osati lugeda, teha järeldusi ja õpetada, eelkõige lastele ja seda ka kirja- oskamatuse korral. Loeme tekste

Keskaeg- alates 476 kuni 1517 Hansa Liit: Kiriku võim: 1422: Eesti keskaegsetele linnadele tähendas kaupmeeste ja käsitööliste linnakodanike staatus ning elukorraldus sidemeid Hansa linnadega, mis kujundas pikka aega siinset majanduslikku, aga ka poliitilist ja ideoloogilist elu. Kiriku võim: Põhines imede kuulutamisel, milledesse inimesed ka uskusid (näiteks reliikviad). Oma riitusi peeti läbi 7 sakramendi: ristimine, selle kinnitamine ehk konfirmeerimine, patukahetsus, armulaud, abielu, ordineerimine ehk vaimuliku pühitsemine ja viimne võidmine. Nii nõutakse palvet, pihti ja paastu. Kirik kontrollib kõike, isegi aega. 1422: Valga maapäev otsustab, et vaimulikud õpetavad talurahvale nende keeles selgeks 2 palvet (Pater Noster, Ave Maria), usutunnistuse ja 10 käsku. Nii laiendati rahvakeelset haridust ja jumalateenistust ning osaliselt ka Piibli tekstide tõlkimist. Seisuslik haridus (seisusest väljaastumine ei olnud kombeks): Omandati kloostri-, toom-, kiriku- ja linnakoolides. Põhines kuni 21 eluaastani õpipoisi (noviits, paaž, sell) ja hiljem õpetaja (munk-preester; rüütel ja meister) staatuses eluaegsel tegutsemisel.