Ain Soome kalamajandusosakond / osakonnajuhataja 01.04.2019 „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ eesmärgid ja kavandatud sekkumised kalanduses Ain Soome kalamajandusosakond / osakonnajuhataja 01.04.2019

PÕKA seosed rakenduskavaga Eesmärgiks kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise   RIIK ETTEVÕTJAD Programm kestlik kalandus Sektori arengukavad (Riigieelarve, EMKF, muud riiklikud fondid ja välisabi vahendid)

PÕKA eesmärgid ja mõõdikud Eesmärk Mõõdikud Trend Algtase , 2017, 2018 Läbi keskkonnateadliku ja jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus   Heas seisus varude arv (suhtes majanduslikult oluliste varude arvu) kasvab 50% Tulemiga "vastab nõuetele" kontrollide osakaal 78% Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv Harrastajate arv 150 000 Majanduslik mõju (sots-maj mõju EUR) 1 harrastaja kohta aastas saavutada EL keskmine

PÕKA eesmärgid ja mõõdikud Eesmärk Mõõdikud Trend Algtase 2017 Kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline   Ranna ja siseveekogude kalapüügi sektoris hõivatute keskmine vanus langeb 52 Kalandusettevõtete töökohtade arv säilib 2049 Keskmine palk (suhe Eesti keskmisesse) Kutseline kalapüük Vesiviljelus Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine kasvab 86% 54% 69% Ettevõtete müügitulu (EUR) 62 198 500 3 668 500 126 752 900

PÕKA eesmärgid ja mõõdikud Eesmärk Mõõdikud Trend Algtase 2015, 2017 Kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga Kalandustoodete tarbimine Eestis (kg inimese kohta) kasvab 17 Lisandväärtus töötaja kohta (EUR) Kutseline kalapüük Vesiviljelus Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine   45 150 12 459 16 900 Eksporditavate toodete koguväärtus (EUR) 109 750 000

Sekkumised kalapüügi, vee-elusressursside töötlemise ja turustamise ning vesiviljeluse valdkondades ● keskkonnasäästlikku tootmise ja töötlemise soodustamine ● ühistegevuse soodustamine ettevõtete vahel ● ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega jätkamine Kalanduse Teabekeskuses ● tootlikkuse tõstmine ja lisandväärtuse kasvatamine läbi toote-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning digilahenduste arengust tulenevate võimaluste, kaasates senisest enam teaduspotentsiaali ● valdkonnast positiivse kuvandi loomine, tõhusam koostöö teadus- haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel õppekavade kaasajastamisel ja täiendusõppe korraldamise ● valdkonnas tegutsejate kohanemine ühiskonnas toimuvate arengutega (nt digitaalsete oskuste areng) ja kalandusvaldkonnas aset leidvate muutustega (nt väärtusahelas kõrgema lisandväärtuse loomisele orienteeritus)

Sekkumised kalapüügi valdkonnas keskkonnakaitseks ● teadus- ja taustauuringute läbiviimine, varudega tasakaalus olevate püügivõimaluste ning asjakohaste püügireeglite kehtestamiseks, tõhus kalapüügiga seotud keskkonnaaspektide seire (nt imetajate ja lindude kaaspüük) ● kalapüügikoormuse optimeerimine ● püügivahendite selektiivsuse suurendamine ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamine ● liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamine, nende inventeerimine ja hooldamine, kalade rändeteede avamine ning kalade asustamine ● võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat väljapüüki

Sekkumised kalapüügi valdkonnas keskkonnakaitseks ● järelevalvetõhustamine ebaseadusliku kalapüügi ja seatud piirangute ning nõuete täitmise üle ● kalanduse järelevalves tänapäevaste tehniliste lahenduste rakendamine, kalandussektori andmevahetuse elektrooniliseerimine, lubade soetamiseks ja andmeesituseks kasutajamugavuse parendamine ● kalapüügi regulatsioonide lihtsustamine ning rikkumismenetluste protsessile kuluva aja vähendamine ● vabatahtlike kaasamise ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seotud tegevustesse (nt kudejõgede valve) kui ka üldisemalt kalapüüdjate kaasamine kalakaitsesse läbi vihjetelefoni

Sekkumised kutselise kalapüügi konkurentsivõime tõstmise valdkonnas ● ühisinvesteeringute ja algatuste toetamine mastaabisäästu ja konkurentsieeliste saavutamiseks ● ranna- ja sisevete kalanduse edendamise jätkamine läbi kogukonna juhitud kohaliku arengu meetodi ● sissetulekute suurendamise soodustamine läbi tegevuste mitmekesistamise võimaldades rannapiirkondades integratsiooni sinise majanduskasvu teiste valdkondadega (nt rannikuturism, merebiotehnoloogia, merevesiviljelus) ● ranna- ja siseveekogude kalapüügisektoris tegutsevate mikroettevõtete investeeringute toetamine

Sekkumised vee-elusressursside töötlemise ja turustamise valdkonnas ● kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodangu tootmine ja tarbijateadlikkuse tõstmine kala- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamiseks ning Eesti kalatoodete kõrge isevarustatuse taseme juures toodete ekspordiks ● toodete turustamisel lühikese ja tarbijale ohutu toodete tarneahela (tootjalt tarbijale) soodustamine, tarbijateadlikkuse suurendamine kala tervislikkusest ning kala- ja vesiviljelustoodete tarbimise propageerimine ● uute turgude leidmise toetamine, et vähendada võimalikke riske tänastel peamistel sihtturgudel ja leida toodetele uusi tarbijaid (nt Aasias ja Aafrikas)

Sekkumised vee-elusressursside töötlemise ja turustamise valdkonnas ● tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamine kohalike ja seni kasutamata vee- elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemaks kasutamiseks ● väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole liikumise soodustamine ● vee-elusressursi väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise soodustamine läbi ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega sh rahvusvaheliselt

Sekkumised vesiviljeluse valdkonnas ● säästva merevesiviljeluse arendamine, vältides merekeskkonna seisundi halvenemist ning merealade planeerimisel ja keskkonnaaspektidest lähtudes võimaluste loomine koostoimeliste lahenduste tekkeks (nt. vesiviljelus koostoimes tuuleparkidega) või suletud toitainete ringluseks ● vetikate ja karpide kasvatamine võimaldaks ühelt poolt merest välja viia toitaineid (N, P) ning teiselt poolt anda kõrge lisandväärtus suure ekspordipotentsiaaliga vesiviljelustoodangule (nt. Furcellaria lumbricalis – valgulised pigmendid, nanotselluloos) ● merevesiviljeluse terviklikuks käsitlemiseks on senisest enam vaja teha koostööd erinevate ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutuste vahel saavutamaks ühine arusaam ja kokkulepe uue valdkonna arenguks – riiklikul tasemel aktsepteeritavad kompensatsiooni meetmed

Sekkumised vesiviljeluse valdkonnas ● temaatilise uuringuprogrammi algatamine, mis süstemaatiliselt käsitleb uudseid vesiviljelusteemasid kogu selle väärtusahela ulatuses (kasvatamine, toorme väärindamine, turustamine) ning rahvusvaheline koostöö teema arendamisel ● majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema maismaa vesiviljeluse arenguks, tuleb tähelepanu enim pöörata tootlikkuse tõstmisele, toodangu mahu kasvule ja uute liikide kasvatusele, sh läbi teadus- ja arendustegevuse, et suuta rahuldada töötlejate tooraine vajadust ning siseturu nõudlust ● sektori konkurentsivõime tõstmiseks on vaja senisest enam tähelepanu pöörata toodangu väärindamisele ning kasvatustehnoloogiatele ● vesiviljelussektori kvaliteetse toodangu suurendamiseks on oluline lähtuda sekkumiste osas printsiibist, mis tagab valdkonnas tegutsejate konkurentsivõime Läänemere piirkonnas ning hea keskkonnaseisundi säilimise tootmise intensiivistumisel, toetades keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu ning soosides ressursside efektiivsemat kasutust

Töörühmade ajakava 2019 I poolaasta ● vee-elusressursside töötlemine 18. aprill kell 10-14 ● vesiviljelus 21. mai kell 13-16 ● kalapüük 28. mai kell 13-16 Ekspertkomisjon 12. juuni kell 10-13

Ain Soome ain.soome@agri.ee Aitäh! Ain Soome ain.soome@agri.ee