Pensionifondide tasud, konkurents, investeeringud Kristjan Tamla 30.05.2016

Eesti elanike finantssäästud rahvusvahelises kontekstis Finantsvara elaniku kohta (EUR), 2013.a * - ilma mittenoteeritud aktsiateta Allikas: Eurostat

Eesti elanike finantssäästude struktuur Eesti elanike säästud* 2015.a Swedbanki klientide (v.a 10% jõukamad) säästud* 2015.a * - ilma mittenoteeritud aktsiateta Allikas: autori arvutused Eesti Panga, Pensionikeskuse ja Swedbank andmetel

Eesti kogumispensionide süsteem rahvusvahelises kontekstis Allikas: OECD

Pensionisüsteemi suuruse ja haldustasude vahel on negatiivne seos KALLIS ODAV Allikas: autori arvutused OECD ja Rahandusministeeriumi andmete põhjal

Pensionifondide arv ja süsteemi suurus Allikas: auotri arvutused OECD, EFIFS, riikide statistika andmetel

Pensionifondide haldustasude erinevus Eestis Allikas: auotri arvutused Pensionikeskuse andmetel

Pensionifondide kodumaised investeeringud Sõltuvad riigi võlakoormast… …ja börsil vabalt kaubeldavatest aktsiatest Allikas: auotri arvutused OECD, IMF, Bloomberg andmetel

Kokkuvõte Eesti inimeste säästude suurus ja hajutatus, pensionifondide tasud ja Eesti investeeringud on kõik omavahel seotud teemad Suuremad pensionisäästud tähendavad: Väiksemat survet sotsiaalkindlustusele tulevikus Fondide madalamaid tasusid ja tõenäoliselt suuremat konkurentsi Absoluutmahus suuremaid investeeriguid Eesti majandusse Ettepanekud pensionisäästude kasvatamiseks – suurem pensionisüsteem toob kaasa ka madalamad tasud: Ajutiste kõrgemate sissemaksete (6%+3%) kadumisel 2018.a, pakkuda inimestele võimalust oma panust suurendada Analüüsida veelkord läbi takistused, miks Eestis ei ole tööandjapension sisuliselt käivitunud Eesti investeeringud on otseselt seotud sobilike investeerimisvõimaluste rohkusega

Tänan!