Katrin Klimson Lennundusohutusnõunik Lennuamet

Slides:



Advertisements
Seotud esitlused
MSE Soojusmajandus ENERGIA TARBIMINE 2 osa.
Advertisements

Eesti maaelu arengukava vahehindamine
Rahvatervise süsteemi kaasajastamine
Tere tulemast kogemuskohtumisele!
Hariduse väljakutsed, üldhariduskoolide võrk ja koolivõrgu programm
Korvpalluri füüsiline ettevalmistus
Täiskasvanu kui enesearengu subjekt
Esitluse väljavõte:

Katrin Klimson Lennundusohutusnõunik Lennuamet LENNUNDUSOHUTUSEST Katrin Klimson Lennundusohutusnõunik Lennuamet

Ohutusalane teabevahetus Juhtimissüsteemi (ohutus/kvaliteet) rakendamine Juhtivtöötajad Toimivuspõhine ohutusjärelevalve Riiklik lennundusohutusprogramm

Ohutusalane teabevahetus Aastakokkuvõte Lennuameti veebilehel, kvartaalsed ohutuskokkuvõtted; Teatamiskultuur Probleemid: Madal teadlikkus, motivatsioon Inim-, ajalised, rahalised ressursid Diskrimineerimine Anonüümsus Konfidentsiaalsus Käesolevast aastast ei ole kvartaalseid kokkuvõtteid Lennuameti avalikus veebis. Ohutusanalüüs on tõhusam kui saab vahetada detailsemat infot konkreetsete ettevõtetega seoses Lennuameti siseselt. Äärmiselt hea meel on pidevalt suureneva ettekannete arvu üle. Siinkohal edastaksin tänusõnad kõigile neile ohutusjuhtidele ja spetsialistidele, kellega oleme konstruktiivset koostööd teinud ja kes on Lennuametile ohutusteavet usaldanud. Suur tunnustus neile juhtidele, kes on teatamist oma ettevõttes propageerinud ja kes arvestavad ressursse planeerides ka ohutusanalüüsi vajadustega. Palju õnne neile juhtidele, kelle ettevõttes töötab pühendunud ja motiveeritud ohutusjuht, kelle sõna maksab. Murelikuks teeb teatamise ebaühtlus ettevõtete lõikes, mille taga on tõenäoliselt madal teadlikkus ja ressursside puudulikkus. Teadlikkuse parandamine ei tähenda muud kui inimeste suhtumise muutmist, mis on üks raskemaid ja aeganõudvamaid katsumusi. Suhtumine algab eeskujust ehk juhist.

Millest PEAB teatama? Kes peab teatama? Vaata majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. juuli 2005. a määruse nr 81 „Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise kord“ lisa 1 Kes peab teatama? Kui oled: juhtumis osalenud õhusõiduki omanik, meeskonnaliige või käitaja; mis tahes muu isik, kes on seotud kõnealuse õhusõiduki hooldamise, projekteerimise, tootmise või selle meeskonna koolitamisega; mis tahes muu isik, kes on seotud lennujuhtimisteenuse osutamisega, lennuinformatsiooni andmisega või lennuväljateenuste pakkumisega kõnealusele õhusõidukile; Lennuameti või Euroopa Lennundusohutusameti töötaja. Järgnevad kaks slaidi on selleks, et rõhutada põhilist kui mitte kõige olulisemat. Ohutust mõjutavast juhtumist teatamine. Teatamine mitte ainult riiklikul tasemel, aga ka ettevõtte siseselt, ohutusjuhile. Kui täidetakse tööülesandeid, mis on lennuohutusega seotud, peab töötaja selgelt mõistma, milline on tema ohutusalane vastutus ja kohustused. Seepärast on ohutusalased baasteadmised määrava tähtsusega nagu ka järjepidev teadmiste kinnistamine areneva ja avatud ohutusalase suhtumisega ettevõttes.

Kindlasti ära jäta teatamata: kui sa pole teatamise vajalikkuses kindel, tunned, et sa ei oska vormi täita, sul pole kogu vormikohast infot. Kuidas ja kuhu teatada? Lennuameti veebileht: Teenused -- Taotlused ja vormid – Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamine; Ohutusjuurdluse Keskus: info@ojk.ee tel. 625 6444 (24h) Lennuamet: ecaa@ecaa.ee; vihjetelefon 5621 6499 Saada vastav teavitus Lennuameti veebilehe kaudu Arvatakse, et suur osa ohutust mõjutavaid juhtumeid jääb teatamata. Põhjusi on erinevaid. Taas on oluline roll ettevõtte ohutuse eest vastutavatel isikutel ja järjepideval teavitustööl.

Õiglane suhtumine Lennuamet hoidub riikliku sunni kohaldamisest ettekavatsemata ja tahtmatu ohutusnõuete rikkumise puhul kui sellest on nõuetekohaselt teatatud, välja arvatud raske hooletuse ja kriminaalkorras karistatava teo puhul. Sarnaselt ei peaks lennundusettevõtted diskrimineerima töötajat ohutust mõjutavast juhtumist teatamise pärast. Üle Euroopa püütakse leida õiguslikult vastuvõetav lahendus õiglase suhtumise määratlemiseks ja rakendamiseks. Riikliku sunni kohaldamine ei ole praegu ega ka tulevikus Lennuameti tavapraktika. Ohutusnõuete rikkumise puhul oluline avatud dialoog ja ettevõtte enda poolt tehtud järeldused ja juurpõhjuste leidmine ja ohutusalaste soovituste lennundusringkonnaga jagamine.

Ohutusjuhtimise rakendamine Ohutusjuhtimise põhimõtted kehtivad ka riiklikul tasemel.

Annex 19 Ohutusjuhtimine (esitatud liikmesriikidele ettepanekuna) Uuendatud ICAO ohutusjuhtimisalane juhendmaterjal Doc 9859 3.väljaanne: www2.icao.int/en/ism/Guidance%20Materials/SMM_3rd_edition_Advance_25May.pdf Annex 19 Ohutusjuhtimine (esitatud liikmesriikidele ettepanekuna) www.skybrary.aero easa.europa.eu/sms Ohutusjuhtimise peavad rakendama kõik Lennuameti järelevalve alla kuuluvad lennundusettevõtted. Proportsioonid: väike ettevõte, lennundustegevuse keerukus, lennunduse globaalsus jms

Ohutusjuhtimise lihtne eesmärk on jaotada ohutusriskide ohjeks ressursse. Neli küsimust, mida on lihtne vastata kui teie ettevõttel on toimiv ohutusjuhtimine ja võimatu vastata kui teil seda pole: Mis on teie järgmise lennuõnnetuse või intsidendi kõige tõenäolisem põhjus? Kuidas te seda teate? Mida te ette võtate? Kas see toimib? William R. Voss Flight Safety Foundation

Juhtivtöötajad ideaalis Kes on juhtivtöötaja? Tegevjuht, kvaliteedijuht, ohutusjuht Juhtivtöötajad ei ole ettevõttes viimase kolme aasta jooksul vahetunud; Tegevjuhil on rohkem kui 3-aastane lennundusalane kogemus ja tehniline lennundusalane kvalifikatsioon; Ohutusjuhil on rohkem kui 15-aastane töökogemus tsiviillennuohutuse/kvaliteedi valdkonnas ning tehniline lennundusalane kvalifikatsioon; Kvaliteedijuhil on rohkem kui 15-aastane töökogemus tsiviillennunduse auditeerimise valdkonnas ning tehniline lennundusalane kvalifikatsioon Ohutusjuht või kvaliteedijuht ei ole samaaegselt muul juhtival ametikohal nii lennundusettevõtte siseselt kui mujal ning nende ametijuhend ei sisalda kvaliteedi/ohutuseväliseid tööülesandeid (näit. teatud liiki administratiivtöö, koolitused jms) Siin on väljavõte ICAO Doc 9859-st. Näitlik osa lennuettevõtte ohutusalase riski määratlemise profiilist. Esitatud on parim võimalik juhtivtöötajatega seonduvalt.

Juhtivtöötajate koolitusvajadus Tegevjuht: hea eeskuju ja ohutuskultuuri kandja kogu ettevõttes, tunneb kohalduvaid nõudeid, oskab hinnata ohutusalaste riskide prioriteetsust ja maandamiseks vajalikke ressursse; Ohutusjuht, kvaliteedijuht: vaata ICAO Doc 9859; Esmane ohutusjuhtimisalane koolitus võiks olla elementaarne KÕIKIDELE töötajatele KVALITEETNE korduvkoolitus ettevõtte siseselt Põhimõtted on avaldatud Lennuameti kodulehel

Toimivuspõhine järelevalve Lennundussüsteemi keerukus Organisatsiooniline mõju ohutusele Toimivuspõhine järelevalve keskendub nõuete rakendamise efektiivsuse tuvastamisele (ohutussuutlikkusele) ja aitab ettevõtte ohutusjuhtimise arengule kaasa

EESTI ohutus DNA Näitab nõuetele vastavust riigina Andmed ICAO auditist 2010.aastal Mida rohelisem, seda parem LEI – lack of effective implementation ICAO SARPs

Riiklik lennundusohutusprogramm Tööversioon Lennuameti veebilehel Vabariigi Valitsuse korraldusena Lennundusseadusesse vastav muudatus Ohutuskava koostamisel Teiste riikide edusammud Palju arenguid rahvusvaheliselt

Lennuameti ohutusalased põhimõtted ja eesmärgid (1/2) Töötada välja Eesti lennunduse jaoks proportsionaalsed ohutusjuhtimise põhimõtteid järgivad õigusaktid ja protseduurid, kaasates lennundussihtrühmi; Tagada, et Lennuametil oleks ohutusalase järelevalve teostamiseks piisavalt ressursse ning vajalike teadmiste ja oskustega koolitatud töötajad; Viia läbi nii toimimispõhiseid kui nõuetele vastavust tuvastavaid järelevalve tegevusi, tuginedes ohutusriskide analüüsile ja sellest tulenevale ressursside eraldamisele enam tähelepanu nõudvatele valdkondadele; Teostada ohutusjuhtimise süsteemide rakendamise alast järelevalvet;

Lennuameti ohutusalased põhimõtted ja eesmärgid (2/2) Tagada kõigi järelevalvatavate lennundustegevuste kõrge ohutustaseme saavutamine; Korraldada ohutusalase teabe kaitse, kogumine ja töötlemine nii, et see julgustaks teavitama peamistest ohutusalastest ohtudest ning et toimiks pidev ohutusalane infovahetus lennundusettevõtete ja riigi vahel; Kehtestada sellised jõustamispõhimõtted, mis tagavad, et lennundusohutusprogrammi või ohutusjuhtimissüsteemi kohaselt edastatud ohutusalase teabe põhjal ei rakendata jõustamismeetmeid, välja arvatud raske hooletuse või nõuete teadliku rikkumise korral; Töötada välja Eesti lennundusohutusprogramm koos vastava ohutuskavaga ning hinnata selle toimimist mõõdetavate ohutusnäitajate ja ohutuseesmärkide abil, võttes aluseks Euroopa lennundusohutusprogrammi ning selle juurdekuuluva ohutuskava.