Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar Kärp Mustela erminea Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar

Välimus Kui võrrelda kärpi ja nirki on ainult mõned erinevused, näiteks, et kärp on suurem ja kärbi sabaots on must Kärbi karvkate on väga erinev, suvel on ta enamasti pruun, ainult kõhu alt on valge Kärp suvekarvas

Välimus Talvel on ta üleni valge, aga ainult sabaots on must Talvel on kõrvaaugud roosad Silmad, nina ja suu on tal alati mustad Ta on suhteliselt sale loom Kärp talvekarvas

Elukoht Tavaliselt elavad kahes erinevas elupaigas (põllu- või metsaserval) Võib kohata ka majade ümbruses ja kivihunnikute juures Üks põhjus, miks ta võib nendes kohtades elada, on see, et tal on seal kõige rohkem süüa

Toit Tema peamiseks toiduks on hiired ja pisikesed närilised Sööb linde, nende mune ja roomajaid Harva võib murda endast suuremaid loomi, näiteks jäneseid ja ondatraid Toidurohkuse korral soetab varusid

Sigimine ja pojad Vastsündinud on pimedad Silmad arenevad umbes 1,5 kuu vanusena Pojad lahkuvad emaslooma juurest kahe kuu vanusena Tiinus kestab 240-390 päeva Poegi on ühes pesakonnas tavaliselt 3-9 (harva kuni 18) Aastas on neil üks pesakond

Levik Elab kogu Venemaal Kogu Ameerikas ja Alaskas Leidub ka Jaapanis ja Indias Tema levila asub Püreneedes ja Alpides Eestis on ta laialt levinud nii mandril kui ka saartel (ka väikestel saartel, näiteks Aegnal, Pranglil ja Naissaarel)

Alumine talvekarvas, ülemine suvekarvas Fakte Rahvapäraseid nimetusi: Suurnirk, hermeliin Ladinakeelne nimetus: Mustela erminea Tüvepikkus 16-38 cm, sabapikkus 6-12 cm Kaalub 150-250 g Vaenlasteks on enamasti kiskjad Arvukus Eestis: ligikaudu 3000-4000 isendit Alumine talvekarvas, ülemine suvekarvas

Teisi kärplasi Nirk Nirk (Mustela nivalis) Solongoi (Mustela altaica) Kolonok (Mustela sibirica) Naarits (Mustela lutreola) Mink (Mustela vison) Tuhkur (Mustela putorios) Nirk

Kasutatud kirjandus bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MUSERM2.htm “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”