Puhta liikuvuse strateegia OCO2 liikuvus Puhta liikuvuse strateegia
OCO2 liikuvus - 2 valikut: Liikuda vähem Üldse mitte liikuda? (parem planeerimine?) Kasutada efektiivsemalt ressurssi (ÜT, digi, MaaS jne) Liikuda 0 saastega Jalgsi Jalgrattaga 0-CO2 transport (elekter, vesinik, biogaas)
90% transpordi heitest tuleb maanteetranspordist sellest omakorda 65% on sõiduautod ca 30% on veokid ja kaubikud ning ülejäänud on bussid. praegused meetmed annavad VÄHEMALT 10% lisaks taastuvat. 10+10 (biokomponendi segamine diislisse ja bensiini, biogaas) kokku transpordi energiatarbimine 8600-8700 GwH ja siinsed meetmed 850 GwH taastuvasse + praamid
Ca 50% liikumistest Harjumaal
Elektriautode kasutuselevõtmise soodustamine Sihtgrupp/eesmärk: elektriautode kasutuselevõtmine soodustamine, suurema läbisõiduga sõidukid, laadimistaristu Orienteeruv vajadus: 100 mln € KHG vähendamine, tCO2 2021-30: 490 000 Taastuvenergia transporti, GWh: 195,6 (2030) Panus teistesse eesmärkidesse: õhusaaste ja müra vähendamine, innovatsioon, väliskaubandus
Linnakeskkonnad puhtamaks
Ühistranspordi üleviimine taastuvkütusele Sihtgrupp/eesmärk: avalikke liine teenindava ühistranspordi viimine taastuvkütusele (elekter/biometaan) Orienteeruv vajadus: vähemalt 100 mln € KHG vähendamine, tCO2 2021-30: 505 000 2031-50: 785 000 Taastuvenergia transporti, GWh: 455 + praamid (2030) Panus teistesse eesmärkidesse: õhusaaste ja müra vähendamine, tervishoid, tööhõive, ringmajandus, energiajulgeolek, innovatsioon, väliskaubandus
Trammiliikluse arendamise projektid Sihtgrupp/eesmärk: suurendada trammiga liikuvate inimeste osakaalu trammiteede võrgu laiendamise teel Orienteeruv maht/vajadus: 200 mln € KHG vähendamine, tCO2 2021-30: 310 500 2031-50: 850 000 Taastuvenergia transporti, GWh: 101 (2030) Panus teistesse eesmärkidesse: õhusaaste ja vähendamine, tervishoid, innovatsioon, väliskaubandus, liikluskoormuse vähenemine
Linnade säästva liikuvuse projektid Sihtgrupp/eesmärk: kergliikluse edendamiseks toetada linnade jalgrattateede, -parklate ning -ringluse arendust Orienteeruv vajadus: 60 mln € KHG vähendamine, tCO2 2021-30: 240 000 2031-50: 700 000 Panus teistesse eesmärkidesse: õhusaaste ja müra vähendamine, tervishoid, väliskaubandus, innovatsioon
Linnade vaheline ühendus Reisijaid 2012 4,2 miljonit Reisijaid 2018 7,7 miljonit seevastu reisijateveod jätkavad iga-aastaselt kasvamist. AS-i Eesti Liinirongid andmetel kasvab EVR-i infrastruktuuril reisijatevedu keskmiselt ca 4% aastas. EVR hinnangul luuakse 2018-2022 perioodil suuremate investeerimisprojektide teostamisel (Tallinn-Balti jaama laiendamine, kiiruste tõstmine Tartu ja Narva suunal, reisijate liikumisviiside ühendamine jne) potentsiaal täiendavaks reisijatevedude kasvuks.
Raudtee elektrifitseerimine Kaubavahetuse suunamine maanteelt raudteele Eesmärk: raudteeliikluse täielik elektrifitseerimine liinidel Tallinn-Narva, Tallinn-Koidula ja Tartu-Valga, sh diiselrongide ümberehitus; + raskeveokitega tehtavate kaubavedude maksimaalses ulatuses raudteele suunamine olemasoleval taristul - hinnanguliselt 1/10 raskeveokite vedudest - ning Rail Baltic’u koosmõjul Orienteeruv vajadus: kuni 300 mln € KHG vähendamine, tCO2 2021-30: 200 000 + 500 000 2031-50: 1 250 000 Taastuvenergia transporti, GWh: 87,75 (2030) Panus teistesse eesmärkidesse: õhusaaste ja müra vähendamine, väliskaubandus, liiklusohutus, potentsiaal raudteekiiruste ja kasutajate kasvuks
Säästlikud rongid Sihtgrupp/eesmärk: Vähendada uute rongide abil linnade ja linna lähipiirkondade vahel liikuvate sõidukite arvu Orienteeruv vajadus: 50 mln € KHG vähendamine, tCO2 2021-30: 60 000 2031-50: 155 000 Taastuvenergia transporti, GWh: 10 (2030) Panus teistesse eesmärkidesse: õhusaaste ja müra vähendamine, väliskaubandus, liiklusohutus, potentsiaal raudteekiiruste ja kasutajate kasvuks
Nõudepõhine isejuhtiv transport Efektiivsem Paindlikum Innovatsioon Uusi ärimudelid Kaasab kasutajaid ÜT-le Alternatiiv autole, autoga
Tänan!