2.4. Kuidas jääda terveks?.

Slides:



Advertisements
Seotud esitlused
MSE Soojusmajandus ENERGIA TARBIMINE 2 osa.
Advertisements

Eesti maaelu arengukava vahehindamine
Rahvatervise süsteemi kaasajastamine
Tere tulemast kogemuskohtumisele!
Hariduse väljakutsed, üldhariduskoolide võrk ja koolivõrgu programm
Korvpalluri füüsiline ettevalmistus
Täiskasvanu kui enesearengu subjekt
Esitluse väljavõte:

2.4. Kuidas jääda terveks?

Mis on immuunsus? Organismi võime tõrjuda haigustekitajaid, nende mürke või muid organismivõõraid kehi ja aineid. Mille või kelle vastu? Bakterid, viirused, siirdatud koed, kasvajarakud, allergeenid Millised elundid tagavad? Harkelund, lümfisõlmed, põrn Millised rakud võitlevad? Valged vererakud Millised on immuunsuse liigid? Kaasasündinud, omandatud Kuidas immuunsus saavutatakse? Haiguse põdemisel või vaktsineerimisel

Lisainfo Harkelund – suunab lümfisõlmede ja põrna arengut ja talitlust; seal tekivad kogu elu organismis püsivad valged vererakud; suguküpsuse saabudes hakkab taandarenema Põrn – selles tekivad valged vererakud ja lagunevad vanad punased vererakud Allergia – organismi harilikust suurem tundlikkus mingi organismile võõra aine või keha suhtes; seda võõrast ainet või keha nimetatakse allergeeniks Antigeenid on organismivõõrad ained või kehad (sh allergeenid), mille tõttu tekib organismis immuunreaktsioon – hakatakse tootma antikehi

HIV ja AIDS HIV – inimese immuunpuudlikkuse viirus AIDS – omandatud immuunpuudlikkuse sündroom Kuidas viirus levib? Igasuguste kehaeritiste, kuid peamiselt vere ja sugueritiste kaudu Mida viirus teeb? Hävitab valgeid vererakke Mis viiruse tegevuse tõttu juhtub? Ajapikku (tavalisel mitmete aastatega) väheneb valgete vererakkude hulk niivõrd, et inimese immuunsus saab tõsiselt häiritud, kujuneb AIDS ning tervele inimesele süütu haigus võib saada surma põhjuseks Mida tuleb teha vältimiseks? Steriilsus verega kokkupuutel, kondoomi kasutamine