LASTE ÜLEKAALULISEGA VÕITLUS

Slides:



Advertisements
Seotud esitlused
MSE Soojusmajandus ENERGIA TARBIMINE 2 osa.
Advertisements

Eesti maaelu arengukava vahehindamine
Rahvatervise süsteemi kaasajastamine
Tere tulemast kogemuskohtumisele!
Hariduse väljakutsed, üldhariduskoolide võrk ja koolivõrgu programm
Korvpalluri füüsiline ettevalmistus
Täiskasvanu kui enesearengu subjekt
Esitluse väljavõte:

LASTE ÜLEKAALULISEGA VÕITLUS Darja Petuhova Darja Käsperova Regina Strelkova Natalja Võssotskaja Aljona Rassadina

Sissejuhatus Rasvumine ja ülekaalulisus on tänapäeva ühiskonna üks tõsisemaid probleeme. Viimase 10 aasta jooksul on suurt tähelepanu pööratud ka lapseea rasvumisele ja sellest tulenevatele tervisehädadele. Kogu maailmas umbes 10% kooliealistest lastest on ülekaalulised ja veerandil neist esineb rasvumine Allikas: International Obesity TaskForce, 2004

ÜLEKAALULISTE LASTE PROTSENT MAAILMAS, 2013 (11, 13, 15 aastat) Allikas: UNICEF Report Card 11: Child well-being in rich countries

Taustakirjeldus (1) Haigekassa andmetel on ülekaaluliste koolilaste arv Eestis võrreldes ligi kümnendi taguse ajaga kahekordistunud, tõustes 11 protsendini Praegu on Eestis iga 10. kooliealine laps ülekaaluline Tallinna koolides läbiviidud mõõtmiste põhjal olid 9.klassi poistest 11,1% ja tüdrukutest 10,9% ülekaalulised (I.Tur, L.Suurorg 2004)

Taustakirjeldus (2) Mõju tervisele: SVH, luu- ja lihaskonna-, ainevahetushaigused, varajane suremus Mõju majandusele: Rasvumise arvele langeb kuni 7% Euroopa Liidu tervishoiukulutustest

Laste ülekaalulise riskitegurid (2) Söömisharjumuste muutused: Energiarikka toidu tarbimise tõus Madal mitterafineeritud süsivesikute, kiudainete sisaldus ja kõrge rasvade, soola, suhkru osakaal toidus Suured toiduportsjonid Kehalise aktiivsuse langus, sh televiisori vaatamine, arvutimängude mängimine Vanemate rasvumus Toidu reklaam Perekonna madal sotsiaalmajanduslik staatus

Projekti eesmärk Kaugeesmärk – terve põlvkonna kasvatamine Lähieesmärk – ülekaalulise vähenemine laste hulgas (söömisharjumuste muutused ja kehalise aktiivsuse tõus) Oodatavad tulemused – vähendada ülekaaluliste laste osakaalu Tallinna linna koolilastel 5% võrra 2018. aastaks (võrreldes aastaga 2014).

Sihtrühm 5.-9. klassi lapsed Tallinna linnas, kelle KMI on üle 30 Sidusrühm vanemad, kooliõpetajad, arstid, treenerid, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, dieetarst/dieetõde

Kaasfinantseerimine Euroopa liit Eesti Haigekassa Tallinna linnavalitsus Sponsorid spordifirmade (Adidas jne.) ja toidufirmade (Valio jne.) hulgast

Projekti tegevused Terviselaagrid Vanematega koostöö Spordipäevad Koolisööklastega koostöö Kooliõetega koostöö

Terviselaagrid Toimuvad koolivaheaegadel Tegevused: Toidurežiimi õpetamine ja pidamine Matkad Spordimängud Orienteerumine Psühholoogiga vestlused

Vanematega koostöö Dieetarstid ja treenerid korraldavad seminaare vanematele igas koolis, kus nad räägivad, et iga lapsevanem peab suhtuma erilise tähelepanuga oma lapse toitumisse, kehalisse aktiivsusse ja kontrollima, millele kulutab tema laps oma raha. Professionaalnsed kokad õpetavad vanemaid, kuidas valmistada tervislikku ja maitsvat toitu, et tulevikus nad võiksid koos oma lastega seda rakendada elus.

Spordipäevad Toimuvad 9 korda aastas (septembrist juunini) Tegevused: Maratonid (jooks, jagrattaga sõitmine) Suusatamine Uisutamine Rulluisutamine Ujumine veekeskuses Võistlused

Koolisööklastega koostöö Dietoloog koostab maksimaalselt tervislikku toidu menüü ja see sujuvalt sisestakse kõikide koolide sööklasse Koolitoidust võetakse ära saiakesed, karastusjoogid, kiirtoit, et lastel oleks lõunasöögiks võimalik valida tervislikku toitu Vähendatakse maiustuste hulk Suurendatakse puu- ja juurviljade hulk

Kooliõetega koostöö Iga kuu lõpus toimub koolides kehakaalu kontroll Kooliõde (dietoloogiga koostöös) annab soovitusi, mida muuta oma toitumist ja liikumisharjumusi paremate tulemuste saavutamiseks

Siht- ja sidusrühmani jõudmise teed Meedia abil TV ajalehed ajakirjad Internet voldikud Koolidirektorite kaudu

Tegevusmetoodikate tõenduspõhisus Ülekaalulise ennetamise projektid on tehtud paljudes riikides, ka Eestis. Näited: Suvelaager ülekaalulistele lastele ja lapsdiabeetikutele vanuses 7 – 16 aastat (Tallinn, igal aastal) (3) Avalik konkurss “Teresõbraks tervisliku toiduga” lastele vanuses 7 – 18 aastat (Järvamaa, 2013) (4)

Riskianalüüs Informatsiooni puudus Laste projektis osalemisest loobumine Vanemate mõistmatus probleemi tõsidusest Probleemid finanseerimisega Spetsialistide puudus

Tulemuslikkuse hindamine Tulemuslikkuse indikaatorid: Sihtrühma kehamassiindeksi muutus Tagasiside projektitöötajatelt, osalejatelt ja nende vanematelt (küsimustik veebilehel) Tulemuslikkus hinnatakse igal aastal KMI vähenemine näitab projekti edukust Tagasiside näitab, mida võiks muuta paremaks

Infoallikad http://www.kliinik.ee/uudised/aid-30379/Eestis- on-iga-k%C3%BCmnes-laps- %C3%BClekaaluline Liili Kangrumöldri väitekiri “Toitumise ja kehalise aktiivsuse seosed ülekaalulisusega Tartu linna ja maakonna 15-aastastel õpilastel”, Tartu Ülikool, Tervishoiu instituut, 2010, 9 – 11. lk http://www.lastehaigla.ee/public/infotekstid/Aja leht/Lastehaigla-OKTOOBER-2013.pdf 3. lk http://www.terviseinfo.ee/et/toeoevahendid/toov ahendid/tervist-toetavate-tegevuste- andmebaas?view=detail&id=702