Tolerantsid ja istud.   IGOR PENKOV

Vahetatavus Vahetatavuseks nimetatakse toote koostisosa omadust, mis võimaldab selle kasutada sobitamata. Vahetatavus kergendab masinate valmistamist, kasutamist ja remonti, võimaldab kulunud või purunenud detaili või koostu asendada varudetaili või –koostuga, ilma et toote kasutusomadused halveneksid. Vahetatavust saavutatakse vajaliku täpsusega detailide valmistamise ja nende koostamisega. Vahetatavus tuleb tagada kogu tehnoloogilise protsessi käigus. Vahetatavus võib olla täielik või osaline.

Tolerantsid Liite detaili, mis haarab teist detaili ehk mida mõõdetakse seestpoolt, nimetatakse avaks Võll on haaratav ehk väljast mõõdetav element Üldjuhul ei pea ava ja võll olema silinderpinnad 50H7 50u6 Ava Võll - Mõõde on geomeetrilise parameetri (pikkus, laius, kõrgus, vahekaugus, sügavus) arvväärtus sobivates ühikutes. - Nimimõõde on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele ja mille suhtes arvestatakse hälbeid (kõrvalekaldeid). Nimimõõtmeid tähistatakse arvutustes D, d, A või ka indeksiga – Dnom, dnom.

Tolerantsid Tegelik mõõde – toote valmistamisel saadud ja otseselt mõõdetud mõõde. Piirmõõtmed – suurim ja vähim lubatav mõõde Dmax, Dmin, dmax, dmin. Piirhälbed näitavad piirmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet. Piirhälbed kirjutatakse vahetult nimimõõtme järel (näiteks  ,  ,  ,  )

Tolerantsid ES – ava ülemine hälve, EI – ava alumine hälve, Tolerants on mõõtme lubatav muutumise ulatus ehk piirmõõtmete või piirhälvete vahe. Tolerants on alati positiivne suurus (märgita). 45 H9 f8 ES = 62 EI = 0 es = -25 ei = -64 ES – ava ülemine hälve, EI – ava alumine hälve, es – võlli ülemine hälve, ei – võlli alumine hälve, Dmax – ava suurim piirmõõde, Dmin – ava vähim piirmõõde, dmax – võlli suurim piirmõõde, dmin – võlli vähim piirmõõde, Dnom – ava nimimõõde, dnom – võlli nimimõõde, T – tolerants, TD – ava tolerants, Td – võlli tolerants.

Istud Istuks nimetatakse detailide liikuvuse astet liite, st kui hästi või kui halvasti nad üksteise suhtes liiguvad. Istud liigitatakse: - liikuvad, ehk garanteeritud lõtkuga, - liikumatud, ehk garanteeritud pinguga, - siirdeistud. D d N S a) b) a) lõtkist, b) pingist. Liikuva istu puhul on võll enne koostamist alati avast väiksem, pinguga istu puhul aga suurem. Siirdeistu puhul on liidetavate detailide piirhälbed nii valitud, et osa liiteid tuleb lõtkuga ja osa pinguga.

Ava- ja võllisüsteem Skemaatilisel kujutamisel nii ava, kui võlli tolerantsid näidatakse ühepoolsetena. Nimimõõde võetakse avale ja võllile ühesugune ning see ühtib kas ava vähima piirmõõtmega – siis on avasüsteem, või võlli suurima piirmõõtmega – siis on ist võllisüsteemis. + – Lõtkistud Siirdeistud Pingistud Nimi- mõõde - ava - võll Avasüsteem Nimi- mõõde Võllisüsteem + – Pingistud Siirdeistud Lõtkistud

Tolerantsjärkud ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsjärku, mida tähistatakse IT (International Tolerance) koos järgneva numbriga IT01, IT0, IT1, IT2, ..., IT18, ning seda tolerantsi suurenemise (täpsuse kahanemise) järjekorras. Tolerantsjärke kasutatakse: IT01 ... IT7 – mõõteriistade ja kaliibrite valmistamiseks, IT5 ... IT12 – täpsete koostamismõõtmetele, ehk istudele, IT12 ... IT18 – talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. Detaili igat töötlemismeetodit iseloomustab optimaalne töötlemistäpsus. rämedal hööveldamisel, freesimisel, puurimisel on see IT12 ... IT14, puhtal freesimisel IT11, puhastreimisel IT7 ... IT9, peentreimisel IT8, peenhõõritsemisel IT7, peenlihvimisel IT5 ... IT7, poleerimisel IT5.

Avade tolerantsitsoonid B C CD D E EF FG F G H JS J K M N P R S T U V X Y Z ZA ZB ZC +350 +300 +250 +200 +150 +100 +50 -50 -100 -150 m Nimi- mõõde Võllisüsteem + – Pingistud Siirdeistud Lõtkistud

Võllide tolerantsitsoonid b c cd d e ef fg f g h js j -350 -300 -250 -200 +150 +100 +50 -50 -100 -150 m k m n p r s t u v x y z za zb zc + – Lõtkistud Siirdeistud Pingistud Nimi- mõõde - ava - võll Avasüsteem

Tolerantside väärtused

Võllide tolerantsid

Avade tolerantsid

Tolerantside ja istude märkimine Tolerantsitsooni tähistatakse tähe ja numbri ühendina (täht näitab põhihälvet, number aga tolerantsijärku. Näiteks mõned tolerantsitsoonid: H9, h12, m7, K8, f5, G6. 35H7 35+0.025 35H7(+0.025) 35g6  35 Näiteks mõned istud. Avasüsteemis: Võllisüsteemis:

Soovitatavad istud

Detailide pinnakaredus lähtepikkus l H3max H1min x y2 y3 y1 H1max H5max H2max H4max H3min H5min H2min H4min keskjoon Eelistada tuleb tunnussuurust Ra. On kehtestatud eelisarvväärtuste pinnakaredusjärgud, millele vastavad Ra suurused m-tes on järgmised: 100; 50; 25; 12,5; 6,3; 3,2; 1,6; 0,8; 0,4; 0,2; 0,1; 0,05; 0,025; 0,012.

Detailide pinnakaredus Pinnakaredus ja täpsus sõltuvalt töötlemisviisist Pinnakareduse tähis Töötlemisviis Ra, m IT hööveldamine 3,2 ... 25 12 ... 14 freesimine 3,2 ... 50 11 ... 14 treimine 0,4 ... 12,5 7 ... 14 puurimine 6,3 ... 25 hõõritsemine 7 ... 10 lihvimine 0,2 ... 1,6 5 ... 8 poleerimine 0,05 ... 1,6 5, 6 hoonimine 0,05 ... 0,4 6 ... 8 a) Ra1,6 b) c) Ra0,2 Poleerida d) e) Ra6,3 ( )

Pinnakareduse väärtused

Pindade kuju- ja asenditolerantsid

Pindade kuju- ja asenditolerantsid Geomeetriahälbed Baaspinna tähis A T  a) b) c) d) D a d b e) Rmin Rmax f ) g) h)

Võlli tolerantsid

Võlli tolerantsid

Liistu tolerantsid