Ühtne pindalatoetus 1. EL määruse projekt. Arutelu teraviljakomitees 2.oktoobril 2. Ühtse pindalatoetuse rakendus Eestis 3. Täiendavad otsetoetused Töövariant

Eesmärk Liitumisläbirääkimiste tulemused Administratsiooni ülesehituse osas liitumisjärgsete kohustuste suur hulk Liitumisjärgselt toetustaseme suhteliselt madal tase – 25% Vajadus tasakaalustada

Toetuse alused Põllumajandusmaa, sealhulgas aktiivsest kasutusest ajutiselt väljas olev heas korras põllumajandusmaa (lisa 1). Minimaalne põllumajandusmaa suurus majapidamises toetuse taotlemiseks 0,3-1 ha (lisa 2). Kogu otsetoetuste finantspakett jagatakse põllumajandusmaa ha arvuga Artiklid 1-3

Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused Määruse “süda” Raamistik, mis ühtlustab liikmesriikides kehtestatavate nõuete valdkonna Sanktsioonid, mida rakendatakse nõuete eiramise (hooletuse või tahtliku tegevuse tõttu) puhul Artikkel 4

Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused Lisa 3 Valdkond Nõue Pinnase erosioon: Kaitsta mulda vastavate meetmete kaudu Minimaalne taimkate, minimaalne maa korrashoid kohalikest erisustest lähtudes, terrasside säilitamine Pinnase orgaanilise aine sisaldus:Säilitada mulla orgaaniline koostis kasutades sobivaid töövõtteid     Viljavahelduse rakendamine Põhu kasutamine Pinnase struktuur: Säilitada mulla struktuur kasutades sobivaid töövõtteid Sobivate masintehnoloogiate kasutamine Minimaalne kasutuse tase: Kindlustada minimaalne korrastatuse tase ja säilitada looduslikud kooslused Minimaalne loomkoormus/ sobivad loomakasvatuse režiimid,  püsikarja-maade kaitse, maastike kaitse, soovimatu taimkatte leviku tõkestamine põllumajandusmaal

Toetuse taotlemine ja kontroll Põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab nõuetekohaselt põllumajandusmaad võib esitada taotluse liikmesriigi poolt määratud tähtajaks, hiljemalt 15. juuniks avalduse, mida menetletakse kui pindalatoetust (IAKS tähenduses) Artikkel 5

Vähendamised ja mahaarvamised Nõuete eiramisel (vähem 5%, 20%, 50%) Erinevused taotletud ja kontrolli käigus tuvastatud pinna osas (vähendused kui erinevus 3-30%, 30-50%, üle 50%) Vähendamine hilinemiste puhul 1% tööpäevas kuni 25 kalendripäeva jooksul Artiklid 6-7

Toetusmakse Ühtne hektarimakse ette teada Kui taotlusi rohkem kui fikseeritud põllu-majandusmaa, vähendatakse hektarimakset proportsionaalselt teatades vähendamise koefitsient EK-le 30. novembriks Reeglina väljamakse peale 1.detsembrit, teatud tingimustel 50% ettemakse võimalus Artiklid 8-9

Teabe edastamine EK-le 15. septembriks 2004 taotluste kogusuurus 30. novembriks 2004 vähendamise koefitsient 15. maiks 2005 tegelik väljamakse summa Artiklid 8 ja 10

Ühtne pindalatoetus Eestis Põllumajandusmaa suuruse mõju sektorile aastal 2004 ja edaspidi Valikud minimaalse suuruse osas Liitumislepingu kohane finantspakett, selle võimalikud muudatused

Valikud ja tulem Põllumajandusmaa suurus 800 000 ha Minimaalne toetusõiguslik maa 1 ha Senise finantspaketi alusel ca 380 kr/ha

Maksimaalselt võimalik toetus Otsetoetused kuni 25% EL eelarvest 305,1 mln kr Otsetoetused kuni 40% (kuni 25% MAK eelarvest) 183,1 mln kr Otsetoetused kuni 55% rahvuslikust eelarvest 234,1 mln kr

Erisused mida taotleme Hilinemise perioodi vähendamine 25 kalendripäevalt 10-le Ettemakse võimalus alates septembrist Eesti eelarve vahendite arvel

Kriteeriumid lisa 3 alusel Valdkond Standardid Eesti poolsed kriteeriumid Minimaalne kasutuse tase: Kindlustada minimaalne korrastatuse tase ja säilitada looduslikud kooslused Kasutuses oleval haritaval maal kasvatatavad põllukultuurid aktiivses tootmises oleval maal kasvatatakse põllumajanduskultuure, mis on külvatud hiljemalt 15. juuniks. Tegevused on kantud põlluraamatusse. Ajutises kasutuses väljas oleval haritaval maal ebasoovitava taimkatte leviku tõkestamine   Toetust ei maksta maale, millele ei ole 1. juuliks rajatud kultuuri või millele pole rajatud mustkesa (st hoolitsemata ja võssa kasvav) maa peab olema haritud (mehhaaniline või keemiline umbrohutõrje tehtud) 1. juuli seisuga ning eesmärgiga võtta maa kasutusse või panna peale pikaajaline kultuur. Püsikarjamaade ja looduslike rohumaade kaitse Karjatamine või niitmine vähemalt 1 kord enne 31. juulit

Põllukultuuri täiendav otsetoetus Lähtekoht- 365 tuh ha toetusõiguslikku maad, fikseeritud kasvatavate kultuuride loetelu (teraviljad, teatud kaunviljad, heintaimed) ja 1306 kr/ha 55% tase Ettepanek – kasutada selleks otstarbeks täielikult MAK eelarvet Ühtse pindalatoetuse maksena 381 kr/ha täiendava otsetoetusena kuni 925 kr/ha

Loomakasvatussektori täiendav otsetoetus Toetusõiguslikke loomühikuid erinevate skeemide alt kokku 201 tuh lü Kasutatav karja- ja söödamaa 414 tuh ha Loomühiku kohta arvestuslikult 2,06 ha maad, sellest tulenevalt kaetakse loomühiku kohasest toetusest 786 krooni loomühiku kohta ühtse pindalatoetuse kaudu

Veiste täiendav otsetoetus Lähtekohad: makse toetusõiguslikele veistele (v.a. piimalehmad) 1453 kr/lü 55% tasemel Ettepanek: maksta täielikult riigieelarve vahenditest Ühtse pindalatoetuse kaudu 786 kr/lü täiendava otsetoetusena kuni 667 kr/lü

Utekasvatuses täiendav otsetoetus Lähtekoht: võimalik makse 2003.aasta tase +10%, makse toetusõiguslikele uttedele 1578 kr/lü Ettepanek: maksta riigieelarve vahenditest Ühtse pindalatoetuse kaudu 786 kr/lü täiendava utetoetusena kuni 792 kr/lü

Ühikumäär toetusõiguste alusel eelarvest Täiendav toetus MAK-ist riigieelarvest Põllu-kultuuridele 381 kr/ha 925 kr/ha - Veistele 381 kr/ha e. 786 kr/lü 667 kr/ lü Uttedele 792 kr/lü Muule maale

Toetussumma toetusõiguste alusel eelarvest Täiendav toetus MAK-ist riigieelarvest Põllu-kultuuridele 139,2 mln kr 337,5 mln kr - Veistele 87,2 mln kr 73,9 mln kr Uttedele 5,6 mln kr 5,7 mln kr Muule maale 73,1 mln kr