Garri Raagmaa TARTU ÜLIKOOL garri@ut.ee +372 578 899 Rehepaplus senises regionaalpoliitikas ja arengupeetus kui tulemus Võimalused õppimiseks ja vigadeparanduseks: 2014-20 EL eelarveperioodi Eesti regionaalse spetsialiseerumise ja uute majanduste ülesehitamiseks Puntra vallavanem Hannes Ploomipuu

Jutuks Esimene viga - 'lühivaateline pragmatism' elik rehepaplus Teine viga - turuusk Kolmas viga - muutuste eiramine Programmperioodi 2014-2020 tekstide lugemine Mis on tulekul? Mida teha vigadeparanduseks?

“Rehepapp” ja ‘rehepappi tegema’ Kas eestlaste panus Euroopa kultuuris?

Esimene viga - 'lühivaateline pragmatism' elik rehepaplus Saagem eurooplasteks!

Rehepapluse tulemid Mis on 'lühivaateline pragmatism‘? 19. sajandil defineeriti eestlasi kui ‘väikest varastavat rahvast Läänemere kaldal’ Kuidas on see arenenud enne ja pärast Kivirähki? Ametkondlike silotornide ülesehitamine ning kohalike omavalitsuste ja regionaalse tasandi haldusvõimekuse degradeerimine Eurofondide sokutamine riiklike investeeringute asemele à la ERM KOVide liiga suurte majade ehitamine ERF rahaga valesse kohta selle asemel, et restruktureerida majandus

76 000 inimest vähem kui 2000 2011. aastal loendati esialgsetel andmetel 76 000 inimest vähem (- 5,5%) kui eelmisel loendusel. Negatiivse loomuliku iibe tõttu on rahvaarv kahe loenduse vahel kahanenud 32 000 inimese võrra. Registreeritud rände tagajärjel on rahvaarv kahe loenduse vahel kahanenud 22 000 inimese võrra. Regisreerimata ränne on ilmselt 20000 el. Eriti drastiline on aga olnud siseränne!

Loendatud püsielanike arv Allikas: Statistikaamet

Elanike arvu muutus 2000-2011 Allikas: Statistikaamet

Eesti ja EL regionaalmeetmed Allikas: EAS ja Siseministeerium Nooltega on näidatud: Riigikogu valimised Kohalikud valimised

KOIT-kava 2004-2010 M€ Allikas: EAS ja Siseministeerium

PKVP 2004-2010 M€ Allikas: EAS ja Siseministeerium

Allikas: Siseministeerium

2005 Allikas: EAS

2008 Konkurentsivõime 2008 Allikas: EAS

2011 Allikas: EAS

Riikliku ja kõikide regionaaltoetuste proportsioon 2004-10 Allikas: EAS

Muuta hoiakuid ja planeerimist! Rakendada Euroopa lähimus- (subsidiaarsus) ja partnerlusprintsiipe Rakendada struktuurfondid majanduse restruktureerimiseks Tagada arengu planeerimise ja analüüsivõime ametkondades Muuta planeerimine ja arendustöö formaalsest paberimäärimisest ja 'pakazuhhast' sisuliseks institutsionaalse arengu instrumendiks

Turg vajav pidevat avaliku sektori hoolt ja järelvalvet Teine viga - turuusk Turg vajav pidevat avaliku sektori hoolt ja järelvalvet

Turg = demokraatia Võtmemajandusharudes kontrolli andmine välisettevõtete kätte - harutehastumine Neoklassikalised ja NPM lähenemised juba tugeva kriitika all Kasiinokapitalismi kukkumine finantskriisi Kasvavad erinevused ühiskonnagruppide ja regioonide vahel Avalikus sektoris eramonopolism ja projektimajanduse ressursside raiskamine Kasvab vaid hanke- ja aruandluskompetents

Kas Rootsi panka huvitab Eesti kohtade heaolu?

SKP muutus 1996-2009

Rohkem riiki! Suurendada riigi rolli majanduse juhtimisel oligopoolsetele ettevõtete täiendavaid tingimused luua läbirääkimisvõime rahvusvaheliste suurfirmadega Suurendada oluliselt programmiliste meetmete osakaalu ja vähendada bürokraatiat projektiklassi ohjeldamine Tegusate majandusarengu strateegiate rakendamist kohtadel

Kolmas viga - muutuste eiramine Hobuvankriajastu haldusega 21. sajandis

Paisuv eluruum ja kahanev haldusvõime Mobiilsus ja kommunikatiivsus on kasvanud kordi Eestit valitsetakse jätkuavalt 19. sajandi Saksa haldusmudeli ja vallastruktuuri järgi Ida-Euroopa eiras vahepealse 50 aastat muutusi ja taasmoodustas küla- või külanõukogu tasandi haldusüksused juurdunud struktuurid üritavad hoida oma status quod Killustunud ja demotiveeritud ametnikega kohaliku ja regionaalse halduse tõttu ei ole EASil täna kohtadel arvestatavaid partnereid, kellega majandusarengu vallas koostööd teha

Eesti keskuskohad 1934 Täislinn; 2. Väikelinnad; 3. Maalinn; 4. Alev Allikas: Kant 1934 Täislinn; 2. Väikelinnad; 3. Maalinn; 4. Alev Tagamaad: I – Täislinna teenuste kaugeim piir, II & III linnateenuste välis- ja vahepiir

Eesti keskused 1970

TÜ Pärnu kolledž, www.pc.ut.ee Tosin linnaregiooni 2000 Allikas: Jauhiainen jt. 2002 TÜ Pärnu kolledž, www.pc.ut.ee

Pendelrändealad 2007-9 Allikas: Ahas jt. 2010

Tosinkond arenduskeskust Harjuvälise Eesti konkurentsivõime paratamatult jätkuvalt halveneb, inim- ja loodusressursid jäävad üha laienevatel ääremaadel väär Hädavajalik on tugevdada regionaalseid institutsioone, muuta ametnikud proaktiivseteks arendutöötajaiks ja rakendada ettevõtluse struktuurimuutuse, energiamajanduse, rahvastikuarengu pikaajalisi trende arvestavaid koha-põhised arengustrateegiaid Ilma selle – kohapealse institutsionaalse võimekuseta – ‘Euroopa 2020’ sihtasemeid ei saavuta tööpuudus ja vaesus on ruumilised fenomenid

2014-2020 programmperioodi tekstide lugemine ja järeldused Kuidas tõlgendada EK etteantud tingimusi SF kasutamiseks?

Fookus ‘Euroopa 2020’ strateegiale Komisjon teeb ettepaneku tugevdada strateegilise kavandamise protsessi. See hõlmab ühise strateegilise raamistiku kehtestamist, partnerluslepinguid ning rida temaatilisi eesmärke kooskõlas Euroopa 2020 strateegiaga. Komisjoni vastuvõetavas ühises strateegilises raamistikus nähakse ette põhimeetmed EL-i prioriteetide saavutamiseks, esitatakse kavandamist puudutavad suunised, mida kohaldatakse kõigile fondidele, sealhulgas EAFRD-le ning EMFF-ile, ning edendatakse EL-i eri struktuurivahendite paremat koordineerimist. Komisjoni ja liikmesriikide vahel sõlmitavate partnerluslepingutega kehtestatakse liikmesriikide panus temaatiliste eesmärkide elluviimisel ning konkreetsete meetmetega seotud kohustused, et aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele. Selged ja mõõdetavad sihid määratakse kindlaks tulemusraamistikus. Allikas: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

‘Euroopa 2020’ kolm prioriteeti arukas majanduskasv: teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduse arendamine;  Teadus = T & A = innovatsioon jätkusuutlik majanduskasv: ressursitõhusama, loodussäästlikuma ja konkurentsivõimelisema majanduse edendamine; kaasav majanduskasv: kõrge tööhõivega majanduse tugevdamine, et tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Allikas: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

EL-i vahendite kasutamine Terviklik investeerimisstrateegia: kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega Kooskõla riiklike reformikavadega Kooskõla ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu ning merendus- ja kalandusfondi vahendite vahel Eesmärgid ja näitajad, et mõõta Euroopa 2020. aasta strateegia sihtide saavutamise edenemist Tulemuslikkus: tulemusraamistiku juurutamine Tõhusus: haldussuutlikkuse suurendamine, bürokraatia vähendamine Ühine strateegiline raamistik Partnerlus- leping Rakenduskavad Allikas: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

Allikas: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ERAFi eesmärk Ühtekuuluvuspoliitika on peamine investeerimisinstrument, millega toetatakse liidu Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud põhilisi prioriteete Euroopa Regionaalse Arengu Fondi (ERAF) eesmärk on tugevdada EL majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust,vähendades piirkondade vahelist tasakaalustamatust. ERAF toetab piirkondlikku ja kohalikku arengut: kaasrahastades investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni; kliimamuutustesse ja energiasse; VKEde toetamisse; üldist majandushuvi pakkuvatesse teenustesse; telekommunikatsiooni-, energia- ja transpordiinfrastruktuuridesse; tervishoidu, haridusse ja sotsiaalsesse infrastruktuuri; linnade säästvasse arengusse. Allikas: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

Euroopa RAF valdkonnad Teadusuuringud ja innovatsioon Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE-d) konkurentsivõime Üleminek vähese CO2-heitega majandusele Kliimamuutustega kohanemine ning riskiennetamine ja -juhtimine Keskkonnakaitse ja ressursitõhusus Säästev transport ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamine Tööhõive ja tööjõu liikuvuse toetamine Sotsiaalne kaasatus ja vaesuse vastu võitlemine Haridus, oskused ja elukestev õpe Institutsioonilise suutlikkuse suurendamine ja tõhus avalik haldus Allikas: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

Kuidas lugeda EC SF eeltingimusi? Mineviku /lähiaja/ kogemus näitab, et fondidest rahastatud investeeringute tulemuslikkust õõnestavad /vähendab/ mõnel juhul /viisakusvormel/ kitsaskohad siseriiklikus poliitikas /poliitika nõrkus/ ning õigus- /üldine korraldus/ ja institutsioonilistes raamistikes. Past experience suggests that the effectiveness of investments financed by the funds have in some instances been undermined by weaknesses in national policy, and regulatory and institutional frameworks. temaatiliste eesmärkide tingimused: Targa /uuenduslikud/ spetsialiseerumise strateegiad või asjakohased õigusraamistikud /keskkonda sobiv tugisüsteem/ ettevõtluse toetamiseks smart specialisation strategies, or appropriate regulatory framework for business support

Koha/kogukonnapõhisus Keskendub subregionaalstele aladele – ca 50000 el. Põhineb kohalike tegevusgruppidel (à la LEADER) Rakendab integreeritud ja harudeüleseid arengustrateegiate põhjal, mis arvestavad kohalikke vajadusi ja ressursse On innovatiivsed, võrgustiku- ja koostööpõhised Kasvatavad kohalikku inst. võimekust Allikas: DG Regio

Tark spetsialiseerumine Innovatsioon kõikide regioonide prioriteediks Investeeringute toomine ja sünergiate loomine Kombineerida erinevaid era-avalikke vahendeid Haldusstruktuuride ja osaliste kokkuviimine Kriitilise massi saavumine Majandusmuutuse tagamine Suurem lisandväärtus tootmises-teenustes Uute tehnoloogiate juurutamine Uued spetsialiseerumised Innovatsiooni soodustamine Rahvusvahelistumine ja teadmiste siire Allikas: DG Regio

Kõrgharidus, meditsiin, bio- ja keskkonnatehno-loogia, tarkvaraarendus Äriteenused, transiit, kinnisvaraarendus, tarkvara jm. hi-tech (Skype, Tehnopol etc) TALLINNA PEAKESKUS Hankiv tööstus, tekstiil Tööstus, transport Kohtla-Järve (Jõhvi): Põlevkivikeemia Kaevandustehnoloogia Rakvere: Ehitusmaterjalid, toidutööstus Sillamäe ja Narva: Energeetika Vene kultuur ja äri Toidutootmine-töötlemine, ehitusmaterjalid, rekreatsioon Keemiatööstus, metall, logistika, tervishoiu, sotsiaal- ja isikuteenused Hiiumaa: Plastitööstus Haapsalu: Tervis Käsitöötehnoloogiad Maamajandus-metsandus, toidu- ja puidutööstus Paide/Türi: Agrotehnoloogia Merendus-kalandus, sanatooriumid Kõrgharidus, meditsiin, bio- ja keskkonnatehno-loogia, tarkvaraarendus (Playtech, Regio etc) Kuressaare: Väikelaevaehitus Wellness TARTU PEAKESKUS Pärnu: Spaa, turism ja sotsiaalteenused Viljandi: Kultuuri ja-elamusmajandus Multimeedia Puhkemajandus, tervise- ja sotsiaalteenused, ressursima-jandus, merendus, kalakasvatus Räpina aianduskool Puidu- ja toidutööstus mahepõllundus, rekreatsioon, (etno)kultuurimajandused Võru: Puidutehnoloogia Mehhatroonika Valga: Läti koostöö Otepää spordimajandus Eesti regioonide vanad ja uued spetsialiseerumised & know-how

Järeldused lugemisest Euroopa ei anna enam niisama raha, vaid tahab konkreetset REGIONAALSET plaani See pean olema samas liini Euroopa 2020ga Mõõdetakse tulemust (nt. töökohti) mitte raha maha pandud hulka Kes tulemusi ei saa, jääb rahast ilma Rakendatakse LEADER põhimõtteid Lihtsustakse (loodetavasti oluliselt) finantseerimist

Kokkuvõtteks Rehepappi ei saa Euroopas enam mängida Vt. Kreekat, kus kupjad selgas Riik peab silotornide ehitamise asemel “ühtsemalt” (vt. OECD raport) valitsema ja tegevusi planeerima Oluliselt tugevdada majandusarengu juhtimist ja vastavat KOHAPÕHIST võimekust Lõppude-lõpuks mõista, et Eesti arengut ei saa juhtida Toompealt ega väikevallast, mistõttu: Luua regionaalseid arenduskooslused Rakendada piirkondliku arengu ‘spetsialiseerivad’ strateegiad  mitte vabataotlemine! Tugevdada kohalikku partnerlust (KOVide ühine arendusraha)