Suupiirkonna põletike tüsistused, nende patogenees ja avaldumine Julia Mastitskaja STOM, 2. rühm

Suupiirkonna põletikud võivad olla tingitud erinevatest mõjutustest: mehhaanilised: terav hamba äär, kuum toit, halvasti sobivad proteesid allergia infektsioonid: bakterid, viirused, seened avitaminoosid seedetrakti , südame-veresoonkonna ja endokriinsüsteemi haigused raskmetallide mürgitused

Suulimaskesta põletik – stomatiit Igemete põletik – gingiviit Keele põletik – glossiit Huulte limaskesta põletik – heiliit Süljenäärmete põletik - sialadeniit

Stomatiit Termin “stomatiit” tähendab igat põletikulist protsessi, mis mõjutab suu limaskesta ja huuli, koos haavandite tekkega või ilma. Võib olla tingitud üldise suu seisundist (näiteks halb suuhügieen), halvasti sobivatest proteesidest, armidest ja põletustest toidu ja jookidega, mürgistest taimedest, ravimitest, allergiast, infektsioonidest, kiiritusravist, avitaminoosist.

Stomatiit. Klassifikatsioon Aftoosne stomatiit – tekivad korduvad suuhaavandid. Põhjus ei ole täielikult teada , kuid arvatakse, et tuleneb T-rakkude poolt vahendatud immuunvastusest. Üks levinuim – mingil määral esineb 20% elanikkonnast. Nikotiini stomatiit – tubakaga seotud keratoosi vorm Hambaproteesidega seotud stomatiit Krooniline haavandiline stomatiit Rände stomatiit Krooniline stomatiit  leukoplaakia

Gingiviit (lad. gingivitis) Enamasti põhjustab mikroobide kogunemine hammastel (hambakatt). Lokaalne gingiviit võib tekkida ka igeme mehhaanilistel traumadel, füüsikalistel või keemilisel mõjutusel. Generaliseerunud gingiviit tekib tavaliselt lastel ja noorematel inimestel infektsiooni, endokriinhaiguste ja metabolismi häirete puhul. On olemas kerge ja raske vorm. Kerge vormi puhut põletik on ainult hambavahelises igemes. Raske vormi puhul on levinud ka marginaalse ja alveolaarse igeme osale.

Gingiviit (lad. gingivitis) Terav gingiviit – kõige levinum. Sümptomid: punetus, paistes igemed, hammaste pesemisel tekkib verejooks Hüperplastiline gingiviit - esineb harvem ja on sageli seotud endokriinsete muutustega organismis . Võib esineda noorukitel, rasedatel ja inimestel, kes põevad diabeeti. Sümptomid: verejooks , mäda , igemed muutuvad lillakas- sinakaks, tekib ebameeldiv lõhn, patoloogilised taskud Haavandiline gingiviit Atroofiline gingiviit - igemekoe vähenemine Marginaalne gingiviit

Gingiviit (lad. gingivitis) Terav lokaalne ja generaliseerunud gingiviidid võivad täielikult paraneda, kui likvideerida nende tekkepõhjusi. Kroonilisest gingiviidist ravi puudumisel võib aga tekkida parodontiit.

Glossiit (lad. glossitis) Võib olla kas iseseisev haigus, mille on põhjutanud mikroorganismid, või tekkida mingi haiguse tagajärjel, näiteks aneemia, avitaminoosid. Samuti võib tekkitada alkoholismi, AIDSi, Crohn’i haiguse, keele pirsingu ja skisofreenia tagajärjel. Sümtomid: keel paisub, muutub põletikuliseks ja pehmeks, värv muutub erkpunaseks või punakas-pruuniks. Tekkivad raskused mälumisega, neelamisga ja rääkimisega.

Glossiit (lad. glossitis). Klassifikatsioon Atroofiline glossiit- tuntud veel kui “kiilakas, libe keel”. Iseloomustab sile, läikiv keel, mis sageli valutab, põhjustab täieliku papillide atroofiat (depapillatsioon). Median rhomboid glossitis – iseloomustab depapilleeritud, erütromatoosne romb keele keskosal, küljedel papillid olemas. Geograafiline keel (also known as benign migratory glossitis) - iseloomustavad depapillatsiooni laigud ja punetus äärevööndis . See annabki keelele kaardi välimuse, sellest ka nimi.

Median rhomboid glossitis Atroofiline glossiit Geograafiline keel

Heiliit (ingl. Cheilitis) Haigus, mis avaldub huulte valgeks muutumises, põikipraodes ning helepunase piiri ilmumises huulte kokku panemisel. Mõnikord läheb üle ka nahale. Peaaegu kõik inimesed, kas või kord elus põevd heiliiti. Sageli põhjustab vitamiini B2 defitsiit.

Heiliit Lõhenenud huuled (cheilitis simplex) Eksfoliatiivne heiliit – Huultel ilmuvad kollased soomused, huuled kuivad. Põletikuline on huulte piiri tsoon, see on põhjustatud epiteeli deskvamatsioonist. Tavaliselt kulgeb krooniliselt. Huulte nurkade heiliit Eksematoosne heiliit

Sialadeniit Esmane sialadeniit on seotud viirusinfektsiooniga. Teisene sialadeniit on esile kutsutud erinevate bakteritega ja seentega Samuti võib esineda mitteinfektsiooniline – raskmetallide mürgistusel Süljenäärmetesse satuvad nad kas otsesel kontaktil, stomatogeenselt (näärmete kanalite kaudu), lümfogeenselt või hematogeenselt.

Sialadeniit Akuutne. Soodustavad tegurid: vähenenud süljevool (dehüdratsioon, operatsioonijärgset, narkootikumid), halb suuhügieen, süljenäärmete kivid. Kliinilised tunnused: valulik turse, punetused nahal, turse põsel, suuümbruse ja kaela piirkonnas, palavik, näärmetest mädane eritus. Krooniline. Kliinilised tunnused: ühepoolne, kerge valu/ paistetus, tavaliselt ilmneb pärast sööki, võib olla/mitte olla nähtav/tuntav kivi. Tavaliselt terav sialadeniit paraneb. Kroonilise sialadeniidi puhul võib tekkida tsirroos, näärme atroofia, funktsiooni vähenemine või hoopis kadumine.

Kasutatud kirjandus: “Патологическая анатомия” 1993, 1979 - A. I. Strukov, V. V. Serov “Oral pathology. Clinical pathologic correlations” Regezi, Sciubba, Jordan “Oral pathology” 1995 J. V. Soames, J. C. Southam http://en.wikipedia.org/wiki/Sialadenitis http://en.wikipedia.org/wiki/Stomatitis http://en.wikipedia.org/wiki/Glossitis http://en.wikipedia.org/wiki/Gingivitis http://en.wikipedia.org/wiki/Cheilitis

Tänan kuulamast!