Miks on nii palju lapsi ohutsoonis? Ülo Vooglaid Tallinn – Lohu 2006

Käsitlemisloogika 3 ÜHISKONNA JA KULTUURI NING OHUTSOONIS KASVAVATE LASTE PROBLEMAATIKA KÄSITLEMISE EELDUSED 2 4 MIS SÕLTUB LASTEST, KES KASVAVAD OHUTSOONIS MILLEST SÕLTUB LASTE SATTUMINE OHUTSOONI KÄSITLEMISE OBJEKT- LAPS OHUTSOONIS 1 MÄÄRATLUS VAATEPUNKTID STRUKTUUR GENEES DÜNAAMIKA JMS 5 MÕNED ABINÕUD OHUTSOONI SATTUMISE TÕENÄOSUSE VÄHEN-DAMISEKS NING OHUSTATUD LASTELE NORMAALSEKS RENGUKS VAJALIKE TINGIMUSTE LOOMISEKS

Kelle probleemiks on ja peaks olema “laps ohutsoonis”? Lapse enda, lapsevanemate, vana-vanemate, õpetajate-koolijuhtide, kohaliku omavalitsuse, kõigi ühiskondlike institutsioonide, valitsuse, rahvusvaheliste organisatsioonide... Kõigil on oma õigused, kohustused ja vastutus. Kõik saavad luua üksteisele edu saavutamiseks vajalikke eeldusi. Kõigi hoolimatus võib nurjata teiste pingutused.

Alkoholisõltuvuse kui probleemi käsitlemise aspektid POLIITILINE IDEOLOOGILINE MEDITSIINILINE Y ADMINISTRATIIVNE MAJANDUSLIK SOTSIAALNE X ORGANISATSIOONILINE PEDAGOOGILINE KULTUURILINE HARIDUSLIK ÕIGUSLIK

Mõned eeldused probleemist ja selle põhjustest aru saamiseks TEADUSLIKUD UURINGUD KORREKTSED KIRJELDUSED sellest PRAKTIKAST Mis on Eestis kujunenud METODOLOOGIA TEOORIAD METOODIKA KÕLBELISTE ARUSAAMADE SÜSTEEM

Konverents ei saa vahetult ja otse ühiskonnas, perekonnas, koolis ega ajakirjanduses midagi teha. Küll aga saab konverents koondada tähelepanu alkoholiga kaasnevatele eksistentsiaalse tähendusega probleemidele; avada senisest täpsemalt ja sõnastada senisest selgemalt laste alkoholisõltuvus koos selle otseste ja kaudsete põhjustega; avastada, sõnastada ja avalikustada laste alkoholi tarvitamise tõttu ohutsooni sattumise avalikud ja varjatud tagajärjed ning seosed;

Ehk kujuneb käesolev konverents mitte ainult kokkuvõtete tegemiseks senisest tegevusest ja selle tulemustest, vaid ka senisest põhimõtteliselt täiuslikuma strateegia loomise ning efektiivsemaks tegutsemiseks vajaliku organisatsiooni loomise lähtekohaks?

Kõik teavad, et lapsed elavad keskkonnas Kui aga üritada terasemalt vaadata, milline see keskkond on, milles lapsed elavad, siis selgub, et näpud on põhjas nii vanematel kui ka õpetajatel. Enamasti neil ei ole olnud aega ega võimalust vaadata-kuulda, millest keskkond koosneb, millest sõltub ja mis omakorda sõltub elukeskkonnast.

Inimese elukeskkond on kõik, mis teda ümbritseb 1. AINELINE VÕI MATERIAALNE KESSKOND, MILLES ON LOODUSKESKKOND, TEHISKESKKOND JA FÜÜSILINE KESKKOND 2. MITTEMATERIAALNE KESKKOND, MILLES ON VAIMNE, PSÜÜHILINE, KULTUURILINE JA SOTSIAALNE KESKKOND 3. VIRTUAALNE KESKKOND OMA IGALIIKI KANDJATEL

Vaatame põgusalt psüühilist keskkonda Vaatame põgusalt psüühilist keskkonda. Ohutsooni on sattunud ja satub jätkuvalt palju lapsi seetõttu, et nad tunnevad end mitte valiku, vaid sundsituatsioonis mitte probleemses, vaid absurdses situatsioonis, mitte stabiilses, vaid labiilses situatsioonis, mitte tõeses, vaid mängulises situatsioonis. Pole vaja kahelda, et laps, kes tunneb end sunnituna elama mängulises, absurdses, arusaamatus, ent labiilses situatsioonis, hakkab otsima mingisugust väljapääsu.

Alkoholitõrjes ja lastehoius on olulised nii otsesed kui ka kaudsed, lokaalsed ja globaalsed, avalikud ja latentsded , kohe ja hiljem avalduvad meetmed. Luua ja rakendada on võimalik regulatsioonimehhanisme, aga vaja oleks nende toimemehhanisme, täpsemalt, nende ootuspäraseid toimeid.

Paraku ei ole Eestis ikka veel kuigi palju kirjandust ega õpet sotsiaalse, vaimse ja psüühilise regulatsiooni kohta. Intuitsiooni varal on pidanud peavad ka edaspidi läbi ajama nii lapsevanemad ja vanavanemad, õpetajad kui ka arstid ja omavalitsustegelased. Enam-vähem professionaalne ettevalmistus on neil, kes tegutsevad teisel pool barrikaadi (mida alles ehitatakse).

Kahjuks on täna veel nii Riigikogu Sotsiaalkomisjonis kui ka ministeeriumides ning omavalitsustes ette nähtud mõelda sõna “sotsiaalne” all nende inimeste muresid, kes mingil põhjusel ei saa veel või enam ise endaga hakkama. Osa seetõttu, et on jäänud vanaks, osa seetõttu, et on jäänud haigeks, tööta või invaliidistunud jpm. Nii on tekkinud sellised “terminid”, nagu “sotsiaalabi”, “sotsiaalhooldus”, “sotsiaalmaja”...

Enamtuntud sotsiaalsed nähtused ja protsessid ühiskonnas on võõrdumine, võõrandumine, indolentsus, marginaalsus, deprivaatsus, konformsus, dissidentsus, anoomia...

Nimetatud nähtusi ja protsesse, rääkimata nende põhjustest ja toimemehhanismidest, Eestis veel kuigi hästi ei tunta. Sestap peame (ehkki kellelgi võib olla piinlik) meenutama ja rõhutama, et SOTSIAALNE, NAGU KA VAIMNE JA PSÜÜHILINE, ON MITTEMATERIAALNE FENOMEN ÜHISKONNAS JA ISIKSUSKI ON INIMESE SOTSIAALNE KVALITEET.

Meil ei ole kahtlust, et alkoholi ja muude meelemürkide või nn mõnuainete kasutamine on eeskätt sotsiaalsete pingete akumuleerumise tagajärg.

Meil ei ole põhjust kahelda ka selles, et kui sotsiaalne problemaatika on lapsevanemate, pedagoogide, arstide, juristide, haldus- ja noorsootegelaste ning teiste “spetsialistide” eest varjul, siis oleks võimalik jõuda rahuldavate tulemusteni sotsiaalses regulatsioonis. Sellise arvamuse levitamist tuleks käsitleda pigem katsena petta ennast ja rahvast. Üks oleks mõttetu, teine vääritu tegu

Kui sotsiaalne problemaatika püsib aastast aastasse praktiliselt käsitlemata, sest sõnale “sotsiaalne” on antud primitiivne ja eksitav tähendus, siis ei ole midagi imestada, et sotsiaalne problemaatika on kasvanud ühiskonda ängistavaks jõuks.

Tuleb tõdeda, et seni, kuni... inimese õigused ei ole tegelikult kaitstud kommertshuvidest lähtuva agressiooni eest, ei ole perekonnal ega kogukonnal jõudu selleks, et nooremad põlvkonnad saaksid kasvada tervena ja jääda terveks, alkoholist ja teistest meelemürkidest kahjustamata.

Küllap tuleb tunnistada, et... ei lapsevanemad ega õpetajad, isegi kui nad on väga mures, teadlikud, hoolsad ja järjekindlad, ei suuda täita oma kohustust sellistes oludes, kus iga päev igal nurgal tulvab igast infokanalist ahvatlusi alkoholi tarbima.

Võitluses laste tervise ja arenguvõime säilimise eest on vaja aduda, et efektiivseks saab osutuda vaid meetmete süsteem, üksikute meetmete rakendamine võib heal juhul anda vaid sooja ja jätta mingi mulje murest ja tegutsemisest, tuleb ära tunda need poliitilised jõud, kelle eesmärgiks on olnud uinutada rahvast ja teha kõik selleks, et alkoholitootjad ja turustajad saaksid segamatult oma ülikasumeid korjata.

Nähtavasti tuleb ühiskonna liikmetel oma kodanikupositsioon senisest selgemalt sõnastada ja rakendada meetmeid, mida nii seadusandjad kui ka valitsus on kohustatud arvestama. selgemalt teadvustada, et Eesti on demograafiliselt hävinguteel ja püsimine sellel teel oleks nii häbiväärne, et neil, kes sellest aru ei saa, ei oleks valimistele enam mõtet minna .

Mida teha täna, homme ja edaspidi? Nähtavasti tuleb ühiskonna liikmetel oma kodanikupositsioon ja kategooriliselt eitav hoiak nii alkoholitootjate ja levitajate kui ka seda tegevust mahitajate suhtes senisest selgemalt sõnastada ja hakata rakendama meetmeid, mida on kohustatud arvestama nii seadusandja kui ka valitsus.

Teisalt peaksime hoolikamalt vaatama, kas see maailm, milles lapsed elavad ja kasvavad, on neile küllalt turvaline, huvitav, sõbralik, arusaadav...

Tegin üliõpilaste abil üpris ulatusliku vaatluse kodudes, lasteaedades ja koolides. Palusin paberitüki pooleks jagada ja teha “linnuke” vasakule poole siis, kui lapsele anti järjekordne käsk või keeld ja paremale poole siis, kui lastele räägiti midagi muud. Kas on mõtet küsida, kummale poole tuli “linnukesi” rohkem? Palju, väga palju, oli selliseid lapsi, kellega räägiti ainult kõrgendatud toonil ja selleks, et teda käskida või keelata.

Muidugi oli ka selliseid kodusid, lasteaedu ja koole, kus personaalselt ei räägita lapsega üldse, kus võib öelda, et lapsega ei suhelda. Varem või hiljem osutub selline elu lapsele talumatuks ja kuna väljapääsu reaalses olemises ei nähta, hakatakse otsima võimalusi pääseda illusoorsesse maailma. See on võimalik põgenemise teel, kus vajalikeks vahenditeks osutuvad algul alkohol ja tubakas, hiljem kõik muu... (Vt. Eskapismi)

Laste ohutsooni sattumise arvestatavalt olulisteks põhjusteks võib olla ja üha enam ka on Vanemate ja õpetajate ülinõuded, millega toime tulek ei ole lapse meelest võimalik; laste meelest uimased, andetud, ängistavalt aeglased ja hoolimatud inimesed, kelle arusaamatuid ja mõttetuid käske peab täitma; reproduktiivse tegevuse domineerimine, vähene produktiivne, sh kreatiivne koormus.

Palju poisse on langenud ohutsooni seetõttu, et õpe, mis on tütarlastele enam-vähem jõukohane, on neile põhikoolis liiga raske (tüdrukud arenevad kiiremini!); suhted kaaslaste, oma vanemate ja õpetajatega on muutunud otlikul määral pingeliseks; elu-olu on halvasti korraldatud (õppimiseks ette nähtud aeg ulatub 10-12 tunnini...) ja omaette rahus mõtlemiseks ja loomiseks aega ei olegi.

Ohutsooni võib laps sattuda seetõttu, et tegevussüsteem on muutunud absurdseks (andmed: noorem kooliiga) KOHT KOOLIS KOOLIVÄLISTES LASTE- ASUTUSTES KODUS LASTE- AIAS TEGEVUSED EESMÄRGIPÄRANE 2. SIHIPÄRANE 3. SITUATIIVNE 4. SUNDUSLIK 5. KAOOTILINE 1 20 30 40 10 20 25 30 40 30 30 10 1 5 2 1 48 25 13 19

Küllap tuleks toimida tuleks nii, et enesehävingu teel püsimine oleks ka erakondadele ja igale saadikule nii häbiväärne, et keegi neist ei söandaks kõlbmatuks vananenud arusaamadega vanaviisi valimistele minna, Valitsusel tervikuna ja ühelgi ministril ei oleks enam võimalik hämada, nagu nad ei ole veel saanud aru oma tegevuse ja tegevusetuse tagajärgedest, kõik, ka omavalitsustegelased, ajakirjanikud ja igaliiki toimetajad teadvustaksid oma õigused, kohustused ja vastutuse tulevaste põlvede ees.

Tänan kuulamast ja kaasa mõtlemast! Küsimuste, täienduste, laienduste ja paranduste eest on autor tänulik. Neid võib esitada siin ja kohe või hiljem aadressil ylo.vooglaid@mail.ee