Muutunud õpikäsitus ehk see, mida terve maailm otsib Pille Liblik Asejuhataja (õppekavad) Üldharidusosakond

Kuidas käituvad inimesed muutuste eel? Kui puhub muutuste tuul, siis ühed ehitavad müüre ja teised tuuleveskeid. Hiina vanasõna 2

3

Mis muutub, kui õpikäsitus muutub? Mis on sarnast õppimises 70/ 80/ 90ndatel ja aastal 2015? Mille poolest erineb kool täna sellest koolist, kus me ise õppisime? Muutunud õpikäsitus – arusaam õppimisest ja õpetamisest. (Conception, понимание, Auffassung) Uus õpikäsitlus – uued ja kaasaegsed viisid õppimise ja õpetamise korraldamiseks. (Usage, разработка, Behandlung) 4

Miks mõned õpetajad, koolijuhid ja koolid lähevad uuega kaasa? Miks õppimine koolis üldse muutuma peaks? Miks oleme kinni müütides, kui tahame saavutada uut? Miks me vajame teistsuguseid õpetamispraktikaid? ? ? ? ? ? ? ? Miks me ei taha õppida õppijatelt?

Teistsugune kooli- ja õpikultuur Mida maailm otsib? Muutunud arusaam inimese arengust rollisuhetest õpikeskkonnast õpisisust õppemeetoditest Teistsugune kooli- ja õpikultuur Õpetaja jutustus-loeng ja seletav ettekanne on õigustatud, kui õpetajal on öelda midagi niisugust, mida ei leidu õpperaamatuis. See peab taanduma vaba õppejutu, ühiste arutluste ja tööjuhatuste järgi iseseisva töötamise ees. 6

Mis vanal õpikäsitusel viga oli? Uued tööviisid ja –kohad: projektipõhisus, virtuaalne tööruum ja - keskkond, era- ja tööelu sulandumine Uued tehnoloogiad ja nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele Globaliseerumine: talentide mobiilsus, multikultuursus Tööjõu demograafiline olukord: pikaealisus ja kauem töötamine, 4-5 erinevat põlvkonda oma väärtushinnangute, uskumuste ja ootustega tööpostil Sotsiaalne kihistumine, linnastumine Rahvusvaheline kõrgharidus 7

Muutunud rollid? Õppija Õpetaja Kogeb igal ajahetkel aktiivselt uut Eesmärgistab oma õppimise võimetekohaselt Õpib iseseisvalt ja koos kaaslastega Hindab ennast ja kaaslasi Analüüsib oma õppimist Õpetamine Organiseerib õppekeskkonna ja õppetegevuse Võimaldab pingutust. Kasvatus Kujundab õpilase suhteid teda ümbritseva maailmaga.

Mida võimaldab kooli õppekava? Muuta kohustuslike õppeainete ja läbivate teemade nimistut Muuta tunnijaotusplaani Lähtuda kooli ja paikkonna eripärast 9

Väljundipõhine õppekava õppekava lõpuks omandab õpilane teadmised, oskused ja hoiakud või pädevused, mille olemasolu/ saavutatuse taset on võimalik õppijal tõendada ja hindajatel hinnata õppimine on olulisem kui õpetamine õppesisu kõrval on oluline selle omandamise viis aineteadmiste kõrval on olulised üldpädevused igaüks õpib omamoodi ja oma tempos õppimine toimub seoste loomise kaudu 10

Inimene meie kõrval? lugemine, kirjutamine, kõnelemine, kuulamine, arvutamine, mõõtmine, vaatlemine, probleemide lahendamine, info hankimine keskendumine, mälu, mõtlemise ja fantaasia aktiviseerimine, lülitumine mõttevahetusse, mõtestamine, tähenduse andmine õppimine ja puhkamine, õpitegevuste järjestamine ja jaotamine, 11

Õpilasekeskne õpe 12

Muutunud õpikäsituse põhitõed Uued teadmised luuakse olemasolevatele kogemustele tuginedes aktiivse suhtlemise kaudu. kool harib Inimest koostöös kodu ja kogukonnaga; õpiväljunditeks on üldpädevused, väärtushoiakud ning taotletavad mõõdetavad õpitulemused; õppeaine on osa tervikust; Y-generatsiooni vajadused; uued õpetamisviisid ja -vahendid; õpetajal on võimalus otsustada õppesisu üle; õpetaja on elukestev õppija; huvitavas koolis nähakse võimalusi. 13

Muutunud õpikäsitus maailmakaardil 14

Uus õpikäsitlus maailmapraktikas 15

Mis on uut Eesti koolis? Rühma ja paaristöö oskuste kujundamiseks. Seoseid loov projekt- ja uurimuslik õpe. Inimesekesksed hindamisinstrumendid ainekesksuselt inimese sotsiaalsetele oskustele ja ühiskonnas toimetulekule. Õpilaste arengut arvestav õppetunni kestus Kollegiaalne planeerimisaeg õpetaja tööaja ja –koormuse sees Õppimise kohad ja ruum. Koolipäeva ühine planeerimine ja analüüs. Lapsevanemate kaasamine. 16

soosib õppes loovust ja intellektuaalset pingutust, on avatud, soosib õppes loovust ja intellektuaalset pingutust, pakub mitmekesiseid valikuid ja otsustusvõimalusi. Huvitava kooli tegevus on selge ja arusaadav õpilasele, õpetajale, lapsevanemale ja kogukonnale ning sel viisil ka välja öeldud. Mida saan mina teha, et meie kool pakuks pingutust ja loovust õpilasele, õpetajale, kogukonnale?

Maailm ja inimesed selles on kirevamad ja avaramad, kui koduõuelt paistab. Selle mõistmiseks tuleb koduaiast välja astuda. pille.liblik@hm.ee 7354 018 facebook.com/huvitavkool huvitavkool.blogspot.com

Kasutatud materjal: Kuurme, T. artikkel Õppimise mõistmisest, 2014 Ruus, V.-R. ettekanne seminaril „Õpetaja on loov“ 7.03.2015 Slabina, P. esitlus Õpetaja professionaalne areng, 15.10.2014 Vinter, K. Soovitused muutunud õpikäsituse juurutamiseks, 2014 Koitla, E, Kõue, I. Digiseadmed õppetöös, 2015 19