Erivajadustest läbi aegade Kaido Kikkas HEVI2008 Theme created by Sakari Koivunen and Henrik Omma Released under the LGPL license. © 2008 Kaido Kikkas. Levitamine sätestatud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsile (v l.2 või uuem)‏

Erivajadused...? Eesti Hariduse Infosüsteemis esinev jaotus: õpiraskused (sh ajutised) kehapuuded kõnepuuded kirjutamis-, lugemis-. hääldus- ja arvutusraskused nägemispuuded kuulmispuuded psüühilised erivajadused pervasiivsed arenguhäired emotsionaalse ja kommunikatiivse arengu hälbed ning autistlikud häired kasvatusraskusi (käitumisprobleeme) uusimmigrandi staatust (uusimmigrantide lapsed)

Käesolev kursus Käsitleb põhiosas puuetega piirnevaid probleeme, kuna suure potentsiaaliga, kuid ikka veel suhteliselt vähe käsitletud valdkond (eriti tehnoloogia osas)‏ käsitlus suunatud sellele osale, mis ei eelda mitte niivõrd põhjalikku eriettevalmistust, kuivõrd just eelarvamuste puudumist ning konkreetselt kasulike detailide tundmist (näiteks pimeda arvutikasutaja töökoha kujundamisel).

Läbi ajaloo Väga erinevad suhtumised – kuid enamasti on ühiskond olnud tõrjuv või vaenulik Sparta Aktion T4 Vaatleme erinevaid etappe: puue kui tabu puue kui tervisehäire puue kui ühiskonna probleem puue kui eluviis

Puue kui tabu Kriteerium “tal on midagi puudu” või ka “ta on liiga teistsugune” (inimene kardab erinevat)‏ Kahekordne probleem objektiivne võimetus olukorda muuta subjektiivne – paaria seisund, kindlad raamid „Kes on teinud pattu, tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?“ ( Jh 9:2)‏ Pehmem variant: “iga vald toidab omad sandid” - kogukond rakendas jõudumööda

Puue kui tervisehäire Renessansijärgne aeg – puue on “mehhanismi häire”, puudega inimene on “katki”. Pluss – stigma vähenes Miinus - “pooliku inimese” pitser isegi tugevnes Meditsiiniline puudekäsitlus Eugeenika, Francis Galton 19. saj keskel Mõnes mõttes veel rafineeritum tõrjumine!

Puue kui ühiskonna probleem Kodanikuõiguste liikumised XX sajandi II poolel Sotsiaalne puudekäsitlus: puue on ühiskonna probleem ingl. k. disabled (by what?)‏ Äärmuskäsitlused ja ultrasotsiaalne mudel, aga ka vastureaktsioon: P. Singer, JC Lester. Kumbki pole õnneks valdav

Invapoliitika üldkontseptsioon Tänini Eestis valdkonna üks alusdokumente – mujal maailmas peetakse aga ammu aegunuks Hübriidne mudel – sotsiaalse käsitluse alged meditsiinilises kastmes Puht-füsioloogiline (ühe jala puudumine) Funktsionaalne (ei suuda kiiresti liikuda) Sotsiaalne (peetakse “sandiks”, ei saa tööd) impairment, disability, handicap - puue, vaegus, invaliidsus

Puue kui eluviis Idee – korraliku ühiskondliku kompenseerimise korral ei ole puue enam takistus (vrdl. sinised silmad või kiilaspea)‏ Subkultuuri fenomen – eriti kurtidel inimestel (ingl. k. deaf vs Deaf)‏

Läbi aja Rigvedas (kirjutatud 3500-1800 eKr) mainitakse sõdur- kuninganna Vishpla jalaproteesi. 355 eKr - "Kurdina sündinud on meeletud ja mõtlemisvõimeta" -- Aristoteles Marcus Sergius saab II Puunia sõjas (218 eKr) 23 haava ja kaotab käe. Tehakse kunstkäsi, mille külge kinnitatakse kilp ja Marcus naaseb lahingusse. Hiljem preestriks ta aga ei saa. XVI sajand - itaalia arst Girolamo Cardano tunnistab esmakordselt kurdid mõtlemisvõimelisteks

1508 - legendaarne Saksa rändrüütel Götz von Berlichingen kaotab Landshuti lahingus käe ning see asendatakse proteesiga, mis oli oma aja kohta fenome- naalne mehaanikasaavutus. 1616 - esimene viipekeeleõpik. 1790 - Pariisis vabastatakse "hullud" (vaimupuudega inimesed) ahelatest. 1829 - Louis Braille leiutab punktkirja (Braille' kiri) 1861-65 - USA kodusõda. Ainuüksi põhjariikide armees amputeeritakse jäse(med) 30 000 sõduril. 1866 - Vändra kurttummade kool, esimene erikool Eestis

1903 - ilmub Helen Kelleri autobiograafia. 20-ndad – USA-s ja Lääne-Euroopas esimesed laiemad programmid sõjaveteranide tagasitoomiseks ühiskonda 1935 - suur puuetega inimeste istumisstreik New Yorkis, tagajärjeks on töölevõttu välistava märke kaotamine lastehalvatuse või CP-ga inimeste andmetest. 1939-41 - Aktion T4 programm Saksamaal. Gaasikambris lõpetab ligi 100 000 puudega inimest. 1944 - Inglismaa kehtestab tööhõivekvoodid. 1971 - esimene Iseseisva Elu Keskus USA-s, puuetega inimeste liikumise esiletõus

1990 - võetakse vastu ADA - Americans with Disabilities Act, esimene laialdane puuetega tegelev seadusandluslik akt 1983-92 - rahvusvaheline puuetega inimeste dekaad, ÜRO töötab välja "Puuetega inimestele võrdsete võimaluste tagamise standardreeglid" 80-ndate lõpp – invaliikumise algus Eestis (“Autom”)‏ 1995 - Inglismaal kaotatakse kvoodisüsteem. 1995 - EV võtab vastu "Standardreeglid" 2005 – Eestisse tulevad euroseadused, sh ka puuete osas

Kokkuvõtteks Normaalset inimest ei ole olemas. suhtumised on aga olnud väga erinevad Puueteproblemaatikaga läbi aegade kursisolek aitab mõista maailma kogu selle kirjus olemises Lisaks eetilisele küsimusele üha enam ka poliitiline ja majanduslik küsimus – elanikkond vananeb! Kaks vajalikku asja: Südametunnistus Terve mõistus