Projektiideed EKF-i ühishuvimeetmete 3.1, 3.2, 3.5 rakendamiseks Kalandusnõukogu 27.mai 2009
Selle tulemusena laekus Põllumajandusministeeriumile 34 projektiideed. Ühishuvimeetmete 3.1, 3.2 ja 3.5 rakendamiseks palus Kalamajandusosakond toetuse kasutamise kava koostamiseks esitada projektiideed Kutselise kalapüügi korraldamise ja arendamise komisjonil ning Kalandusnõukogu liikmetel. Selle tulemusena laekus Põllumajandusministeeriumile 34 projektiideed. Lähtudes ühishuviprioriteedi temaatikast oli võimalik projektiideed jagada kuue suurema teema alla, milleks on: 1) infolevi 2) kudealad 3) selektiivsus 4) töötlemine, tehnoloogiad ja kvaliteediuuringud 5) teaduse materiaalne baas 6) haridus ja sellega seonduvad uuringud.
INFOLEVI „Kalandusalased publikatsioonid ja populariseerimine“ Eesti Mereinstituut „Kalanduse populariseerimine“ Limnoloogiakeskus „Kalandussektori teadlikkuse tõus“ Keskkonna-inspektsioon Kalurite koolitus (seadusandlus) MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit „Kalandussektori infolevi, nõustamine ja koolitus“ Põllumajandusministeerium
ETTEPANEKUD 1) Kuna kõik projektiideed taotlesid paremat ja süsteemsemat infolevi, teavitamist või teadlikkuse tõstmist nii sektori siseselt kui sektori suhtlemisel elanikkonnaga (avalikkusega), siis teeksime ettepaneku alustada lähteülesande koostamisega infokeskusele, milles oleksid välja toodud infokeskuse konkreetsed tegevused.
KUDEALAD „Kalakoelmute seisund ja koelmualade melioreerimine I” Eesti Mereinstituut „Kalade loodusliku sigimise tagamine kunstkoelmute abil“ Eesti Mereinstituut „Koelmualade inventuur ja taastamine Vooremaa ja Võrumaa järvede ning Võrtsjärve vesikonnas“ Limnoloogiakeskus „Soome lahe meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali suurendamine“ Keskkonnaministeerium „Veereziimi reguleerimine Lõuna-Saaremaa jäänukjärvedes“ MTÜ Saarte Kalandus “Narva jõe kanjoni veega varustamine. Kulgu tammile veelasu projekteerimine ja selle keskkonnamõjude hindamine” Eesti Loodushoiu Keskus
ETTEPANEKUD Enamik projektiideid taotlesid kudealade kaardistamist, uuringuid ja esmaseid taastamistöid teatud kindlas piirkonnas (vesikonnas), seega pakuksime välja projektiideed koondada ning alustada ühe suure projektiga, mille esmaseks eesmärgiks on Eesti kudealade kaardistamine, nende hetkeolukorra hindamine ja edasiste taastamistööde planeerimine. Alustada lähteülesande koostamisega. 2) Projektiideed “Narva jõe kanjoni veega varustamine. Kulgu tammile veelasu projekteerimine ja selle keskkonnamõjude hindamine” oleks võimalik eraldi- seisvalt käsitleda.
SELEKTIIVSUS „Kalapüügi ja selleks kasutatavate püüniste selektiivsusealased uuringud“ Eesti Mereinstituut „Kalanduse interaktsioonid hüljeste ja kormoranidega“ Eesti Mereinstituut „Püügivahendite selektiivsuse parendamiseks sobivate meetodite ja selektiivsete püügivahendite ehitamise rakendamine“ Kalaliit „Põhjanooda selektiivsuse parandamine“ MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit Kalurite koolitus (alternatiivsed püügivahendid) MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit „Sisevete kalavaru hindamise metoodika tõhustamine ja selektiivsemate ning keskkonnasõbralikemate püügivahendite katsetamine“ Limnoloogiakeskus “Pöörinooda katsetused” MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit
ETTEPANEKUD 1) Kuna projektiideed käsitlesid enamjaolt ühe konkreetse püügivahendi selektiivsuse katsetamist (nt põhjanoot, traal, pöörinoot,jne), siis pakuksime välja ühte suurt uuringut, mis hõlmab kõikide püügivahendite selektiivsuse hindamist ning selle tõstmise katsetamist ning esmaseks prioriteediks oleks põhjanooda (mutniku) ja traali selektiivsuse tõstmine. 2) Alustada hülgekindlate püügivahendite katsetamisega kui iseseisva temaatikaga.
TÖÖTLEMINE, TEHNOLOOGIAD JA KVALITEEDIUURINGUD “Mittestandardse ja sekundaarse kalatoorme väärindamine“ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus „Kutselisel kalapüügil kaasneva peenkala väärindamine“ Limnoloogiakeskus „Bensopüreeni uuringute teostamine suitsukalatoodete valmistamisel“ Kalaliit „Läänemere kalade dioksiini uuring“ Kalaliit „Kvaliteedisüsteem vesiviljelusele“ Põllumajandusministeerium „Ranna- ja sisevete püügisaaduste turustusmudel ja väiketöötlemise tehnoloogiad“ Põllumajandusministeerium
ETTEPANEKUD Alustada kvaliteedisüsteemi loomisega vesiviljelussektorile, et kaasa aidata selle sektori edasisele arengule. Ühendada kaks projektiideed, mille eesmärgiks on kala (kas siis mittestandarse või peenkala) väärindamine ning alustada nn kala väärindamise (üld)projektiga. Alustada nn bensopüreeni uuringuga.
TEADUSE MATERIAALNE BAAS „Töönduskalade varu hindamiseks vajaliku materiaalse baasi ajakohastamine, uurimismeetodite juurutamine ja akrediteerimine“ Eesti Mereinstituut „Põlula Kalakasvatuskeskuse lõplik väljaehitamine: kaheaastaste kalade kasvatushoone ja karantiiniosakonna ehitamine“ Keskkonnaministeerium
ETTEPANEKUD Alustada kalandusuuringute välitöödeks ja laboratoorseks võimekuseks tarviliku materiaalse baasi ajakohastamise ja uurimismeetodite akrediteerimisega. Alustada Põlula Kalakasvatuskeskuse laiendamise vajaduse ja otstarbekuse hindamiseks vastava uuringu läbiviimisega ja vajadusel tehnilise lahenduse väljapakkumisega. Alustada kaasaegse kalatehnoloogia tootearenduse katselabori väljaarendamisega.
HARIDUS JA SELLEGA SEOTUD UURINGUD 1) „Kalanduse tööjõu turu-uuring aastaks 2015“ Kalaliit 2) „Vesiviljeluse kutse-või kõrghariduse vajadused + lahendid“ Põllumajandusministeerium 3) „Kalapüügi- ja käitlemisalase täiendkoolituse õppekeskuse käivitamine“ Eesti Mereakadeemia
ETTEPANEKUD 1) Alustada koonduuringuga, mis selgitaks välja nii kalandussektori vajadused haridussüsteemilt kui ka sektori tööjõuvajadused aastal 2015. Samuti tekiks uuringu tulemusel teave, milliseid tugiteenuseid ja teadus- ja arendussuundi sektor vajab.
MUU „Vesiviljelussektori SWOT analüüs“ vesiviljelussektor „Jõevähi populatsiooni taastootmine Saare maakonnas“ MTÜ Saarte Kalandus (taasasustamine) „Saare maakonna looduslike veekogude rikastamine haugi vastsetega“ MTÜ Saarte Kalandus (taasasustamine) „Kala kõigile“MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit „Kala kõigile portaali reklaamikampaania“ MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit (3.4)
ETTEPANEKUD Jõevähi populatsiooni taastootmine ja looduslike veekogude rikastamine haugi vastsetega ei ole abikõlblikud tegevused EKF-i raames, kuna tegemist on taasasustamisega. “Kala kõigile” internetiportaali loomise ja reklaamikampaania teemad kuuluvad meetme 3.4 “Uute turgude arendamine ja reklaamikampaaniad” alla, mitte ühishuvimeetmete alla.
MEETMETE RAKENDAMISE PLAAN Kalandusnõukogu on planeeritud kokku kutsuda juulis ja septembris, et anda oma hinnang toetuse kasutamise kavasse minevatele lähteülesannetele. Juulis kinnitatava kava otsused teeb PRIA käesoleval aastal, septembris kinnitatava kava otsused teeb PRIA 2010. aasta alguses.
ETTEPANEKUD TEEMADE KAUPA 1.taotlusvoor 2009 2.taotlusvoor 2009 INFOLEVI Lähteülesande koostamine infokeskusele. KUDEALAD Lähteülesande koostamine suurele kudealade uuringule. Projektiidee “Narva jõe kanjoni veega varustamine. Kulgu tammile veelasu projekteerimine ja selle keskkonnamõjude hindamine” käsitlemine eraldiseisvana suurest uuringust ja sellega alustamine.
ETTEPANEKUD 1.taotlusvoor 2009 2.taotlusvoor 2009 SELEKTIIVSUS Alustada suure püügivahendite selektiivsuse hindamise ja selle tõstmise katsetamise uuringuga. Alustada hülgekindlate püügivahendite katsetamisega. TÖÖTLEMINE, TEHNOLOOGIAD JA KVALITEEDIUURINGUD Alustada kvaliteedisüsteemi loomisega vesiviljelussektorile. Alustada nn kala väärindamise projektiga. Alustada nn bensopüreeni uuringuga.
1.taotlusvoor 2009 2.taotlusvoor 2009 TEADUSE MATERIAALNE BAAS Alustada kalandusuuringute välitöödeks ja laboratoorseks võimekuseks tarviliku materiaalse baasi ajakohastamisega ja uurimismeetodite akrediteerimisega. Alustada Põlula Kalakasvatuskeskuse laiendamise vajaduse ja otstarbekuse hindamise uuringuga. Alustada kaasaegse kalatehnoloogia tootearenduse katselabori väljaarendamisega. HARIDUS JA SELLEGA SEOTUD UURINGUD Alustada koonduuringuga selgitamaks välja kalandussektori vajadused haridussüsteemilt sektori tööjõuvajadused, teadus-ja arendussuunad aastal 2015.
Tänan tähelepanu eest!