Maateaduse mõnu Tõnu Oja GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri Geograafia on eesti keeles maateadus Geograafia paneb paika võiks eesti keeli öelda ka maateadus määrab Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat “Mõtelda on mõnus” Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti mõtlemine Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav olema
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS Vaateid Maale Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise” näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt Tartumaa, 24.08.2004 Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon Geoinfo e. kohateave hõlmab Maa maastikusfääri, so maapindmikuga seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate nähtustega Geoinfosüsteem - automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks.
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/ = Dekonstruktsioon Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast sõnastikust (võrguversioon http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm, viimati parandatud 28.04.98): Underconstruction eik@eik.ee Väike google: http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/ = The page cannot be displayed Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon Esimene mõte: 01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile või seadmestikule, mis etteantud tingimustel funktsioneerib inimese sekkumiseta. 01.01.13 automatiseerima - Protsessi või seadmestikku automaatseks muutma. 01.01.15 raalistama, komputeriseerima - Automatiseerima * arvutite abil. Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa raalistatud …..
Dekonstruktsioon Teine mõte: 01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine, mis sisaldab andmetöötlust ning võib sisaldada näiteks andmeside ja bürooautomaatika operatsioone. 01.01.06 andmetöötlus, automaatne andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon Näide: Aritmeetika- või loogikatehted andmetega, andmete mestimine või sortimine, * programmide * assembleerimine või kompileerimine, või operatsioonid tekstiga, näiteks redigeerimine, sortimine, mestimine, salvestamine, otsing, kuvamine või printimine.
Dekonstruktsioon 01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem - Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust. 01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad infotöötlust. 01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev ja jaotav infotöötlussüsteem koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon Tuletis (saadud detailsema termini asendamisel tema määratlusega, n.ö. järjepanu definitsioone eelmisse sisse istutades ja siis veidi keelt kohendades):
Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara, mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone - ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega. Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes, ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon Kolmas mõte: Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist. Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste kombinatsioonid savitahvlis ei sisalda informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus ka nimetatud standardi määratlustega. Siit tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla automatiseeritud - niipea kui puudub inimene, pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon 01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis eritähendus. 01.01.02 andmed - Informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks.
~ Suhtluse eeldus Dekonstruktsioon Tulemtekst Lähtetekst kodeerimine dekodeerimine Subjekt 1 Subjekt 2
~ ? Mõistmise eeldus Dekonstruktsioon Andmed Nähtus dekodeerimine Subjekt
~ ? Mõistmise eeldus Dekonstruktsioon Andmed Nähtus dekodeerimine Mudel Mall Mõistmine Haridus Tead(m)us Info Subjekt
(De)konstruktsioon Mis on GIS? GIS – (geographic information system) – geograafiline infosüsteem Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste, organisatsioonide ja institutsionaalsete sätestuste kogum maakera piirkondade kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks, analüüsiks ja levitamiseks. GIS = tööriist, vahend
GIS = süsteem, mille abil inimesed: (De)konstruktsioon GIS = süsteem, mille abil inimesed: * mõõdavad ruumiliste (geograafiliste) nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte; * esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või andmebaasina, toomaks välja ruumilisi seoseid, teemasid, tervikuid; * transformeerivad esitusi sobitades neid muude tervikute ja seostega; * opereerivad nende esitustega, tekitamaks uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Geographic Information Science ruumiteabe mõistmisemõnu Konstruktsioon Geographic Information Science ruumiteabe mõistmisemõnu
Oskame me formaliseerida seosed? Meetrika mõistmine Oskame me formaliseerida seosed? Suudame me lugeda ja mõista maastikumeetrikat? Millised parameetrid mõjutavad enim lindude elu? Tekstikastis on viited juhendatavatele/kolleegidele, kelle materjale on kasutatud
Katrin Alamets, Asko Lõhmus UTM rakud 34 and 35. 10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km. Meetrika mõistmine Pesitsusedukuse andmed nt Linnuatlasest Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus Meetrika mõistmine Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus võib-olla kokku koguni 474) Haruldasimad Nõmmekiur (Anthus campestris) (5 kuni 22 rakku) ja Teder (Tetrao tetrix) (7 kuni 15) Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus Looduslikud nähtused – pinnad, nagu järve või segametsa pindala ja jooned, nagu järve kaldajoone pikkus Meetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel liigil. Positiivne seos - sõtkas ja kalakotkas, negatiivne seos - kassikakk. … Hiireviu – Keskmise tähtsusega parameetrid (p<0,01): positiivselt on seotud naabrite arv, raba ja negatiivselt järvepind. Jne jne … Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco) Meetrika mõistmine Olulisemateks parameetriteks, mis mõjutasid liikide produktiivsust positiivses suunas olid saagialad (kõrvukräts, kodukakk), haritavmaa (kõrvukräts kodukakk), pargid (kodukakk) … Henn Pärnamets
Kõrvukräts (Asio otus) Pesitsusterritooriumi mastaabis iseloomustas liikide eelistusi kodupiirkonnas eelkõige haritava maa osatähtsus (kodukakk, kõrvukräts) ning metsade ja poolloodusliku maastiku osatähtsus (händkakk). Meetrika mõistmine Kõrvukräts (Asio otus) Henn Pärnamets
Händkakk (Strix uralensis) Meetrika mõistmine Olulisemateks parameetriteks, mis mõjutasid liikide produktiivsust positiivses suunas olid looduslik rohumaa (händkakk) ning metsad ja poollooduslik maastik (händkakk). Henn Pärnamets
UTM-rakkudes NE2c1, NE2d1, ME4d5, ME4c5 Meetrika mõistmine 12 rakku 10 km2 iga UTM-rakkudes NE2c1, NE2d1, ME4d5, ME4c5 Nesting territories of Tawny Owl Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine Kas me oskame inimesele tähendusega kohti maastikus ära tunda mõõdetavate parameetrite järgi? ? ? Piret Pungas
Positsioneerimine Margus Tiru, Rein Ahas
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi – mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega Positsioneerimine Anto Aasa
Meetrika mõistmine Harimäe tornist, mai 2003
Mida me selle teadmisega peale hakata saame? Meetrika mõistmine Mida me näeme? Mida see tähendab? Kuidas see toimib? Mida me selle teadmisega peale hakata saame? Harimäe tornist, mai 2003 Foto Anu Printsmann
Punktid tavafotodel, ortofotopõhjal ja asukohaskeemil Mõnus metsajooks
Võrdleme rannikualade säästva arengu näitajaid, nt paneme kokku kõrge RKP ja kõrge töötuse määra ja mõistame, et institutsionaalse jätkusuutlikkuse näitaja on madal .. RKP Töötuse määr Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab! Tänan! Etna, oktoober 2005