Ergonoomiline töökoht Koostas Endla Kuura

Töökohana mõistetakse ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Töötaja seab oma töökoha korda nii, et seal töötamine oleks ergonoomiline

Töökeskkonna sisseseade ning töövahendi kuju ja mõõtmed, tööriista käepideme kuju jne peavad vastama inimkeha omadele, nii nagu inimese mõõtmetega on arvestatud riietusesemete ja jalatsite puhul. Mõni sentimeeter võib tööolukorras suurendada traumasid ja väsimust mitukümmend protsenti (näiteks kui töötatakse ülestõstetud kätega)

Töökoha kujundamine Töökoha sisseseadmisel ja töövahendite tootmisel kasutatakse palju mõõtmeid: pikkus püsti seistes, silmade kõrgus, õlgade kõrgus, sõrmede kõrgus, kõrgus istudes, silmade kõrgus istudes, puusade laius, sõrme pikkus jne. Tihti on otstarbekas, et toote mõõtmed sobivad 95% inimestele

Optimaalsed töökoha näitajad

Optimaalsed töökoha kõrgused

Töökohta mõjutavad tegurid Füüsikalised tegurid Keemilised tegurid Bioloogilised tegurid Füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid

Töökoha füüsikalised tegurid Füüsikalised tegurid on: õhu liikumise kiirus ning õhutemperatuur ja -niiskus, müra ja vibratsioon, Ioniseeriv- ja mitteioniseeriv kiirgus, elektromagnetväli ning muud töökeskkonnas toimivad töötaja tervist kahjustada võivad füüsikalised tegurid.

Töökoha keemilised tegurid Keemilised tegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja asutuse sisesed eeskirjad

Töökoha bioloogilised tegurid Bioloogilised tegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet.

Töökoha psühholoogilised tegurid Psühholoogilised tegurid on: monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus Konfliktsed suhted töökaaslastega, klientidega jne pikaajaline töötamine üksinda Psühholoogilised tegurid võivad ajajooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis

Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.

Töökoha mikrokliima näitajad

Töökeskkonna mikrokliima Mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Töötades ruumis on mikrokliima suhteliselt stabiilne. Temperatuur / õhuniiskus – Tootmisruumi temperatuur 15-20 C (optimaalne 17-19 C). Suvel ei tohi ruumi temperatuur ületada välistemperatuuri rohkem kui 3 C võrra, aga mitte üle 28 C. Optimaalne relatiivne niiskus 40-60 %.

Temperatuuri mõju töötamisele Liiga madal temperatuur põhjustab: tähelepanu nõrgenemist vaimse ja füüsilise töövõime langust Liiga kõrge temperatuur põhjustab: higistamise suurenemist ja soolade kadu liigutuste aeglustumist ja tööviljakuse langust

Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid). Ergonoomika lähtub seisukohast, et raske töö tuleb mehhaniseerida. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22-24 C. Alati pole mehhaniseerida võimalik, sel juhul võib optimaalne õhutemperatuur olla alla 20 C.

Probleemiks on, kuidas sobitada optimaalne temperatuur inimeste individuaalsete iseärasustega, nt võib optimaalne õhutemperatuur mõnel inimesel olla kõigest 19 °C. Tihedalt on seotud ruumi temperatuuriga relatiivne õhuniiskus (protsent maksimaalsest võimalikust veeauru kogusest õhus). Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge üle 70% õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju.

Õhuniiskus alla 30 % põhjustab halba enesetunnet - nina ja silma limaskesta ärritust. Siiski on oht üldiselt väiksem kui kõrge õhuniiskuse puhul. Optimaalne õhuniiskus on enamasti 40- 60%. Halva mõjuga on õhu liikumine ja tuuletõmbus Õhu liikumise kiirus ei tohi ületada 0,5 m/s. Optimaalne õhu liikumise kiirus on 0,03-0,1 m/s

Kasutatud info