Veeloomad Loodusõpetus 2.klass 2010

Veeloomad Veeloomad on kohastunud elama vees. Veeloomade keha on voolujooneline Vees liikumiseks on neil loivad, uimed või ujunahkadega jalad. Osa veeloomi ka hingab vees (merikarbid, kalad), teised vajavad hingamiseks õhku (veelinnud, hülged, konnad, saarmad jt)

Hüljes Hülge jalad – loivad sobivad väga hästi ujumiseks. Maismaal on hülged kohmakad ja väsivad kiiresti. Eestis on kahte liiki hülgeid: Viigerhüljes-kõige tavalisem, 1,5 m pikk Hallhüljes – 2,6 m pikk, paljuneb aeglaselt, tundlik vee saaste suhtes ja seetõttu arvukus väheneb. Kantud maailma Punasesse raamatusse.

Hallhüljes

Viigerhüljes

Huvitav teada Teadlased on avastanud, et hülged kasutavad vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks, nagu koerad oma nina maismaal. Viigerhüljes VIGRI oli 1980 a Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati maskott.

Veeloomad Liikumist vees hõlbustavad varvaste vahel olevad ujunahad. Hingamiseks tulevad veepinnale. Veelinnud Saarmas Konnad

Veelinnud Sinikaelpart

Luik

Luik poegadega

Saarmas

Konnad

Kalad Kalad ujuvad uimede abil.

Merikarbid Elavad mere põhjas. Karbi poolmete vahel on neil suu, millega imeb endasse vett. puhastavad vett, sest toituvad vees hõljuvate taimede ja loomade jäänustest, mida sõelub veest välja.

Jõekarbid

Korallid