Kõdunemine ja käärimine Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium

Sisuleht Kõdunemine Kõdunemine 2 Mädanemine Puuviljade mädanemine (video) – vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Roti mädanemine (video) – vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Roiskumine CO 2 ringlus looduses Käärimine Piimhappekäärimine Piimhappekäärimine 2

Sisuleht 2 Juustu valmistamine (pilt) Etanool- ehk alkoholkäärimine Etanoolkäärimine 2 Veinikäärimine (pilt) Käärimine (video) – vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Leiva valmistamine (video) – vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Etaanhappe- ehk äädikhappekäärimine Kasutatud materjal 1 Kasutatud materjal 2

Kõdunemine Orgaanilised ained muunduvad mikroorganismide toimel. Tekib CO 2 ja vabaneb energia. Süsinik (pärit orgaanilistest ainetest) oksüdeerub kõdunemisel. Taimedes olevast tärklisest või tselluloosist ( C 6 H 10 O 5 ) n moodustub CO 2 . C 0 - 4 e − → C IV Tekivad huumus ja turvas. http://wikimediafoundation.org/wiki/File:Compost_fut_2.JPG

Kõdunemine 2 õhuhapniku juuresolekul Mädanemine Kõdunemine Roiskumine hapniku juuresolekuta Süsinikuühendite (valkude) kiire lagunemine.

Mädanemine  aminohape valk järele jäänud süsinikuühendid oksüdeeruad Süsinikuühendite lagunemine õhu juuresolekul. Lagundajateks mikroorganismid. Ei teki eriti mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid. eraldub NH 3 ↑ valk  aminohape http://en.wikipedia.org/wiki/File:Rotten_apple.jpg järele jäänud süsinikuühendid oksüdeeruad 𝐇 𝟐 𝐎 ja 𝐂𝐎 𝟐 ↑

Puuviljade mädanemine (video) http://www.youtube.com/watch?v=0Erzz7WKtg4

Roti mädanemine (video) http://www.youtube.com/watch?NR=1&feature=endscreen&v=2OJ73BJheBA

Roiskumine Anaeroobne protsess, milles süsinikuühendid (valgud) lagunevad roisubakterite elutegevuse tulemusel. Tekivad CO 2 ja tugeva haisuga mürgised lämmastikuühendid.

𝐂𝐎 𝟐 ringlus looduses päikeseenergia 𝐂𝐎 𝟐 fotosüntees hingamine kõdu

Käärimine Toimub enamasti hapnikuvaeses keskkonnas. Toimub bakterite või pärmseente osavõtul. Eraldub energia (energia hulk väiksem kui hingamisel või samade lähteainete põlemisel).

Käärimine Piimhappekäärimine (bakterite toimel) Äädikhappekäärimine (bakterite toimel) Etanoolkäärimine (pärmseente mõjul)

Piimhappekäärimine Toimub hapniku osavõtuta. Käärimist põhjustavad piimhappebakterid (leidub õhus). Lähteaineks on piimasuhkur ehk laktoos, mis laguneb väiksema molekuliga suhkruteks. Reaktsiooni käigus eraldub energia. http://en.wikipedia.org/wiki/Lactose

+ Piimhappekäärimine 2 𝐂 𝟔 𝐇 𝟏𝟐 𝐎 𝟔 → 𝟐 𝐂 𝟑 𝐇 𝟔 𝐎 𝟑 𝐂 𝟔 𝐇 𝟏𝟐 𝐎 𝟔 → 𝟐 𝐂 𝟑 𝐇 𝟔 𝐎 𝟑 Kasutatakse hapupiima, -koore, kefiiri, juustu, jogurti valmistamisel, leiva tootmisel ja kapsaste, kurkide hapendamisel. + glükoos piimhape Pildid võetud: http://en.wikipedia.org/wiki/Glucose http://en.wikipedia.org/wiki/Lactic_acid

Juustu valmistamine http://en.wikipedia.org/wiki/Cheese

Etanool- ehk alkoholkäärimine Alkoholkäärimine toimub pärmseente elutegevusel õhu juurdepääsuta. Lähteaineks glükoos, mis tekib suurema molekuliga sahhariidide (nt: tärklis) lagunemisel. 𝐂 𝟏𝟐 𝐇 𝟐𝟐 𝐎 𝟏𝟏 + 𝐇 𝟐 𝐎→ 𝐂 𝟔 𝐇 𝟏𝟐 𝐎 𝟔 + 𝐂 𝟔 𝐇 𝟏𝟐 𝐎 𝟔 Vabaneb energia. sahharoos glükoos fruktoos

+  Etanoolkäärimine 2 𝐂 𝟔 𝐇 𝟏𝟐 𝐎 𝟔 →𝟐 𝐂𝐇 𝟑 𝐂𝐇 𝟐 𝐎𝐇+ 𝐂𝐎 𝟐 ↑ glükoos süsinikdioksiid 𝐂 𝟔 𝐇 𝟏𝟐 𝐎 𝟔 →𝟐 𝐂𝐇 𝟑 𝐂𝐇 𝟐 𝐎𝐇+ 𝐂𝐎 𝟐 ↑ Alkoholkäärimise tulemusel saadakse : veini – marja- ja puuviljamahla käärimisel (saadavad lahused kuni 15% alkoholi); etanooli – kartulitest ja teraviljadest pärinevast tärklisest toodetud glükoosi käärimisel ja järgneval destilleerimisel. Pildid võetud: http://en.wikipedia.org/wiki/Glucose http://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol http://en.wikipedia.org/wiki/File:Carbon_dioxide_structure.png

Veinikäärimine Eraldub 𝐂𝐎 𝟐 http://en.wikipedia.org/wiki/File:Mthomebrew_must.JPG

Käärimine (video) http://www.youtube.com/watch?v=rJ_CGwQc738&feature=related

Leiva valmistamine http://www.youtube.com/watch?v=ajWr98ZcySM&feature=related

Etaanhappe- ehk äädikhappekäärimine 𝐂𝐇 𝟑 𝐂𝐇 𝟐 𝐎𝐇+ 𝐎 𝟐 → 𝐂𝐇 𝟑 𝐂𝐎𝐎𝐇+ 𝐇 𝟐 𝐎 Toimub õhu sisalduvate bakterite toimel. Vabaneb soojus. Kasutatakse marinaadide jms valmistamisel. +  etanool etaanhape ehk veiniäädikhape ehk veiniäädikas Pildid võetud: http://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol http://en.wikipedia.org/wiki/Acetic_acid

Kasutatud materjal 1 http://wikimediafoundation.org/wiki/File:Compost_fut_2.JPG http://en.wikipedia.org/wiki/File:Rotten_apple.jpg http://www.youtube.com/watch?v=0Erzz7WKtg4 http://www.youtube.com/watch?NR=1&feature=endscreen&v=2OJ73BJheBA http://en.wikipedia.org/wiki/Lactose http://en.wikipedia.org/wiki/Lactic_acid http://en.wikipedia.org/wiki/Glucose http://en.wikipedia.org/wiki/Cheese

Kasutatud materjal 2 http://en.wikipedia.org/wiki/File:Carbon_dioxide_structure.png http://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol http://en.wikipedia.org/wiki/File:Mthomebrew_must.JPG http://www.youtube.com/watch?v=rJ_CGwQc738&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=ajWr98ZcySM&feature=related http://en.wikipedia.org/wiki/Acetic_acid Esitluses kasutatud viideteta pildid on võetud Microsoft PowerPoint Clip Artist.