Arvi Hamburg Omanike Keskliidu volikogu koosolek 11. aprill 2019 Eesti energiasüsteemi lahutamine IPS/UPS sünkroonalast, selle mõjust elektri hinnale ja varustuskindlusele. Arvi Hamburg Omanike Keskliidu volikogu koosolek 11. aprill 2019

Jutupunktid 1. Taust 2. Eeldused 3. Senised otsused 4. Otsuste maksumus 5. Mõju tarbijale 6. Meie seisukoht/reageering

BRELL suures kolmnurgas (Vene, Valgevene, Eesti, Läti, Leedu)

Elektrisüsteemide ühendus BRELL

Balti riikide elektrisüsteem

Sünkroontöö BRELL: * on piisavalt suur elektrisüsteem, kus sagedus on 50 Hz; * El.- energia kvaliteedi nõuded on samad Mandri- Euroopa sünkroonalaga; * Mingeid poliitilisi käsuliine sünkroonne talitlus kaasa ei too. * Balti riikide elektrisüsteemi stabiilsuse tagavad BRELL-iga Ü--hendused Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimine Mandri -Euroopaga eeldab BRELL-iga samaväärse (7 vahelduvvoolu liini) ühendusvõimsuse ja tehniliste lahenduste väljaehitamist.

Kas Euroopas on „parem“ sagedus Elektrivõrgus pinge sagedus? Euroopa riikides kasutatakse standardsagedust 50 Hz, mille kohta kehtivad Rahvusvahelise Elektrotehnika Komisjoni (IEC) ja Euroopa standardimis- organisatsiooni (CENELEC’i) IECga konsolideeritud standardid. Venemaa kasutab IEC standardit IEC 60038 ja sagedust 50 Hz. CENELECi standard on sellest standardist üle võetud. Seega mängureeglid on ühised. Järeldus - Ei ole olemas mingit „müstilist“ euroopa sagedust. Venemaa ei saa hoida/reguleerida Eesti/Balti riikide el. süsteemi sagedust, oleme suure el. süsteemi üks väike osa

Lissaboni lepingu kohaselt on ELi energiapoliitika peamised eesmärgid järgmised: tagada energiaturu toimimine/ ühtsed turureeglid; tagada energiaga varustamise kindlus Liidus/energiakandjate paljusus; edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist; edendada energiavõrkude sidumist/ühine infrastruktuur.

Eesti võimalused energeetikas Siseriiklikud otsused Välistegurid Investeerimispoliitika Maksupoliitika Energiajulgeolek Kütusebilansi iseärasused Regionaalne koostöö Energiapoliitika põhiseisukohad Õli hind maailmaturul Keskkonnapoliitika rakendumine (Kasvuhoonegaaside börsihind) Euroopa Liidu energiapoliitika tõhusus Eesmägid aastateks 2020, 2030, 2050

Energiajulgeolek

Trilemma (seis)

Eelmine- Keskerakonna, IRL-i ja SDE koalitsioonilepe Energiajulgeoleku kindlustamiseks teeme ettevalmistusi Eesti elektrivõrgu sünkroniseerimiseks Euroopa sagedusalasse 2025. aastaks; Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonikokkulepe P6 Energiajulgeoleku suurendamiseks liidame Eesti elektrisüsteemi Euroopa Liidu riikide elektrisüsteemiga

Mis ohustad Eesti/Baltimaade energiajulgeolekut töötamisel BRELL-is vastuseta- vaid poliitiline retoorika Võimalike julgeolekupoliitiliste ohtude tekkimise eeldused, nende eelduste tekkepõhjused ja tekkimisvõimalused. Elektrisüsteemide paralleeltööst tulenevad võimalikud  julgeolekupoliitilised riskid, nende tõenäosus, esinemissagedus ja ulatus.

Senised tegevused Eesti, Läti, Leedu ja poola peaministrite ühisavaldus EL aktsept ja Tallinn Riia 330 kV liini kaasfinantseering (tööd ja finantseerimisotsused ootelehel) Uuringud (sünkroonala valik, stabiilsusarvutused jne); Eesti siseriiklikud dokumendid (ENMAK, Koalitsioonilepingud)

Noppeid Taavi Veskimägi (Äripäev): Esimene põhjus, miks seda teha, on Veskimäe sõnul energiajulgeolek. "Kuni talitleme osana ühtsest Vene elektrisüsteemist, on elektritarnete katkemise või süsteemi talituse häirete oht suur. Me ei aktsepteeri olukorda, kus Eesti elektrisüsteemi sagedust hoiavad Vene elektrijaamad. See on strateegiliselt praeguses geopoliitilises olukorras väga tähtis. Vene elektrisüsteemi füüsilised vood häirivad ka Balti riikide elektrituru toimimist see ei lähe maksma midagi täiendavalt, mida muidu, desünkroniseerimiseta ei oleks;

Varustuskindluse aruanne 2018 Pikaajalise varustuskindluse tagamiseks on vajalik Baltimaade elektrisüsteem desünkroniseerida Venemaa elektrisüsteemist ning ühendada Euroopa elektrisüsteemiga. Eelistatuim Kesk-Euroopaga ühisesse sünkroonalasse ühendamise alternatiiv on läbi kahe sõltumatu vahelduvvoolu liini, et tagada igal ajal süsteemide terviklikkus ja suure süsteemi eelised.

Eleringi investeeringute kava Sünkroniseerimise esmased projektid * L300 Balti-Tartu uuendamine 51,2 milj. 2023; * L301 Tartu-Valmiera uuendamine  30,7, 2024; L353 Eesti-Tsirguliina uuendamine 73,2, 2025; Juhtimisseadmed regulaatorid 30,9, 2025; Stabiilsuskontroll 2,0, 2025     KOKKU 188milj.EUR                              Eesti-Läti kolmas ühendus 65% 2017-2020 Kavandatavate investeeringute maht 340 milj EUR

Sünkroonalal vahetamise etapid * Baltimaade sünkroonala eralduskatsed (alates 1993, 1995,1997, 2001, 2006, 2009, plaan 2019) aastast. Eesmärk: Baltimaade eraldi sünkroonalana talitlemine avariiolukordades; * Teine etapp (2025) Eesmärgik: Baltimaade valmisolek töötada iseseisva püsiva sünkroonalana. Vastuseta: Maksumus, riski analüüs? * Viimases etapis on eesmärgiks lõplikult eralduda Venemaa elektrisüsteemist ja ümber ühenduda Kontinentaal-Euroopa sünkroonalaga. Vastuseta: Gen. võimsused, süsteemiteenuse hind?

Mured VARUSTUSKINDLUS Tootmisvõimsuste puudujääk Eestis, regioonis, Euroopas Baltikumi ja Soome tootmisvõimsuste sulgemine (Narva SEJ, Leedu Elektrenai EJ ja Soome kivisöe EJ) Evitatavad võimsused Fortum Tartu Raadi PV-park, 50MW Tootsi Tuulepark, 138 MW Uuted võimsused (Kaunase ja Vilniuse CHP, Soome Hanhikivi TEJ valmimise aeg? 2018-2028 – muud uued jaamad (valdav osa tuuleelektrijaamad) kuni 1500 MW Eesti ja regiooni varustuskindlus aastani 2025 on tagatud tootmis- ning ülekandevõimsuste koosmõjul. (2018 max koormus 1553 MW; genereerimisvõimsus 2031 MW s.h. tuulepargid 250 MW, kasutusvõimsust 1848 MW (Elering)

Põlevkivist elektritootmise võimsused ……………………………………………………………………………………………………………….. 1990 2018 2019 2023 2030 aasta 2700 MW 1950 -489= 1461 -130= 1331 -670= 661MW 2018. aasta veebruari lõpus oli Eestis maksimaalne elektritarbimine 1544 MW tunnis, töös oli maksimaalselt 1860 MW

Naabermaade elektribilanss (TWh) Naabermaade 2017. aasta energiabilanss Naabermaade elektribilanss (TWh)   Soome Rootsi Taani Läti Leedu Poola Toot-mine 63,3 158,5 28,0 7,3 2,5 152,1 Tarb-imine 83,4 138,1 32,4 7,2 10,4 168,1

Kui oleme ennast eraldanud Venemaa sagedusalast, piisab avariist Leedu ja Poola vahelises ülekandeahelas Suwalki koridoris ja tekib Balti riikide saartalitlus, millest tahame just nimelt energiajulgeoleku nimel hoiduda. BRELL sageduse reguleerimine on hüdro- ja Loode- Venemaa kiireltkäivituvate gaasijaamade abil. Uues sünkroonalas toimuks see peamiselt poola söejaamade abil

2. Energiajulgeolek Energiajulgeoleku tgamisel tuleb arvestada muude võimalustega, desünkroniseerimine seda ei võimalda, küll aga tekitab väga suuri asjatuid lisakulutusi. Venemaal on juba valminud Luuga-Pihkva 330 kV õhuliin ja valmimas on Novosokolniki-Talashkino 330 kV õhuliin. Sellega Venemaal kaob kartus oma läänepiirkondade mõjutamiseks Balti riikide poolt ja tekib omapoolne võimalus meiega just selliselt toimida. Kaliningradi oblasti energiabilanss on „kuhjaga“ tagatud

3.Hinnasurve 3. Investeeringud desünkroniseerimiseks ja sünkroniseerimiseks 4. Sünkroonse töö tagamisel süsteemiteenuste hind Turudisain – abinõuna * Nõudluse ja pakkumise tasakaalupunktis tekib elektri hind, mis annab turuosalistele investeerimissignaali.- hind tõuseb * Subsiidiumid moonutavad el. turgu, ei osale varustuskindluse ja bilansi tagamisel asendada- taastuvenergia oksionitega * Tarbija madal hinna tundlikkus Tipuenergia hinna ennaktõus

Tarbija osalemine el. turul Elektrienergia hind moodustab alla kolmandiku lõpptarbija elektriarvest ning seetõttu puudub motiveeriv hinnasignaal. 1. Elektrienergia hind 2. Võrgutasu 3. Taastuvenergiatasu 4. Maksud Riigi võimalused taastuvenergiatasu ja maksude alandamisel, võrgutasude optimeerimine

Mida meie võiksime öelda 1. Varustuskindluse tase Tootmisvõimsused Energiajulgeolek 2. Hinnasurve Uute võimsuste evitamine- el. hinna tõus Investeeringud sünkroonala vahetuseks Uues sünkroonalas süsteemiteenuse hinnad

Tänud kaasamõtlemise eest!