Rahvakalendri kujunemine Õppematerjal 7.klassile Koostanud: Reet-Ingrid Haamer

Rahvakalender on: pärimuslik ajaarvestus ja tähtpäevade kogum; seotud erinevate uskumuste ja kommetega; põllutööde alguse ja lõpu määraja; kujunenud muinasusundi ja ristiusu koosmõjul.

Rahvakalendri kujunemine: varane kihistus on eelkristlik ja seotud eelkõige erinevate põllutöödega; hiljem lisanduvad kristlikud tähtpäevade nimed; segunevad paganlikud ja kristlikud kombed.

Muinaseestlaste usund: oli eelkõige loodususund; näitab, et looduses on palju maagilist väge, loodus on hingestatud; suhtub loodusesse lugupidavalt. http://www.maavald.ee/maausk. html?rubriik=20&id=3316&op=lugu

Ristiusk: jõuab Eestisse juba enne 13. sajandi ristisõdu; hakkab järgnevate sajandite jooksul mõjutama tavasid, kombeid, maailmapilti. http://www.histrodamus.ee/?event= Show_event&event_id=2638&layer= 169&lang=est#2638

Pööripäevad: kevadine pööripäev on 20.-21. märtsil, 25. märtsil paastumaarjapäev, ristiusus Maarja kuulutamise päev; suvine pööripäev on 20.-21. juunil, 24. juunil jaanipäev, ristiusus ristija Johannese sünnipäev; sügisene pööripäev on 22.-23. september, 29. septembril mihklipäev, peaingel Miikaeli päev; talvine pööripäev on 21.-22. detsember, 24. detsembri õhtul algavad jõulupühad, millega tähistatakse Kristuse sündimist.

Kasutatud allikad Kirikukalender. // http://uuseesti.ee/19447. 25.10.2012. Eesti rahvakalender. // http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvakalender 25.10.2012. Vahtre, Lauri. Eestlaste aeg. Uurimus eesti rahvapärase ajaarvamise ajaloost. Tallinn:Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, 1991, lk 37-43. Vahtre, Lauri. Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1993, lk 17-18.