Eesti Lastevanemate Liit Piiride kehtestamine Eesti Lastevanemate Liit Kristiine Vahtramäe www.laps.ee 2015 aasta

Kasvatus Peeter Põllu (1878-1930) teooria kohaselt on kasvatus: “teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimlisi jõude nende väärtuste alalhoidmise ja täiendamise sihis, milles peitub üksiku ja kogu inimkonna elu-eesmärk". Maie Tuulik (1941): „Inimene saab inimeseks alles kasvatuse kaudu – see on klassikalise pedagoogika alustõde. Just kasvatus peaks tõstma inimese kõrgemale bioloogilisest olemisest ja istutama temasse vaimsuse“

ESIMESED AASTAD Esimese nelja aasta jooksul peab selgeks saama keelu mõiste. turvatunde loomine; kõlblusest arusaamine (l. Lawrence Kohlbergi -USA psühholoog 1927- 1987); Enesehinnangu, enesekindluse kujunemine. Oskus kaotada ja võita?

Ajalugu Eeskujuga kasvatus Andekuse kasvatus Rüütli- ja daamikasvatus Sõjaväeline kasvatus Gordoni kasvatus (psühholoog dr. Thomas Gordon) Looduskasvatus Vabakasvatus Kasvatatud on alati! Kristlik diskursus M. Kampmann 1902: Rikutud halvad iseloomud on vanemate kasvatuse süü.

Looduseinimene „Kasvatus eri kultuurides“ I osa M. Tilk Esikohal on töö Müütiline mõtlemine ehk animismi ajastu (vaimud, unenäod, peegelpilt vees) Müüt kui kasvataja Rituaalide mõju kasvatuses, mäng, ohverdamine, pidu, tants, muusika, loits jne. Sõnamaagia, nimemaagia Vanemate austamine on oluline Lastesse suhtuti leebelt, poiss kasvatati vapraks ja tütreid õpetasid emad hoolitsema kodu eest ja tegema põllutööd

KASVATAMATUS 21. sajandi probleemiks on kasvatamatus. Kasvatus mida kutsutakse teise nimega vabakasvatuseks. Vaba kasvatus (-sest) tähendab sõnasõnalt KÕIGE LUBAMIST aga ennekõike seda, et lapsevanem ise ei tea, mida võib ja mida mitte. Puuduvad käsud-keelud ja ka laps ei tea, mida ta võib ja mida mitte, puudub turvalisus. Ohtlik nii lapsele kui ka kõikidele teistele

Mis on siis VABAKASVATUS? Vabaduskasvatus tähendab sõna – sõnalt, kui jutumärkides vabaduse andmist piiratud kujul. Peamisteks piirideks on viisakus, moraalitunnetus, sõnavabadus viisakas vormis, käitumine lugupidamisega. Samas jääb alles õigus: elule, haridusele, loomele, ise mõtlemisele ja vabadusele. Jean-Jacques Rousseau (1712 – 1778, Prantsusmaa) romaani "Émile", mis kirjeldas inimese terviklikku kasvatamist kodanikuks.

Reeglid ja piirid: Mida väiksem on laps, seda "suuremad" on issi ja emme. Nii mõneski mõttes on isa ja ema lapsele jumala staatuses, sest nemad teavad ja oskavad kõike, nad on kõikvõimsad. Seesugune psühholoogiline suurus annabki vanemale võimu lapse üle. Laste austus, usaldus ja armastus oma vanemate vastu on piiritu, ükskõik kas nad ka tegelikult selle ära on „teeninud“ või ei.

OLULINE TEADA: Järjekindlus. Kindel päevakava. Rutiin. Varu aega ja kannatust. Julgusta. Elu ei ole sport, kus üks võidab ja teised kaotavad!

Õpetaja ja lapsevanema roll laste/noorte käitumise kujundamises noorte aktsepteerimine sellistena nagu nad on; selgete käitumisnormide kehtestamine ja nendest järjekindel kinnipidamine; (õpioskus) positiivsed ootused laste/noorte suhtes (koostöö vanematega/kooliga ja teineteise toetamine); nõuete põhjendamine ja selgitamine (tekib arusaam reeglite hädavajalikkusest); EESKUJU! ; laste/noorte eneseregulatsiooni „arendamine“ B. Bloom (1913- 1999, USA psühholoog) väidab, et kui õpiedutu laps suunata tema jaoks soodsatesse (õpi) tingimustesse, siis tema tase võrdsustub teistega.

§ 11. Vanema kohustused koolikohustuse täitmise tagamisel (1) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas: 1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 4) tegema koostööd kooliga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras; 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus; 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse

Karistus vs. kiitmine -kasvatuse meetodid?! Mis on karistus? Mille eest peaks karistama ja mille eest kiitma? Milline on piisav karistus/ kiitus? Mida peaks andestama?

Enesekehtestamine Ole lugupidav. Väldi SINA sõnumit. Väljenda oma tundeid. Peegelda situatsiooni, ära süüdista. Kuula. Saavuta tasakaal-füüsiline kui vaimne. Mina (ego) tasandid- laps, lapsevanem, täiskasvanu.

Miks me käitume vahest nii, et endal ka pärast piinlik? Meis kõigis peituvad erinevad MINA tasandid, mis mõjutavad meie käitumist: Lapsevanem- reeglid, nõuded, juhtnöörid, mis pärit Sinu lapsepõlvest (emalt-isalt-õpetajalt) Laps- annab energiat tunda, kogeda, õppida- ja taas pärineb lapsepõlvest Täiskasvanu- seab tasakaalu meie sisemise lapse ja lapsevanema. Täiskasvanu teeb otsuseid! Allikas: Matthew McKay, Martha Davis, Patric Fanning: „Suhtlemisoskused“ Väike Vanker 2000

KASVATUS ON SUHTEFENOMEEN Kasvatus on vahendatud reaalsus. Sümbolid, mis avalduvad rituaalides "Rituaalide kaudu kinnistatakse võimusuhteid" (Wulf, 2006) Võimupositsiooni kaudu arendame lapsi ning sisendame ideoloogiaid. Kas kasvataja on isetu? Ideoloogia - tähenduses võib väljenduda mõne isiku maailmavaates, suhtumises igapäevases elus toimuvasse.

PÄIKEST!!!  Kristiine Vahtramäe Teie lapse elus saavad määravaks teie enda ja teie poolt loodud PESAHARIDUS , VÄÄRTUSED, HARJUMUSED jms. millest moodustub lapse maailm, mis on silmaga nähtamatu kuid igal sammul tajutav. Kristiine Vahtramäe Kristiine.vahtramae@laps.ee www.laps.ee

RAAMATUD: A.Faber, E. Mazlish: „Õed ja vennad rahuajal“, „Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid“ J. Juul: „Sinu tark laps“ ja „EI ütlemise kunst“ E. Hiiemäe ja K. Kivisaar: „Mõista ja toeta oma last“ J. Solter: „Nutt ja jonnihood“ T. Naarits- linn: „Karid ja päästerõngad“ M. McKay, M. Davis, P. Fanning: Suhtlemisoskused“ Väike Vanker 2000