Elukvaliteet tarbimis- ja infoühiskonnas 5. peatükk Elukvaliteet tarbimis- ja infoühiskonnas Veronika Kalmus, Margit Keller, Pille Pruulmann-Vengerfeldt Maie Kiisel, Kristina Reinsalu

Tarbimis- ja infoühiskonna tähendusest Tarbimisühiskond  tarbimiskultuur, milles põimuvad väärtused, hinnangud, tegevused, mis on tarbimisega seotud Infoühiskond – märgid ühiskonnakorraldusest, mille käigus teisenevad industriaalühiskonnale omased väärtused, elulaad ja majandusmudelid  IKT rakendamine valitsuse ja ärisektori poolt + IKT võimaluste kasutamine indiviidide poolt Vaatleme arenguid läbipõimununa  tarbija vs. kodaniku rollid, nende seos individuaalse ja ühiskonna elukvaliteediga Noor põlvkond – kiiresti omaks võtnud info- ja tarbimisühiskonna tegevusmallid ning väärtushinnangud

Infoühiskond: Eesti rahvusvahelises võrdluses Stabiilne positsioon rahvusvaheliste indeksite alusel (koht 20-30 parema hulgas) kõrgeim positsioon post-sotsialistlike riikide seas kasvu ei ole märgata Suurimad erinevused äri- ja avaliku sektori vahel IKT rakendamise osas avaliku sektori edu annab Eestile kõrge positsiooni, samas erasektoris vähene innovatsioon, ei arendata uusi teenuseid, ei toimu e-kaubanduse arengut IKT-alased arendused on suunatud avalikule sektorile, vähesel määral ekspordiks Interneti-põhine osalus mitmetahulisem kui pikaajalise kodanikuühiskonna traditsiooniga riikides, teisalt on internetiarutelude sisuline tase sageli madal, kuna foorumites osalejatel puudub poliitikahuvi

Eesti elanike peamised tegevused internetis (sügis 2008) Kõige levinumad (iseloomustab internetikasutust vähemalt mõnevõrra): internetipanga kasutamine (78%) praktilise info otsimine (78%) suhtlemine sõprade ja tuttavatega (73%) Kõige vähem levinud: osalemine foorumites, blogides, küsitlustes, kommentaaride kirjutamine (27%) kodanikualgatustes, hääletustes osalemine, allkirjade andmine (14%)

Internetikasutajate tüübid (Allikas: Mina. Maailm. Meedia 2008) Ligemale kolmandik mittekasutajaid Kokku kolmandik infokeskseid kasutajaid, kelle jaoks on oluline info vastuvõtt, mitte selle loomine Kokku ligemale veerand meelelahutuse-keskseid kasutajaid Kümnendik mitmekülgseid kasutajad

Laste internetikasutus (Allikas: Flash Eurobarometer 248, 2008)

Tarbimiskultuur: konsumerismi tõus 2002-2008

Tarbijate tüübid

Tarbimis- ja infoühiskonna näitajate seosed elukvaliteediga

Kokkuvõte Laste ja noortega seotud nähtused ja probleemid vajavad põhjalikku arutelu – nii avalikkuses kui ka riigi ja kolmanda sektori tasandil Majanduskriis avaldab tarbimis- ja infoühiskonna arengutele tõenäoliselt pigem negatiivset mõju Eratarbimine on oluline majanduskasvu mootor  teadlikud, Eesti majanduse huvide ning keskkonna ja tervisega arvestavad tarbimisvalikud Eestis toodetu eelistamine, keskkonnasäästlikud tooted, mahetoitumine, enda tervisesse ja laste haridusse investeerimine Digitaalne kirjaoskus ja tarbijapädevus võimaluste kasutamine ja riskide vältimine, sotsiaalne aktiivsus, kriitilisus, pädevad valikud, oma õiguste ning avalike huvide eest seismine