Mitmedimensiooniline pereteraapia EMP programm Riskilapsed ja- noored Monika Toiger projektijuht EMP programm Riskilapsed ja- noored

Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) MDFT on osa eelnevalt kindlaksmääratud projektist „ Riskilaste ja – noorte tugisüsteemi väljaarendamine“, mis on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmist „Riskilapsed ja - noored“. Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja - noored“ eesmärk on laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamine. Programmi viivad ühiselt ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksus on Eesti Noorsootöö Keskus ja programmi partner on Norra kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liit (KS). Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored/ ja Facebook’ist www.facebook.com/RiskilapsedJaNoored

Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) Tõenduspõhine programm tõsiste käitumuslike probleemide lahendamiseks/maandamiseks. Programm on välja töötatud Howard Liddle (PhD) poolt Miami Ülikoolis 1980ndate lõpus. Rakendatakse Ameerikas, Kanadas, mitmetes Euroopa riikides (Euroopas 55 MDFT meeskonda). Hollandi MDFT Akadeemia.  Laiapõhjalised kasud Taoliste koolitusprogrammide kasud on vaga laiapohjalised, mojudes positiivselt nii lapsevanemate kui ka laste vaimsele tervisele. Koolituste lühiajalise tulemusena on taheldatud laste kehalise karistamise ja laste agressiivse kaitumise vahenemist. Pikemas perspektiivis on vahenenud ka koolist väljalangemise naitajad, paranenud on laste akadeemilised tulemused, vahenenud noorte korrarikkumised ja oigusvastane kaitumine ning noorte alkoholi- ja narkoprobleemid.

MDFT uuring Justiitsministeeriumi poolt tellitud uuring (http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/tosiste-kaitumisprobleemidega- lastele-ja-nende-peredele-suunatud-toenduspohiste-programmide- vordlev) Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE

Uuringus võrreldi tõenduspõhiseid programme tõsiste käitumuslike probleemide lahendamiseks/maandamiseks. Võrreldi programmide sisu, kriteeriume, kestvust, sihtrühma, maksumust, uuringuid, nende kvaliteeti ning programmi eeldatavat mõju ning tegelikku mõju jne. Milline programm sobib kõige enam kasutamiseks Eesti oludes, arvestades laste ja perede vajadusi, Eesti haldus- ja finantsvõimekust. Uuringu kohaselt vastab MDFT kõige paremini tõsiste käitumisprobleemidega laste ja noorte ning nende perede vajadustele väljaspool kinniseid asutusi ning võimaldab saavutada retsidiivsuse ja sellega seotud probleemide vähenemise. Ühendkuningriigi kulutasuvusanalüüsi tulemustest nähtub, et programmi elluviimisest võidavad rahaliselt eelkõige maksumaksjad ja seda peaasjalikult käitumishäire ja depressiooniga kaasnevate kulude vältimise tõttu. Programmiga kaasnevad tulud ilmnevad eelkõige programmis osalenud lapsevanemate ja nende laste suurenenud sissetulekute maksustamise pealt. Olulisemad tulud on seotud sissetulekute suurenemisega ja vähenenud kulutustega tervishoiusüsteemis ja ka haridussüsteemis.

MDFT programm Lapsed ja noored vanuses 11 kuni 19 eluaastat, kellel on erinevaid probleeme (õigusrikkumised, uimastite tarvitamine, raskused koolikohustuse täitmisel, erinevad suhteprobleemid vanemate, sõpradega, ametiisikutega jne). Programm on pikaajaline (4-9 kuud) ja väga intensiivne (2-3 kohtumist nädalas, telefonikontakt noore ja perega). MDFT terapeut töötab ka väljaspool vastuvõturuumi (kodu, kool jne). MDFT keskendub positiivsetele teguritele - noore ja pere tugevustele ja kaitseteguritele. Terapeut usub muutustesse ning ei ole oma töös hinnanguline ja karistav.

MDFT domeenid MDFT Keskkond Lapsevanem Perekond Noor

MDFT domeen: laps/noor Teraapia on suunatud riskikäitumise vähendamisele ning lapse/nooruki ja vanemate suhete parendamisele. Individuaalsed sessioonid on suunatud: raskustele koolis, peres, probleemidele õigusrikkumistega ning suhetega. Individuaalsete sessioonide kaudu suurendatakse motivatsiooni muutusteks. Toimub ettevalmistus perekonna sessioonideks

MDFT domeen: lapsevanemad Armastuse ja pühendumuse suurendamine. Läbipõlemise ja lootusetuse tunde vähendamine. Vanemlike oskuste arendamine. Vanemliku suhtluse arendamine. Vanemate harimine noore arengutasemele vastava sobiva käitumise ja ootuste teemal. Vanemate motiveerimine ning perekonna sessioonideks ettevalmistamine.

MDFT domeen: perekond Fookus on perekonnas toimunud sündmustel ning kommunikatsiooni parendamisel. Mineviku sündmusi uuritakse minimaalselt – määral mil nad võivad olla seotud oleviku probleemidega.

MDFT domeen: pereväline keskkond MDFT meeskond julgustab ja motiveerib perekonda suhtlema pereväliste osapooltega. MDFT meeskond suhtleb pereväliste osapooltega.

MDFT terapeudi roll Sisendada perekonnale lootust; Parandada vanema ja lapse suhteid; Töötada nelja valdkonnaga (nooruk, vanem, perekond ja muu perekonna väline võrgustik); Julgustada kasutama oma tugevusi; Edendada arengutasemele vastavat mõtlemist; Harida vanemaid ja noorukeid riskikäitumisest; Valmistada perekonda ette terapeudi toetuse kadumiseks.

MDFT eesmärgid Arendada suhtlemisoskusi ja -viise perekonnas; Tugevdada nooruki ja vähemalt ühe lapsevanema/hooldaja sidet; Vähendada riskikäitumist; Vähendada psühhoaktiivsete ainete tarvitamist; Suurendada kooliskäimist; Arendada edasijõudmist koolis.

MDFT eesmärgid: laps/nooruk Probleemkäitumise vähendamine; Vägivaldsusega tegelemine; Enesekindluse suurendamine Paremad suhted kooli, vanemate eakaaslaste, võimudega

MDFT eesmärgid: lapsevanemad Perekond toetab noort tema individuaalses arengus. Perekond on õppimiskeskkond. Positiivsete suhtemustrite arendamine perekonnaliikmete vahel

Teraapia etapid: I etapp Hindamine, motiveerimine, sideme loomine perekonnaga: põhjalik probleemide ja kasutamata tugevuste hindamine; kõigi pereliikmete ja oluliste perekonnaväliste isikutega tugeva terapeutilise suhte loomine; perekond on valmis teraapias osalema

Teraapia etapid: II etapp Töötamine eesmärkidega ja muutustega alustamine: alustatakse muutuste ellu viimisega; muutusi proovitakse ellu viia erinevatel tasemetel (nt individuaalselt, peresüsteemis jne); teraapia kõige intensiivsem etapp.

Teraapia etapid: III etapp Muutuste kinnitamine ja väljumine: muutuste kinnistamine; noore ja perekonna ettevalmistamine järgmiseks arenguetapiks, kasutades selleks teraapia käigus omandatud teadmisi ja oskusi; Teraapia on edukas, kui riskikäitumine on vähenenud Edulugu: http://www.mdft.org/Resources/Videos

MDFT rakendamine Eestis SKA esimesed 4 terapeuti/ superviisorit alustasid 19. jaanuaril 2015; Septembris 2015 lisandus igasse meeskonda 3 terapeuti. Neli meeskonda (1 superviisor+3 terapeuti) erinevates Eesti piirkondades: Tallinnas (Põhja), Tartus (Lõuna), Pärnus (Lääne), Jõhvis (Ida) 1 (JUM) meeskond Viru Vangla juures.

Sihtgrupp/ suunamine Sihtgrupp Eestis: kuritegusid toime pannud alaealised. Prokurör suunab noore programmi; Kohus kohaldab noore suhtes mõjutusvahendina programmi; Alla 18- aastase alaealise puhul saadab prokurör materjalid alaealiste komisjonile, mis suunab ta vajadusel programmi 14-18 (k.a.) aastased kuritegusid toime pannud noored, kelle suhtes prokuratuur menetluse otstarbekusest lõpetab ning kellele kohus määrab alaealiste mõjustusvahendi või käitumiskontrolli sotsiaalprogrammis osalemise kohustusega (programmi sobivust aitab hinnata peamiselt kohtueelset ettekannet tegev kriminaalhooldaja, vajadusel ka superviisor)

Muudatused Väärtegusid toime pannud 14-17 (k.a.) aastaste alaealiste puhul on politseil võimalik MDFT- sse suunata noori, kelle puhul menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatakse kohustusega osaleda sotsiaalprogrammis: need juhtumid peavad olema piisavalt keerulised, et MDFT saaks olla reaalne alternatiiv teiste meetmete kohaldamisele

Aitäh!