HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM

ÜLEMISED HINGAMISTEED Nina – välisnina, ninaõõs koos kõrvalurgetega Välisnina – ebakorrapärane kolmetahuline püramiid, põhimik kinnitub näokoljule. Ninaselja toes ülaosas luuline, allpool kõhreline Ninaõõne limaskestal eristatakse hingamispiirkonda ja haistmispiirkonda Ninaõõnes toimub sissehingatava õhu puhastamine, soojendamine ja niisutamine Ninaõõnest läheb õhk neelu ja sealt kõrisse

ALUMISED HINGAMISTEED Kõri – keeruka ehitusega õõneselund, paikneb kaelapiirkonnas IV, V, VI kaelalüli ulatuses. Teda ümbritsevad eest kaela eesmise rühma lihased, külgedekt kilpnääre, tagant neelu kõriosa Kõriõõs – liivakellakujuline, eristatakse 3 osa:ülemine osa ehk kõriesik, keskne osa ehk kõrikitsus, alumine osa ehk häälekõrialune õõs

ALUMISED HINGAMISTEED Hingetoru – 9-11 cm pikkune kõhrelise toesega torujas elund, jaguneb 4-5 rinnalüli kõrgusel vasakuks ja paremaks peabronhiks Peabronhid – vasak peabronh on pikem ja peenem, parem peabronh on vasakust lühem, suurema diameetriga. Mõlemad peabronhid suunduvad kopsuväratisse

KOPSUD Paariselundid, asuvad rinnaõõnes pleurakottides, on teineteisest eraldatud keskseinandi elunditega Parem kops diafragama kõrgema asendi tõttu lühem ja laiem Vasak kops südame tõttu pikem ja peenem Kopsul esineb tipp, põhimik, 3 pinda ja 3 serva Kopsuvärat asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, veresooned, lümfisooned, närvid, mis kokku moodustavad kopsujuure Parem kops koosneb kolmest, vasak kahest sagarast

KOPSUD

RINNAKELME Kumbki kops on ümbritsetud kahe rinnakelme ehk pleura lestmega Kaitsevad kopse ja aitavad neil kuju muuta Seinmine pleura-leste vooderdab rindkere seina, sisumine katab kopsu ennast

BRONHIAALPUU Peabronh sagarabronhid segmendibronhid subsegmendibronhid sagarikubronhid Sagariku siseseid bronhe nimetatakse bronhioolideks Bronhiaalpuu peenimad harud on lõppbronhioolid

VAHELIHAS Kuplikujuline lihas, mis osaleb hingamisel Eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest Sissehingamisel tõmbub ta kokku ja lameneb. See suurendab rinnaõõne mahtu ning tõmbab õhu kopsudesse.

HINGAMINE Hingamise all laiemas tähenduses mõeldakse gaasivahetust organismi ja väliskeskkonna vahel Hingamine jaotatakse: Väline hingamine ehk gaasivahetus kopsudes – kopsude ventilatsiooniga uuendatakse osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi Gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega Gaaside difusioon kudede ja vere vahel Sisemine hingamine ehk kudede hingamine(rakkudes) – hapnikku kasutatakse kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil