Sõnar ja Praktilise eesti keele tööraamat Martin Ehala Tartu Ülikool

Uus emakeeleõpetus Sõnar ja Praktilise eesti keele tööraamat on osa uuest emakeeleõpetusest Traditsiooniline emakeeleõpetus: Omandamine ja vastamine Uus emakeeleõpetus: Kordamine ja harjutamine

Teadmine, oskamine ja unustamine Entroopia kasvu seadus: Iga teadmine, mida ei kasutata, ununeb. Iga oskus, mida ei kasutata, kahaneb. Kordamine ja harjutamine: võitlus entroopiaga. Vähima pingutuse põhimõte: Kordamisele kuluv aeg peab olema väiksem teavikust vaatamisele kuluvast ajast. Harjutamisele kuluv aeg peab olema väiksem oskuse kasutamisele kuluvast ajast. Kasutus on parim kordamine ja harjutamine

Järeldused emakeeleõpetusele Teoreetilised teadmised: Vähendada teadmise mahtu, suurendada kordamiste arvu Praktilised teadmised (õigekirjareeglid): Harvaesinevad juhtumid teavikupõhiseks Praktilised oskused: Suurendada harjutamise mahtu

Mis on Sõnar? Haridustehnoloogiline mobiilirakendus Eesti õigekirja abimees mobiiltelefonis Algoritm vajaliku õigekirjareegli leidmiseks Eesti õigekirja õppevahend Sõnar on spelleri ja kalkulaatori sugulane

Sõnari sisu

Sõnari tööpõhimõte Sõnar on algoritm, mis aitab leida õigekirjaprobleemi lahenduseks kohase reegli. Näiteks inimene kahtleb, kas kirjutada naljapärast või nalja pärast. Reegli leidmiseks tuleb tal kõigepealt identifitseerida vajalik õigekirjavaldkond:

Mida väljendab viimane sõna nendest sõnadest, mille kokku- või lahkukirjutust soovid teada? Arvu (Kui palju? Mitmes?) Kohta Omadust (Milline? Missugune?) Tegevust (Mida teeb?) Nähtust, asja, olendit (Kes? Mis?) Midagi muud

Mis on sõnaühendi viimane sõna? pool, poole või poolt (sealpool, metsa pool) kombel, moodi või viisi (õnnekombel, koera kombel) peal, peale või pärast (kõigepealt, päeva pealt) mööda või pidi (teed pidi, kättpidi) jõul, väel või teel (mõtte jõul, särgi väel) korral või puhul (tulekahju korral, otsakorral) jooksul või kestel (elu jooksul, päeva kestel) Midagi muud

Sõnad peal, peale ja pärast kirjutatakse eelnevast sõnast lahku, kui see vastab küsimusele kelle?, mille?: laua peal, jooksu pealt, une pealt, kiusu pärast, jonni pärast, selle pärast. Sõnad peal, peale ja pärast kirjutatakse eelneva sõnaga kokku, kui sõnaühend moodustab tähendusliku terviku: kõigepealt, korrapealt, käepärast, jaopärast, seepärast, mispärast, seepeale.

Sõnari missioon Sõnar on õppevahend Sõnar peaks aitama muuta õigekirjaõpetust kaasaegsemaks ja efektiivsemaks Igal õpilasel peaks olema Sõnar telefonis Emakeeleõpetus peaks looma sõnarikasutamise harjumuse. See harjumus jääb kogu eluks!

Praktilise eesti keele tööraamat Raamat jaguneb neljaks teemaks. Teemad keskenduvad erinevatele suhtlusolukordadele. Iga olukord toob kaasa keelelised tegevused: lugemise, kõnelemise ja kirjutamise. Teema määrab ka tekstide tüübi ja stiili, millega tegeletakse. See tingib vajamineva sõnavara, keelestruktuurid ja õigekeelsusreeglid.

I tööraamat Tööraamat on 12 koolitunni mahus, 40 lk. 1. „Ainult üks küsimus“ – 2 tundi 2. „Arutlus teadustest ja kunstidest“ – 3 tundi 3. „Välismaale õppima“ – 3 tundi 4. „Uus ekraniseering“ – 4 tundi Tööraamatus on esitatud vaheldumisi lugemistekstid, harjutusülesanded, teoreetilised teadmised. Keele- ja õigekeelsusküsimused teema lõpus.

Sisukord 1 Teema 2 Teema 3 Teema 4 Teema Ainult üks küsimus Arutlus   1 Teema 2 Teema 3 Teema 4 Teema Ainult üks küsimus Arutlus teadustest ja kunstidest Välismaale õppima Uus ekraniseering Lugemine Ainult üks küsimus Kuidas tüdrukutele meeldida Rousseau essee Infootsing Vahetusõpilane Henri Enesetutvustus Nimed marmortahvlil: raamat ja film Kõnelemine Küsitluse läbiviimine Arvamuse avaldamine ja diskussioon Konkursiintervjuu Pressikonverents Kirjutamine Arvamuse vahendamine Arvaja tutvustamine Arutlev lõik Ankeedi täitmine Filmi tutvustav artikkel Keele- struktuurid Refereerimine ja tsiteerimine Ees- ja järellisand Täpsustamine: üte, kiil ja järellisand Argistiil Ametlik stiil Tuleviku väljendamine Siduvad fraasid Sõnavara Refereeringu sõnavara Kõrgstiili sõnavara Ametliku suhtluse sõnavara Kultuurisõnavara Õigekiri Otsene kõne Kaudne kõne Kirjavahemärgistus Numbrite ja daatumite õigekiri Kordamine: otsene ja kaudne kõne, kirjavahemärgid

Voldemar Panso: Oma kõige positiivsemateks omadusteks pean uudishimu ja süsteemitust. Need koos on viinud mind niisuguste inimeste, paikade, raamatute, stseenide ja olukordadeni, mida ma süsteemika usinusega poleks iialgi kohanud. Ilusat teatrielamust!