Venemaa kodusõda 1918-1922

Põhjused nõukogude võimu mittetunnustamine relvastatud vastupanu osutamine enamlastele enamik endise keisriarmee ohvitsere ei nõustunud enamlaste poolt Saksamaaga sõlmitud Bresti separaatrahuga

Sõja osapooled Vene Punaarmee e. punased Vene valgekaartlased: admiral Koltsaki armeed Siberis, Kornilovi, Denikini ja Wrangeli armeed Lõuna-Venemaal, kindral Judenitsi Loodearmee * tsehhide-slovakkide korpus

Vene kodusõja käik Venemaa väljumine I maailmasõjast tõi kaasa Antandi intervensiooni. 1918.a. mais algas Venemaal intensiivse kodusõja periood, kui suurel territooriumil Volgast Vladivostokini algas tsehhide-slovakkide korpuse relvastatud väljaastumine. See ajendas Antandi riike otseselt Venemaa sündmustesse sekkuma. 1918.a.kevadel-suvel maabusid Põhja-Venemaal Murmanskis ja Arhangelskis Inglise väed, Kaug-Idas USA, Jaapani ja Inglise väed. Otseses sõjategevuses Punaarmee vastu osalesid Antandi väed siiski harva. Varustati ja toetati vene valgekaartlasi. 1919.a. alguses tehti mitu katset vene valgete poolt ja Antandi toel kodusõda lõpetada. Nõukogude kontrolli alla jäänud Kesk-Venemaa piirati ümber, valgete väed lähenesid ohtlikult Moskvale. Eestile tuginedes üritas Petrogradi vallutada kindral Judenits. Mõtlematu vägivalla ja reaktsioonilise poliitikaga häälestati enda vastu vene rahvas. Ka ei kooskõlastanud erinevad vene valgete armee oma tegevust ega tunnistanud piiririikide iseseisvussoovi. Riigis möllasid punane ja valge terror. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee nn Tsekaa eesotsas Felix Dzerzinskiga. Enamlased suutsid Punaarmee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks eeskätt Lev Trotski juhtimisel. Enamlased kehtestasid oma võimualal karmi korra ja koondasid kõik ressursid kodusõja võitmiseks. Rakendati sõjakommunismi poliitikat.

1920.a. lõpuks oli valgete kätte jäänud vaid Krimmi poolsaar, kus oli võimul admiral Peter von Wrangel. Punaarmee hõivas ägedate lahingutega kogu poolsaare. Wrangelil õnnestus suurem osa vägedest evakueerida. Aastail 1921-22 vältas Vene kodusõja viimane periood, mil vastamisi ei olnud mitte üksnes punased ja valged, vaid punased võitlesid nüüd ka rohelistega. Rohelisteks nimetati Venemaal aastatel 1919-22 tegutsenud relvastatud rühmitusi, mis koosnesid põhiliselt talupoegadest ja võitlesid nii valgete kui ka punaste vastu. 1921.a. puhkesid talurahva ülestõusud Lääne-Siberis, Tambovi kubermangus ja Ukrainas. Erilise kuulsuse omandas Ukrainas tegutsenud “batka Mahno, kes etendas olulist osa ka Denikini purustamisel ja Krimmi vallutamisel. Ülestõusud puhkesid ka enamlaste endi relvajõududes. Enamlaste ühes kuulsaimas väekoondises ehk Budjonnõi juhitud 1. ratsaarmees hakkas bolsevike vastu võitlema terve diviis. Ülestõusu korraldasid ka 1921 Kroonlinna madrused. 1920-1921 toimus Nõukogude-Poola sõda Poola armeed juhtis marssal Jozef Pilsudski,kes ründas pealetungivat Punaarmee tiiba suurimas ratsaväelahingus, kus Punaarmee eliitüksued löödi puruks ja tõrjuti Poolast välja. 1921.a. 18. märtsil sõlmiti Riia rahu, millega kehtestati Nõukogude- Poola piir. 1920-22 hõivas Punaarmee Azerbaidzaani ning Armeenia, vallutas suurema osa Kesk- Aasiast ning puhastas Jaapani vägedest ja valgekaartlastest Kaug-Ida.

Sõjakommunismi poliitika Kodusõja aastatel 1918-1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat – sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldas Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustasid: toitlusdiktatuur – talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus, mis sisuliselt tähendas väevõimuga kogu leiva- ja seemnevilja jõuga äravõtmist; keelustati viljaga kauplemine; hakati looma ühismajandeid – kolhoose; natsionaliseeriti e. riigistati tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks; üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele.

Miks vene valged kaotasid, aga punased võitsid? Valgete lüüasaamise põhjuseks olid nende endi vead (tõrjusid eemale oma potensiaalseid liitlasi nt. mittevene rahvaid). Tegevuse koordineerimatus, mis võimaldas Punaarmeel nad üks haaval puruks lüüa. Enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada. Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemad raudteesõlmed, mis võimaldas vägesid kiiresti ümber paigutada. Valged ei soovinud kunagise impeeriumi äärealadel tekkinud riikide iseseisvust tunnustada, enamlased olid aga selleks valmis. Mõtlematu terror, mis ei jäänud maha punasest terrorist ning sellega häälestati enda vastu vene rahvas.

Vene kodusõja tulemused, tagajärjed Kodusõja tulemusel suutsid enamlased enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil, suutmata endale allutada iseseivunud piiririike. Kodusõja tagajärjed: Kodusõjas saavutasid võidu enamlased ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. aastatel 1917-1923 13 miljonit). Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele. 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri umbes 4 milj. inimest. Välismaised heategevusorganisatsioonid toitsid umbes 10 milj. inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad.