TUNDRA U. Urgard Saue Gümnaasium 2006

Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul: Euraasias ja Põhja - Ameerikas ASEND

Kliima Tundras valitseb lähispolaarne kliima TALV on pikk, külm ja tuisune. Keskmine temperatuur talvel on -34º C. Sademeid on vähe, sellepärast on ka lumikate õhuke. Lumi sulab alles mais-juunis ja tuleb uuesti maha juba septembris.  SUVI on lühike ja jahe, termomeeter näitab harva üle 10º C. Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a

Muld Tundramullad kujunevad aeglaselt, on liigniisked, toitainetevaesed ja väga õrnad. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht sulab ja muutub porimülkaks.  

Taimed Taimedel puudub sügavale tungiv juurestik ja nad on nii madalad, et lumi kaitseb neid talvekülmade eest. Õitsevad ruttu. Valdavalt on maa kaetud samblike ja sammaldega. Õistaimedest esineb tundras u. 400 liiki

Loomad Muskusveis Polaarhunt Lemming Jääkaru Põhjapõder Lumejänes Polaarrebane

Suvel kihavad veekogud veelindudest – hanedest, partidest, luikedest jt, kes on siia pesitsema tulnud. Toitu saavad peamiselt veekogude taimestikust. Talveks lendab enamik linde lõunasse, kohale jäävad vaid lumepüüd ja lumekakud. Lumekakk Lumehani Lumepüü

Aineringe ja toiduvõrgustik

Energia- püramiid tundras

Inimtegevus Kanada põhjaosa ja Gröönimaad asustavad eskimod, Skandinaavia poolsaarel elavad laplased ehk saamid, Kirde-Siberis tšuktšid Inimesi elab tundras vähe. Asulad on tavaliselt väikesed ja koondunud jõgede äärde või rannikule, kus liiklemine on hõlpsam. Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. Põlluharimisega ei ole võimalik tegelda. Teede ja elamute ehitamist raskendab igikelts. Majad ehitatakse sageli vaiadele, et vältida igikeltsa sulamist ning majade vajumist. 

Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks. Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu. Naftajuhe tundras (Alaska)