Vanemlus ja lapse areng Perekonnaõpetus Heli Maaslieb

Pereloome otsused Inimene teeb elu jooksul 4 olulist ja isiklikku pere-loomelist otsust: otsus lahkuda vanematekodust otsust alustada kellegagi kooselu otsus oma kooselu seadustada otsus saada laps Kõik need otsused teeb inimene ise ja individuaalselt ning need mõjutavad kõige enam tema enda elu.

Raseduse planeerimine Inimese võimalus mõjutada oma järglaste: arvu, sündimise aega. Raseduse planeerimine algab kui inimene teadvustab end vanemaks saamisel. Tervislike eluviisidega inimesed ei pea rasedust planeerides ning raseduse ajal oma harjumusi muutma. Vältida tuleks mõningaid infektsioone.

Eesti perekond

Eesti perepoliitika kitsaskohad Eesti perepoliitika on keskendunud peamiselt keskmisele perekonnale ning riskigruppidega tegeletakse suhteliselt vähe. Eesti inimesed ootavad riigilt suhtelisel palju, võrreldes nn vana Euroopaga.

Bioloogiline vanemlus Lapse ilmaletoomine muudab kaks inimest bioloogilisteks vanemateks Isaduse kindlaksmääramise võimalus

Isaduse määramine Sajandeid võis mees jäädagi kahtlema, kas tema nime kandev laps on ikka tema sigitatud. Nüüd hajutab DNA analüüs peaaegu kõik kõhklused. Testi abil leiab isadus kinnituse rohkem kui 99 protsendise tõenäosusega. Eestis tehti isaduse tuvastamise testidega algust 1995. aastal Tartu Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudis ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis Tallinnas. Tartus alguse saanud tegevusest kasvas välja Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo DNA labor. Tallinna labori tegevus jätkub politsei alluvuses olevas kohtuekspertiisi- ja kriminalistika keskuses.

Juriidiline vanemlus Kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad Perekonnaseisust hoolimata, kui isa tunnistab oma isadust, saab temast juriidiline isa Juriidiline vanemlus - kui isa ja ema on ametlikult end kirja pannud lapse vanemateks, seega siia käivad ka lapsendatud lapsed. Nad kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest.

Lapsendamine Lapsendamine on juriidiline toiming, mille tagajärjel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Last võib lapsendada üksnes lapse huvides: lapsendamine ei tohi kahjustada lapse õigusi; lapsendamine on tingimusteta ja tähtajatu; lapsendamise otsustab kohus.

Sotsiaalne vanemlus … on vanemateks peetava(te) isiku(te) ja lapse kooselu, lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamine Uuspere puhul üks vanem bioloogiline, teine sotsiaalne vanem Kui kasuvanem lapsendab lapse, saab temast rääkida kui juriidilisest vanemast

Psühholoogiline vanemlus … inimene, kellega on lapsel kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab (n. vanaisa, tädi jne)

Psühholoogiline vanemlus Argivanemlus Emotsionaalne vanemlus Päritoluvanemlus Vastutusvanemlus See kokku annavadki erilise suhte, mis vanemat ja last omavahel seob ja mis loob lapse kasvuks kõige paremad tingimused

Argivanemlus- jagatakse kõike, mis perekonna argielus juhtub Emotsionaalne- vanema armastus lapse vastu peab olema TINGIMUSTETA Päritoluvanemlus- juured Vastutusvanemlus- lapse arengut toetav kasvukeskkond ( emotsionaalne, füüsiline, piiride seadmine)

Reflektsiooniks Rühmatöö 1.Mida peaksid täiskasvanud õppima lastelt ja mida lapsed täiskasvanutelt ? 5 min. 2. Iga rühma töö ettekandmine 3.Kokkuvõtte

Kirjandus Kagadze, M., Kraav, I., Kullasepp, K. (2007). Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri.