Reaktsiooni kiirus Reaktsiooni kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Saame rääkida reaktsiooni keskmisest kiirusest, aga ka hetkkiirusest ehk nn tõelisest kiirusest

Reaktsioonis osalevate ainete tekkimise ja tarbimise kiirus Tavaliselt osaleb reaktsioonis rohkem aineid. Reaktsiooni A + 2B  3C + D kohta võib kirjutada: B tarbimise kiirus = 2 x A tarbimise kiirus D tekkimise kiirus = 3 x C tekkimise kiirus Reaktsiooni üldine kiirus: uJ on stöhhiomeetriline koefitsient, mis on lähteainel negatiivne ja produktil positiivne.

Reaktsiooni kineetiline võrrand Reaktsiooni kineetiline võrrand ehk kiiruse võrrand näitab, kuidas reaktsiooni kiirus sõltub lähteainete kontsentratsioonidest. Reaktsioone, mille kineetiline võrrand vastab reaktsioonivõrrandile, nimetatakse lihtsateks reaktsioonideks: A  B kiirus v = kcA A + B  C kiirus v = kcAcB Näiteks Keerukamate reaktsioonide kineetilist võrrandit ei saa reaktsiooni-võrrandi põhjal koostada, see tuleb määrata eksperimentaalselt. teist järku reaktsioon esimest järku reaktsioon

Reaktsiooni järk Reaktsiooni järk on kineetilise võrrandi kontsentratsioonide astmenäitajate summa Oletame, et reaktsiooni A + 2B  C + D kineetiline võrrand on v = kcAcB2 See reaktsioon on järelikult kolmandat järku. Reaktsiooni üldine järk on 3, järk A suhtes on 1 ja järk B suhtes on 2. Reaktsiooni kiirus ei sõltu aga üldse ammoniaagi kontsentratsioonist. See on nullindat järku reaktsioon: v = k

Miks on vaja teada reaktsiooni kineetilist võrrandit? Nende põhjal on võimalik saada informatsiooni reaktsiooni mehhanismi kohta: millised võiksid olla reaktsiooni staadiumid milline staadium on arvatavasti kiire ja milline aeglane milline staadium määrab oletatavalt kogu reaktsiooni kiiruse (kõige aeglasem) millised osakesed osalevad reaktsiooni elementaarakti(de)s Molekulaarsus – reaktsiooni elementaaraktist osavõtvate lähteainete osakeste arv On olemas mono-, bi- ja tri-molekulaarsed reaktsioonid, viimased neist väga haruldased, sest kolme osakese korraga põrkumine on vähetõenäoline

Kineetilise võrrandi määramine 1

Kineetilise võrrandi määramine 2 Reaktsioon on sellise järguga, mille graafik tuleb sirge. Poolestusaja* meetod *Poolestusaeg on aeg, mille jooksul reageerib ära pool lähteainest. Võib määrata erinevate kineetiliste võrrandite alusel kiiruskonstandid erinevatel ajamomentidel ja vaadata, millise valemi järgi kiiruskonstandi väärtus ei muutu.

Kineetilise võrrandi määramine 3

Kineetilise võrrandi määramine 4

Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist Reaktsiooni kiiruse temperatuurist sõltuvust kirjeldab empiiriline Arrheniuse võrrand: kus E on reaktsiooni aktivatsioonienergia ja A eksponendieelne kordaja (A ja E võib lugeda konstandiks, kui temperatuurimuutus ei ole suur). Arrheniuse võrrandi logaritmimisel saame sirge võrrandi, mille tõusust saab määrata aktivatsioonienergia: