Liitintressid.

Slides:



Advertisements
Seotud esitlused
MSE Soojusmajandus ENERGIA TARBIMINE 2 osa.
Advertisements

Eesti maaelu arengukava vahehindamine
Rahvatervise süsteemi kaasajastamine
Tere tulemast kogemuskohtumisele!
Hariduse väljakutsed, üldhariduskoolide võrk ja koolivõrgu programm
Korvpalluri füüsiline ettevalmistus
Täiskasvanu kui enesearengu subjekt
Esitluse väljavõte:

Liitintressid

Liitintresside puhul ei maksta intresse arvestusperioodi lõpul välja, vaid need lisatakse lähtesummale. Järgneval perioodil on intresse kandvaks summaks juba lähtesumma koos eelmise perioodi intressiga.

Intressi lisamist intresside arvestamise perioodi algul olevale summale nimetame edaspidi kapitalisatsiooniks (compounding või conversion), ajaperioodi, mille lõpus toimub kapitalisatsioon, nimetame kapitalisatsiooniperioodiks (compounding period). Liitintresse kasutatakse peamiselt keskmise kestusega ja pikaajalistes tehingutes. Ka liitintresside puhul lähtume kõikidest lihtintresside arvutamisel kasutatud mõistetest nagu tehingu nimiväärtus, tähtpäevaväärtus, tulevikuväärtus, nüüdisväärtus jne.

Tähtpäevaväärtuse ehk tulevikuväärtuse arvutamine liitintresside meetodiga

 

Nii nagu lihtintresside korral, antakse panganduses tavaliselt intressimäär ühe aasta kohta. Aastaintressimäära nimetatakse ka nominaalseks intressimääraks ehk nominaal-intressimääraks (nominal rate of internest / nominal interest rate) ja tähistatakse edaspidi sümboliga j. Kui m on kapitalisatsioonide arv aastas, i intressimäär kapitalisatsiooniperioodi kohta, j = m∙ i (2.4.4)

Nüüdisväärtuse arvutamine ja diskonteerimine liitintresside korral

Nimiväärtuse leidmist valemiga (2. 4 Nimiväärtuse leidmist valemiga (2.4.1) nimetatakse diskonteerimiseks liitintresside meetodiga ning nimiväärtust P nimetatakse tulevikuväärtuse S nüüdisväärtuseks ehk diskonteeritud väärtuseks (net present value).

Maksete asendamine ekvivalentsete maksetega liitintresside puhul. Oluliseks erinevuseks võrreldes lihtintressidega on asjaolu, et liitintresside puhul ei sõltu tulemus valitavast fookuspäevast.

Kapitalisatsiooniperioodi intressimäära ja kapitalisatsiooniperioodide arvu määramine

Maksud ja inflatsioon

Seni oleme vaadelnud ainult investeeringu tulevikuväärtuse nominaalset suurust. Investeeringu reaalset tulevikuväärtust mõjutavad aga väga oluliselt maksud intressidelt ja inflatsioon ehk üldise hinnataseme tõus koos raha ostujõu kahanemisega.

Maksud intressidelt

Olgu S investeeringu nominaalne tulevikuväärtus (nominal future value); S’ investeeringu puhastulevikuväärtus (pure future value), st tulevikuväärtus peale intressidelt arvestatud maksude mahaarvamist; g maksumäär intressidelt (tax rate of interest); G maksud intressidelt (taxes from interests), t tehingu kestus aastates (time periood in years) lihtintresside korral, n tehingu kapitalisatsiooniperioodide arv (number of compund periods) liitintresside korral, r nominaalne intressimäär lihtintresside korral, i intressimäär kapitalisatsiooniperioodi kohta (rate of internest per compound periood) liitintresside korral

Maksude arvutamiseks on kaks varianti: I Maksude arvutamiseks on kaks varianti: I. maksud arvestatakse kogu lepingutähtaja kohta, st kogu intresside summalt; II. maksud arvestatakse kindlate perioodide tagant (näiteks iga aasta lõpus) .

Inflatsioon

Tehingu reaalse efektiivsuse arvutamisel tuleb arvestada raha ostujõu muutumist ajas. Kui raha ostujõud kahaneb ajas ehk kaupade hinnad tõusevad, siis on tegemist inflatsiooniga (inflation), kui aga raha ostujõud ajas kasvab ehk kaupade hinnad langevad, siis on tegu deflatsiooniga (deflation). Märkigem, et igapäevaelus on siiski peaaegu alati tegemist inflatsiooniga, deflatsiooni esineb suhteliselt harva vaid teatavat tüüpi majanduslanguse tingimustes.

Vaatleme arvulist näitajat, mis võimaldab raha ostujõu muutust ajas arvesse võtta. Selliseks arvuliseks näitajaks üldnimetusena on hinnaindeks (price index) Ip, mis näitab mitu protsenti moodustab vaadeldava ajahetke hinnatase mingi muu ajahetke hinnatasemest.

Üldiselt, inflatsioonimääraks (rate of inflation / inflation rate) nimetatakse hindade suhtelist juurdekasvu protsentides kindla ajavahemiku jooksul.