Läbivate teemade hindamisvahendite kasutamise võimalused “kodanikualgatuse ja ettevõtlikkuse” näitel Maris jõgeva Vabaühenduste liit EMSL Õpetaja kogemus Vormsi Põhikoolist
Sisukord: Sisu õpitulemuste kaudu (eesmärgid õppekavast) Hindamisvahendi ülesehitus, struktuur Hindamise meetodid Hindamise juhend (tulemuste tõlgendamine) Näited tulemustest
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus (II kooliaste) Initsiatiivi toetamine Võimalused ja abi ühisalgatusteks Iseseisev tegutsemine ühise eesmärgi nimel Loomingulised lahendused jõukohastele probleemidele Koos tegutsemise kasulikkus ja vajalikkus
Hindamisprotsess Kes hindavad? Kus infot kasutada? Kuidas seda teha? Mida silmas pidada? Kui tihti?
Meetodid tagasiside saamiseks Eneseanalüüs Näidisolukordade lahendamine Vestlus Tagasisideankeedid Kokkuvõtvad arutelud
Millele mõelda hinnates? Hindamine kui tagasiside kogumine Silmad selja taha! Hindamine subjektiivne, enesehindamise ohud Tingimuste loomine läbivate teemade õpitulemuste omandamiseks Kuhu ma selle oma tööplaanis panen? Või kelle tööplaanis? Hindamine võiks olla tore ja hariv Millist tuge koolid võiksid vajada?
Mida kool saab teha? koolidemokraatia ja õpilaste kaasamine, koolitöötajate eeskuju õpilasesinduse töö toetamine ning juhendamine läbiva teema käsitlemine kõikides ainetes ja koostöö aineõpetajate vahel koostööpartnerite kaasamine kooli osalemine programmides või üleriigilistes kampaaniates noorteühingute ja nende tegevuse tutvustamine õpilastele väitlusringid, dokfilmiklubid, sõpruskoolid ja koostööprojektid
Tulemuste tõlgendamine Väärtustab kodanikualgatust vabatahtlik tegevus osaleb märkab ja sekkub tunneb uhkust erinevuste suhtes salliv ja mõistev tunneb huvi kuulab ja arutleb teeb meeskonnatööd leiab lahendusi teab vabaühendusi mõistab vaesemate riikide abistamise vajadust mõistab reegleid, õigusi ja kohustusi teeb teadlikke tarbimisvalikuid
NÄIDE 1: Õpilane osaleb aktiivselt klassi, kooli ja/või kogukondlikes ettevõtmistes ning võtab osa koolivälisest tegevusest Hinnatakse: osalemisaktiivsust, oma tegevuse põhjendamist ja analüüsimist. Siiski peab õpetaja tegevusaktiivsuse hindamisel jälgima ja arvestama klassis valitsevaid suhteid ja rolle. Näide: Ekskursioon Jääajakeskusesse ja Elistvere Loomaparki Tingimuste loomine kogemuse saamiseks; tagasiside kogumise meetodi valik
NÄIDE 2: Õpilane kirjeldab erinevaid heategevuse vorme/viise ja mõistab konkreetsete algatuste eesmärke, osaleb kampaaniates või ka nende korraldamises oma klassis, koolis või kogukonnas Näide: Mis on heategevus? Kirjelda oma sõnadega. Kuidas saaksid üksi või koos sõpradega aidata abivajajaid? Õpetaja hindab: kas õpilane märkab abivajajaid? Kas ta oskab pakkuda välja ereinevaid võimalusi abistamiseks? Kas ta on valmis omalt poolt abistamisse panustama? Tingimuste loomine teadmiste või kogemuste omandamiseks: annetuste kogumise aktsioon; külaskäik heategevusorganisatsiooni; kogemuste ja vaatluste peegeldamine
Näide 3: Õpilane osaleb aktiivselt aruteludes Näide 3: Õpilane osaleb aktiivselt aruteludes. Aktsepteerib erinevaid arvamusi ja kuulab teised ära, vaeb poolt- ja vastuargumente, väljendab oma arvamust ja põhjendab seda Õpetaja hindab õpilase aktiivsust ja erinevate arvamuste tunnustamist: Kas õpilane osaleb arutelus? Kas ta väljendab oma arvamust ja põhjendab seda? Kas arvestab teiste arvamust? Kuidas ta tuleb toime erinevate väärtuste ja arvamustega – kas suhtub sallivalt? Kas õpilane suudab tunnistada kokkulepet, milleni jõuti grupis kui õpilase isiklik arvamus oli teine grupi otsusest? väitlusharjutused, klassidiskussioonid, konsensuse leidmise ülesanded, arutelud väärtuste üle jms.
Aitäh!