Nägemispuudega inimestele ligipääsetav keskkond Anne Kõiv

Slides:



Advertisements
Seotud esitlused
MSE Soojusmajandus ENERGIA TARBIMINE 2 osa.
Advertisements

Eesti maaelu arengukava vahehindamine
Rahvatervise süsteemi kaasajastamine
Tere tulemast kogemuskohtumisele!
Hariduse väljakutsed, üldhariduskoolide võrk ja koolivõrgu programm
Korvpalluri füüsiline ettevalmistus
Täiskasvanu kui enesearengu subjekt
Esitluse väljavõte:

Nägemispuudega inimestele ligipääsetav keskkond 29.10.2015 Anne Kõiv

Nägemispuudega inimeste probleemid Nägemispuudega (np) inimestele tekitab probleeme: Vajalike kohtade leidmine Takistuse ja tasapinnaerinevuste mittemärkamine Otse liikumine Tänavate ületamine Ühissõidukite kasutamine Kauguste määramine Info kättesaamine

Np inimestele ligipääsetav keskkond Keskkonna ligipääsetavust suurendab kontrastsuse, erinevate pinnakattematerjalide, hoiatavate ja suunavate reljeefsete plaatide, markeeriva valgustuse kasutamine, helilise info andmine jne.

... Np inimesed peaksid saama kasutada erinevaid meeli: nägemine, kompimine, kuulmine, haistmine. Mitme meele abil tunnetatavaid maamärke on lihtsam ära tunda ja meelde jätta. Mitme meele abil vastuvõetud info vähendab ka reaktsiooniaega, seega suurendab turvalisust. Nt ülekäigukoha saab ära tunda tänaval oleva visuaalse tähise, hääletoetusega valgusfoori ja reljeefse hoiatusala järgi.

... Infot ümbrusest peaksid np inimesed saama õigel ajal (kus tänavat ületada, milline on õige nupp liftis jne) ja sobival kujul: suurendatud kiri, punktkiri, reljeefsus)

... Pimedad peavad infot saama peamiselt kompimis- ja kuulmismeele abil: reljeefsed juhised, suunavad ja hoiatavad plaadid, punktkiri, helilised juhised. Siiski vajavad pimedad lisaks saatjat võõras ümbruses liikumiseks, orienteerumis- ja liikumisõpetust, transporditeenust.

... Vaegnägijate puhul on abiks kontrastsuse ja hea valgustuse kasutamine. Info peaks olema esitatud suurendatud kirjas. Mitte kasutada läikivaid pindu, suuri klaaspindu. Ka vaegnägijate puhul on abiks reljeefsuse kasutamine ja helilised teavitused. Osa vaegnägijaid saavad neile sobiva valgustuse, kontrastide ja abivahendite abil hakkama iseseisvalt.

Ligipääsetavuse tasemed Keskkond peaks olema ligipääsetavuse seisukohalt igal pool vähemalt põhitasemel, kus kasutatakse reljeefseid ja kontrastseid hoiatusalasid. Kõrgemal ligipääsetavuse tasemel peaksid olema: bussijaamad, raudteejaamad, ühiskondliku transpordi peatused, polikliinikud, haiglad jt olulised asutused.

Nõuded kõrgema ligipääsetavuse taseme puhul Hoiatavate reljeefsete ja kontrastsete tähiste kasutamine 3-4 cm kõrgune liikumissuunaga ristiolev äärekivi enne ülekäigukohta ja ohutussaart Suunav reljeefne ja kontrastne katend liikumissuuna andmiseks suurte väljakute, terminalide ja oluliste objektide puhul Reljeefne kontrastvärvusega 20-50 cm katend jalgtee ja kergliiklustee vahel

... 20 cm laiune kontrastne (ja reljeefne) katend ühistranspordi peatustes ooteala servas, ootealal võiksid olla ristisuunalised kontrastsed jooned Info ühistranspordi kohta peaks olema hea kontrastsusega ja piisavalt suures kirjas Ühistranspordivahendis kasutada kontraste, nt torud Häälteavitusega ühistranspordi infotablood peavad olema np inimestele kergesti leitavad, ootepaviljonist mitte kaugemal kui 1 m

... Oluliste objektide läheduses paiknevates valgusfoorides peaks olema helitoetus. Kui ristmikul on mitu helisignaaliga foori, tuleb erinevates foorides kasutada üksteisest märgatavalt erinevaid signaale.

Np inimestele sobivad kohandused Tartus Helisignaaliga valgusfoorid Hoiatavate reljeefsete plaatidega kohandatud ristmikud Helisignaaliga bussiinfotablood