Emakeelepäev 14.märts

Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama kooliõpetaja Ja keelemehe Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal.

Ta oli mures eestlaste püsimajäämise ja eesti keele säilimise pärast. Emakeelepäeva tähistatakse aktuste, võistluste, näituste, uurimistöödega ja heisatakse riigilipud.

Emakeelepäeva hakati tähistama luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval 14. märtsil.

Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 Ta oli luuletaja, kes kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku. Pidas ennast maarahva laulikuks. Ta oskas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt.

Ood “Kuu” Kas siis selle maa keel laulutuules ei või                      taevani tõustes üles       igavikku omale otsida?          

Esimesed “aabitsad” Esimesed aabitsad-katekismused polnud üldse lastepärased, vaid sisaldasid palveid, 10 käsku ja kirikulaule. Lastel oli nende järgi raske õppida. Lugema õpiti kirikute juures.

Aabits lastele Otto Wilhelm Masingu „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele kes tahawad luggema öppida" (1795) on esimene eestikeelne aabits, mis sisaldab ka ilmalikke jutte. O.W. Masingu aabitsajuttude süžeed on rahvusvahelised, lapsepäraselt ja ladusasti ümber jutustatud.

KUKEAABITS

Kukke peeti kõige targemaks linnuks, kes ärkas kõige esimesena ja kuulutas valguse saabumist. Valguse linnuna seisis ta ka aabitsa lõpus, et nüüd peale lugema õppimise rasket tööd tuleb vaimuvalgus. Saab ise kõike uurida ja teada. Kukk kirikutornis on ka valguse sümboliks.

Rõngu koolis on haridust antud juba 328 aastat. 1686.aastal avas eesti soost köster Ignatsi Jaak Rõngu kirikumõisas kooli. Rõngu kirik on ehitatud juba 14.sajandil. Emakeelenädalal õppisime tundma kodukandi luuletaja Ernst Enno loomingut.