Koostaja: Karl Pütsepp

Slides:



Advertisements
Seotud esitlused
MSE Soojusmajandus ENERGIA TARBIMINE 2 osa.
Advertisements

Eesti maaelu arengukava vahehindamine
Rahvatervise süsteemi kaasajastamine
Tere tulemast kogemuskohtumisele!
Hariduse väljakutsed, üldhariduskoolide võrk ja koolivõrgu programm
Korvpalluri füüsiline ettevalmistus
Täiskasvanu kui enesearengu subjekt
Esitluse väljavõte:

Koostaja: Karl Pütsepp Kalalaadsed loomad Luukalade klass Koostaja: Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0” alusel.

1. Luukalade tunnused Palju luid Soomused Sool lõpeb pärakuga Hingamine lõpustega Ahvenad on ühed tuntumad luukalad Eestis Klounkala on samuti luukala KLOUNKALADEST: http://www.youtube.com/watch?v=_LDExXoFvvQ

2. Välistunnused seljauim küljejoon silm ninaava sabauim suu lõpusekaaned rinnauim kõhuuim pärakuuim

3. Luukalade ehitus Näärmeterikast nahka katavad plaatjad soomused. Palju luid. Selgroog liigendub kere- ja sabaosaks. Hästiarenenud maitseelundid. Silmad ebaproportsionaalselt suured. Luukalad on lühinägelikud.

* Miks saavad luukalad liikuda täpselt ka sogases ja valguseta vees? Küljejoonekanalis asuvad küljejooneelundid (neuromastid) aitavad luukaladel vee liikumist ja võnkumist aistida. Lihaseline keel puudub. Seedimise kiirus sõltub temperatuurist (mida soojem, seda kiirem). Peamiselt rööv- ja segatoidulised. * Miks saavad luukalad liikuda täpselt ka sogases ja valguseta vees? RÖÖVKALA LEPSIKALA Millest toitub ? Väiksematest liigikaaslastest ja teistest kaladest. Loomne hõljum, selgrootud, taimed. Kes ? Haug, ahven. Särg, latikas.

Millise aine valem on CO₂ ? Hingamiselunditeks lõpused ja ujupõis. Tundlikud CO₂ suhtes. Ujupõis – luukalade elund, mis aitab neil hingata ning vees ülesse alla liikuda. Kaladel on vähe verd. Lihtne südame ehitus. Üks kinnine vereringe Millise aine valem on CO₂ ? Kala süda

Luukala siseelundid M – lõpused O – söögitoru Q – süda E – ujupõis R – seemnesarjad D – neerud P – magu

4. Luukalade süstemaatika LUUKALADE ÜLEMKLASS KIIRUIMSETE KLASS SAGARUIMSETE KLASS VIHTUIMSED KOPSKALAD

Sagaruimsed Ürgne klass Siia kuulub ka kuulus India ookeanis elutsev Latimeeria, kes on relikt – tema eellased surid 10 miljonit aastat tagasi välja. Avastati alles 1938 , juhuslikult. LATIMEERIAST: http://www.youtube.com/watch?v=NzzxOlFJtzg RELIKT ehk jäänuk – organism, kes kunagi elas suurel areaalil ning nüüd elab väga piiratud alal. Arengult teistest mahajäänud.

Kiiruimsed Kõik meile teada-tuntud luukalad

5. Luukalade mitmekesisus Luukalade mitmekesisus on suur (~30 000 liiki) Nimeta Eestis elavaid luukalu!

6. Kalade ökoloogia KALA ELUTA LOODUSE TEGURID, MIS MÕJUTAVAD KALA ELU ELUSLOODUSE TEGURID, MIS MÕJUTAVAD KALA ELU A Vee liikuvus (rohkem O2 , temperatuuri erinevused väiksemad, soolsus ühtlasem) B Vee soolsus C Vee temperatuur D Vee rõhk A Teised loomad B Taimed KALA INIMENE Miks elab Läänemers suhteliselt vähe kalaliike?

Korallrahud on maailma liigirikkamad elupaigad. 7. Kalade elupaigad Kalad elavad puhtaveelistes, hapnikurikastes veekogudes (meri, jõed, järved). Meres elavad liigid on kohastunud elama mingis kindlas paigas/vööndis nt. Korallrahudes Merepõhjas Kaldaääres Korallrahud on maailma liigirikkamad elupaigad.

Millised kohastumused on kaladel eluks süvameres? Süvamere kalad Millised kohastumused on kaladel eluks süvameres?

Korallrahu kalad

Vetikametsa kalad Nn vetikametsad toodavad rohkem O₂, kui vihmametsad!

8. Kalade tähtsus inimesele * Täida tabel KALA INIMESELE Milliseid kalatoite tead?

9. Kalade ohud ja kaitse Mis ohustab kalu: Ülepüük, röövpüük Reostus Elupaikade hävimine Elutegevuse häirimine (tõkete rajamine kudemisjõgedele) Võõrliigid Uuri internetist või teatmeteosest, kuidas on ülalnimetatud tegurid mõjutanud angerjate elu ja arvukust!

Kalade elutegevust tuleb võimalikult vähe segada. Lõhe kudemisränne.

Kalade kaitse Keeluaegade ja –kohtade kehtestamine kudemisajaks. Alammõõtude kehtestamine – sellest väiksemaid kalu ei tohi püüda. Püüginormide ehk kvootide kehtestamine – määratakse kui palju tohib püüda ? VIDEO KALAKAITSEST: http://www.youtube.com/watch?v=xH592o049xQ&feature=relmfu Kuidas mõõdetakse alammõõtu? Uuri õpikust vm Eesti kalade alammõõte, tee andmete põhjal järeldusi! Uuri internetist või ,,Eesti punasest raamatust”, millised kalaliigid on looduskaitse all.

Ülesanded Võrdle kõhr- ja luukalu. Millistesse klassidesse jaguneb luukalade ülemklass? Kes on latimeeria ja mille poolest on ta teadusele oluline leid? Milliste lesta välistunnuste põhjal võib väita, et ta elutseb merepõhjas? Iseloomusta luukalade siseehitust.

ALLIKAD Kõik pildid pärinevad Wikimedia Commonsist. Teksti aluseks on Avita ,,Bioloogia 7.klassile” (autorite kollektiiv) ning ,,Selgroogsete zooloogia” J.Aul ning H.Ling 1969