Elukäikude evolutsiooni teooria, theory of the evolution of life histories, Seletab - kuidas ja - miks just nii - organismid piiratud ressursse eri funktsioonide vahel jaotavad, ressurss aine, energia või aeg, ja funktsioonidest üks on sigimine, miks - no sellepärast, et kohasus ikka sellest sõltub. Alguses - jaotus K ja r strateegideks, kahesuguseid keskkondi: - konkurentsisuhted nõrgad, keskkond ettearvamatu; - konkurents oluline, keskkond stabiilne.

r- ja K-strateegidel järgmised omadused: lühike eluiga pikk eluiga kiire kasv aeglane kasv palju järglasi vähe järglasi väiksesd järglased suured järglased Ei ole enam populaarne, vähemalt loomadel (taimedel pilt 3-7). Üks asi korraga - see üks asi on elukäiguomadus, ... tunnus, mis peegeldab nende va ressursside jaotust eri funktsioonide vahel.

Elukäiguomaduste mitteammendav loetelu: - järglaste arv (igal sigimiskorral); - sigimiskordade arv elu jooksul; - esimese sigimise iga; - kehasuurus esimese sigimise ajal; - eluiga; - järglaste suurus; - kasvukiirus; - kasvu lõpetamise iga.

Asjale lähenemine elukäiguteoorias: optimaalsusprintsiip - ja lõivsuhted (trade-off); Otsused - geneetiliselt determineeritud; hind ja kasu (costs and benefits), kus kasu miinus hind maksimaalne, millises keskkonnas milline optimum?

Tähtsamad lõivsuhted: 1. Kasvukiirus vs. sigimine; 2. Sigimine praegu vs. sigimine tulevikus; 3. Järglaste arv vs. järglaste kvaliteet; 4. Kasvuks ette nähtud aeg vs. sigimiseks ette nähtud aeg. 1. ja 2. koos: sigimise hinna (cost of reproduction) temaatika, - miks siis mitte max sigimine? - ressurssi kasvult ära - indeterminate growth; - sigimispingutus (reproductive effort); - väljendub nt suremuses, immuunsüsteemis jne. 2. ja 3. lõivsuhe koos: kurna suuruse teooria: - kui palju kokku? - kui suurteks osadeks jagada - väiksem järglane tõen kehvem.

Semelpaaria ja iteropaaria Kas paljuneda elus üks kord (semelpaarselt) või paljuneda palju kordi (iteropaarselt)? Iteropaarid: - metsapuud; - tormilinnud. Semelpaarid: - lõhed, - mitmed troopilised puud; terminal reproductive effort - on iteropaarseid lähisugulasi: - pigem kohastumus kui piirang

Miks nii: - madal noorjärkude suremus ja kõrge paljunevate isendite suremus - semelpaarsusel eelis; - sigimise hinna iseloom (pilt 4-1) - residual reproductive value. - keskkonna ennustamatu varieeruvus soodustab iteropaariat.

Kehasuurus - kasvu lõpetamise optimaalne aeg Hilisema (=suuremad kehamõõtmed) eelised: 1) väiksem suremus; 2) kõrgem viljakus (pilt 4-2); 3) parem lõimetishoole (pilt 4-3). Hilisema hind: ei ela paljunemiseni.

Õnnestunud mitmete selgroogsete puhul (pilt 4-3A) - putukatega asi kahtlane. kasvukiirus keskkonna poolt määratud

Üldisem ülesanne - milline on optimaalne reaktsiooninorm? Ühendame optimumid eri keskkondades (4-4). Kehvemas keskkonnas kasvab kauem. Keskkonna kvaliteeti kirjeldab kasvukiirus, eeldame, et kiirust maksimeeritakse - aga mitte alati, mis on kiirema kasvu hind?

Aja jagamine Elu perioodiliselt varieeruvates keskkondades - pole ükskõik, millal midagi teha, - kas hakata paljunema 3 või 4 aastaselt? - kas hakata paljunema mais või juunis? Igal liigil miski liigiomane fenoloogia - mis määrab optimumi? univoltiinsed, bivoltiinsed, polüvoltiinsed, semivoltiinsed teine põlvkond - fakultatiivne või osaline põlvkonna arvu määrab suve pikkus või allpool arutatud fikseeritud punktid

Fikseeritud punkt - miski arengujärk peab olema kindlal ajal Talve üleelamine kindlas arengujärgus Taime fenoloogia - õied; - noored lehed - spring feeder “Ooteaja “ tekkimine (pilt 4-5), ilmselt seal, kus suremus väikseim.

Vastupidine olukord - time-limited, time stress. lõivsuhe kehasuuruse ja õigeks ajaks jõudmise vahel. saehammaste fenomen müravaba kell - valguspäeva pikkus - kas kevad või sügis? reageerivad ka valguspäeva pikkuse muutumisele!