Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahehindamine Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahehindamine Vahehindamise tulemused 26. november, 2010

Teemakava 1 Sissejuhatus 2 Meetmete rakendumine 3 Programmi mõjud

Sissejuhatus MAK vahehindamise eesmärk, tegevused ja ajaraam Vahehindamise eesmärgiks on ettepanekute tegemine MAKi ja selle kvaliteedi parandamiseks. Vahehindamise tulemusena antakse tagasisidet probleemistiku jätkuva asjakohasuse kohta antakse hinnang, kas MAK on kooskõlas muutunud majandusolukorraga vahendite kasutuse analüüs vastatakse EK hindamisküsimustele leitakse tulemus ja mõjuindikaatorid antakse hinnang eesmärkide saavutamise kohta Vahehindamise raame teostatavad tegevused: Intervjuud Küsitlused kasusaajatele Fookusgrupid Paneeldiskussioonid Hindamise ajaraam: Hindamisel kasutatav info on seisuga 30.04.2010 Hindamise kestvus märts – detsember 2010

Hindamise lähtealused Meetmete sekkumisloogika

Hindamise lähtealused Hindamise protsess

Teemakava 1 Sissejuhatus 2 Meetmete rakendumine 3 Programmi mõjud

1. Telg Telg Konkurentsivõime parandamine 2. Telg Keskkonna ja paikkonna säilitamine 3. Telg Elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine MAK 2007-2013 4. Telg - Leader

Meede 1.1 - Koolitus- ja teavitustegevused Meetme ülevaade Eesmärk: Põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi vastavate sektorite inimpotentsiaali arendamise. Määratud toetuse summa moodustab 28% eelarvest. I taotlusvoorus on väljamakstud toetuste osakaal määratud toetustest maakondlikes tegevustes 63% ja üleriigilistes tegevustes 15,2% II taotlusvoorus on samad näitajad vastavalt 12% ja 0,8%. Koolitustel on osalenud kokku 3082 inimest - sihttasemest täidetud 15,4% Naiste ja meeste osakaal on vastavalt 46% ja 54% 40 aastaste ja vanemate osakaal on 74% kõikidest osalejatest ok Läbiviidud koolituspäevi kokku on 126 (sihttase 500 täidetud 25%) Valdkondadest on enim koolitusi läbi viidud uute tehnoloogiliste protsesside ja masinate valdkonnas (30 päeva) ning muu tegevusvaldkonna (58 päeva) jaotusesse jäävatel tegevustel Tegevustel osalenutest 89% on hõivatud põllumajanduses

Meede 1.1 – Koolitus- ja teavitustegevused Hinnang ja ettepanekud Koolitus- ja teavitustegevusi on läbi viidud vastavalt koolitusvajaduse uuringus tuvastatud ootustele. Seni on edukamalt kulgenud maakondlike tegevuste läbiviimine. Seatud eesmärkide saavutamine eeldaks programmi teisel poolel märgatavalt aktiivsemat koolituste läbiviimist just üleriigiliste tegevuste osas ning märgatavalt aktiivsemat inimeste kaasamist koolitus- ja teavitustegevustele. Koolitus- ja teavitustegevustel osalenutest 89% on hõivatud põllumajandusesektoris Põhjustena, miks pole koolituste läbiviimine kulgenud ootuspäraselt, toodi ekspertide poolt välja järgmised asjaolud: ebasoodsaid tingimusi majanduses, mis on kahandanud osalejate huvi; ebapiisavalt koordineeritud koolituskalendrit, mille tulemusena sageli koolitus- ja teavitustegevused toimuvad samal ajal. Ettepanek: Muuta meetme taotlejate ringi nii, et toetuse taotlejateks on lõppkasusaajaid esindavad organisatsioonid. See võimaldab viia otsustuse lähemale toetuse kasusaajatele, neid esindavad organisatsioonid suudavad kriitiliselt hinnata koolituste teemasid, nende vastavust ootustele, järjepidevalt jälgida koolitusvajaduse muutust oma valdkonnas ja saavad operatiivsemalt suunata koolitusi. Seeläbi võib tõusta koolituste kvaliteet ja koolituste kalendrit on võimalik kooskõlastada nii, et koolitused samas valdkonnas või samale sihtrühmale ei toimuks samal ajal. ok

Meede 1.2 – Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus Meetme ülevaade Eesmärk: Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamine ja põlvkondade vahetusele kaasaaitamine põllumajanduses . Taotluste summa ületas meetme planeeritud eelarvet 2,1 korda Kolme taotlusvooru põhjal on toimunud väljamakseid 8,8 miljoni euro ulatuses ning 74% planeeritud meetme eelarvest Kogu perioodile planeeritud toetatud noorte põllumajandusettevõtjate sihttase on 312-350. Toetatud on 231 noort ettevõtjat, seega sihttasemest täidetud ligikaudu 70% Heakskiidetud taotlustest oli erialase ettevalmistusega taotlejate osakaal 79,7% Varasem töökogemus põllumajanduses oli olemas 72,3% toetatavatest. Oma vanematele või vanavanematele kuulunud ettevõtte võttis 25% toetuse saajatest. Valdkondadest on kõige enam investeeritud põllukultuuride kasvatamisse (44,8%) ja loomakasvatusse (24%) Toetusi taotlevad ettevõtted on tegutsenud keskmiselt alla 2 aasta Müügikäibe mahult kui ka kasumi näitajatelt keskmistest ettevõtetest sektoris oluliselt väiksemad Taotletud summa?

Meede 1.2 – Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus Hinnang ja ettepanekud Meede 1.2 on rakendunud poolel programmperioodil hästi ning nii taotluste arv kui summa ületab prognoositud tasemed. Heakskiidetud taotluste hulgast oli erialase ettevalmistusega taotlejate osakaal 79,7% ning varasem töökogemus põllumajanduses oli 72,3% taotlejatest ning pooltel oli kõrgharidus. Meede toetab valdkonnapõhiste eesmärkide saavutamist, tuues põllumajandusse täiendavat kompetentsi ja ettevõtlusinitsiatiivi, mis mõjutab positiivselt põllumajandussektori arengut. Ettepanek: 1. Soovitame muuta sisukamaks toetuse taotlemisel nõutav äriplaan, nii et sellega oleks ettevõtjatel võimalus anda detailsem ülevaade planeeritavatest tuludest ja kuludest ning mis võiks sisaldada rahavoogude plaani. See võimaldab taotlejal paremini ja realistlikumalt planeerida oma tulevast majandustegevust. 2. Arvestades meetmest pakutava toetuse suurt nõudlust ja positiivset mõju põllumajanduse struktuursele kohandumisele, soovitame suunata meetmesse lisaressurssi. ok

Meede 1.3 – Nõuandesüsteemi ja nõuandeteenuste toetamine Meetme ülevaade Tegevus 1: Põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele nõuandeteenuse võimaldamine Eesmärk: Toetada põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele ettenähtud nõuandeteenuse kättesaadavust. Tegevuse raames on toimunud kolm taotlusvooru, kus on kokku esitatud nõuandeteenuse osutamisse 2010 taotlust, heaks on kiidetud 1936 taotlust kogusummas 1,02 miljonit eurot. Meetme eelarve on 3,04 miljonit eurot. Seisuga 30.04.2010 on välja makstud 34% meetme eelarvest Põllumajandustootjate osakaal on 99% ning vaid 1% on erametsavaldajad Toetuse saajatest 68,7%on mõne teise I telje meetme alt toetust taotlenud. 52,9% saadud nõuannetest moodustas finantsmajandus-, 17,4% taimekasvatus- ja 17,2% ettevõtte majandamisalased nõuanded. Vaata üle MAK peamised probleemid

Meede 1.3 – Nõuandesüsteemi ja nõuandeteenuste toetamine Hinnang ja ettepanekud Tegevus 1: Põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele nõuandeteenuse võimaldamine Toetuse saajatest on põllumajandustootjate osakaal 99% ning vaid 1% on erametsavaldajad. Põhjus on ilmselt selles, et metsandusvaldkonna nõuandeteenust pakub riigieelarveliste vahendite kaudu ka Erametsakeskus SA, kelle nõustajate kvaliteeti ja kättesaadavust hinnati paremaks, lisaks nende pakutav nõuanne 15 tunni ulatuses erametsaomanikule tasuta. Kõikidest osutatud nõuandeteenustest üle 52% moodustas finantsmajanduse alane nõuanne, teised enamesinenud valdkonnad olid taimekasvatuse (17,4%) ja ettevõtte majandamine (17,2%). Ettepanek: Suunata nõuandetoetusi enam põllu- ja metsamajanduslike sisuvaldkondade nõustamisele. Taotlemise protsessi peetakse keerukaks ja rahade väljamaksmine toimub liiga pikal perioodil. Ekspertide poolt toodi välja peamise probleemina konsulentide ebaühtlane tase, mis mõjutab nõuandeteenuse kvaliteeti. Ettepanek: Nõustajate pädevuse tõstmine läbi erialakoolituste ja konsulentide tööpraktika toetuse kasutamise edendamise.

Meede 1.3 – Nõuandesüsteemi ja nõuandeteenuste toetamine Meetme ülevaade Tegevus 2: Nõuandesüsteemi arendamine nõuandeteenuse hea kättesaadavuse tagamiseks Eesmärk: nõuandesüsteemi tugevdamine kompetentse info ja teadmiste paremini kättesaadavaks muutmisel põllumajandus- ja metsandusettevõtetele Meetme tegevuse raames makstakse toetust kuni 100% ulatuses abikõlblikest kuludest arvestades, et toetuse summa väheneb järk-järgult kuni viie aasta jooksul alates nimetatud tegevustega alustamisest. Toetuse taotlejateks on nõuandekeskused ja koordineeriv keskus. Aastaks 2013 on eesmärgiks seatud 15 ümberkorraldatud keskust 2009. aastaks oli eesmärgist täidetud 100%. Meetme tegevuse eelarve on 0,92 miljonit eurot ning seisuga 30.04.2010 on välja makstud 52% eelarvest. Kõige suurema osakaaluga väljamakstud kuludest on palgakulud ja konsulendi töövahendite ostmise kulud, mis moodustasid vastavalt 33% ja 32% väljamakstud kuludest. Väga väikese osakaaluga on koolituste ja tööpraktikaga seotud kulud (vastavalt 2% ja 1%). Vaata üle MAK peamised probleemid

Meede 1.3 – Nõuandesüsteemi ja nõuandeteenuste toetamine Hinnang ja ettepanekud Tegevus 2: Nõuandesüsteemi arendamine nõuandeteenuse hea kättesaadavuse tagamiseks Nõuandekeskused pakuvad tuge ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks. Nõuandekeskuste konsulentide küsitlusele tuginedes on nõutumad nõuandevaldkonnad finantsmajandus (83%) ja ettevõtete tegevuse mitmekesistamine (54%) ning mahepõllumajanduse nõustamine (45%). Probleemina toodi välja, et erialavaldkonna (taime ja loomakasvatus) nõuande osutamine on tagaplaanil ning konsulentide vähene koostöö ja koordineerimine nõuandekeskuste poolt, mis toob kaasa tervikteenuse pakkumise puuduse. Probleemne on ka ebaühtlane konsulentide tase ja konsulentide järelkasvu tagamine. Ettepanek: Nõuandekeskuste ühtse juhtimisorganisatsiooni loomine, mis annaks võimaluse ühtse strateegilise planeerimise ja koordineerimise sisseseadmiseks. Täna tegutseb iga keskus iseseisvalt ja puudub nõuandekeskuste arendamisele ühtne vaade ning nõuandekeskuste vaheline koostöö on ekspertide hinnangul nõrk. Ühtne organisatsioon võimaldaks tõhusamalt koordineerida nõuandeteenuse pakkumist, arendada tervikteenuse kontseptsiooni ning tagaks konsulentidele paremad võimalused täiendõppeks.

Alameede 1.4.1 – Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks Alameetme ülevaade Eesmärk: toetada põllumajandusettevõtjate investeeringuid, millega suureneb nende konkurentsivõime, ajakohastatakse põllumajandussektorit, parandatakse toodangu kvaliteeti ja  aidatakse kaasa keskkonna ning loomade heaolu parandamisele. Samuti on eesmärgiks säilitada tööhõivet põllumajanduses. Heaks on kiidetud 1686 taotlust kogusummas 64,5 miljonit eurot. Seisuga 30.04.2010 on väljamakstud 46% alameetme eelarvest Poolel programmperioodil on alameetmes planeeritud koguinvesteeringute maht kokku 140,5 miljonit eurot, mis moodustab 66,6% sihttasemest. Peamised valdkonnad on taimekasvatus (üle 50%) ja segatootmine (30%) Tegevustest on kõige enam (65%) toetusi määratud masina või seadme ostmiseks ja paigaldamiseks ning 30% toetustest on läinud traktori ostmiseks Küsitluse tulemused: 68% olid nõus väitega, et toetus on tõstnud ettevõtte tootlikkust 89% oli nõus või täiesti nõus väitega, et toetus on parandanud toodete ja teenuste kvaliteeti. Üle 90% nõustusid väitega, et nende ettevõtte konkurentsivõime on tänu toetusele paranenud

Alameede 1.4.1 – Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks Hinnang ja ettepanekud Nõudlus antud toetuse järgi on suur, seda kinnitab suur taotluste hulk taotlusvoorudes ning toetuste abil investeeringuteplaanide elluviimine on hea, mida kinnitab väljamaksete kõrge osakaal heakskiidetud toetustest. Toetus on valdavalt läinud teraviljakasvatusse ja segatootmisse ning teised valdkonnad on vähem toetatud. Teiste tegevuste (näiteks aiandus ligipääsu toetusele piirab mikroettevõtete töötajate piirarv. Ettevõtjad näevad probleemkohana omafinantseeringu osa katmist investeeringu teostamisel, kuna raha kaasamine pankadest on raskendatud ning omavahendeid ei ole piisavalt. Ettepanek: Väikeettevõtete puhul töötajate arvu kitsendust ei peaks rakendama aianduse valdkonna ettevõtetele, see looks võrdsed võimalused kõigile valdkondades tegelevatele põllumajanduslikele väikeettevõtetele toetuste taotlemisel. Soovitame tõsta põllumajandusettevõtjate finantsplaneerimise oskust läbi ettevõtjate koolituse, sellega tagatakse investeeringutega seotud äriplaanide kvaliteedi paranemine. Äriplaanide ebapiisav kvaliteet on üheks takistuseks projektidele pankadepoolse kaasfinantseeringu saamisel.

Alameede 1.4.2 – Investeeringud loomakasvatusehitistesse Alameetme ülevaade Eesmärk: toetada põllumajandusettevõtjate investeeringuid põllumajandusettevõtte ajakohastamise kaudu, et suurendada põllumajandusliku tootmise konkurentsivõimet soodustada uute tehnoloogiate kasutusele võtmist ja aidata kaasa keskkonna- ja tööohutuse ning loomade heaolu parandamisega kaasnevate nõuete täitmisele Alameetme eelarve on 64,5 miljonit eurot. Seisuga 30.04.2010 on alameetmes toimunud kolm taotlusvooru, kus on kokku esitatud 344 taotlust, heaks on kiidetud 298 taotlust kogusummas 60,6 miljonit eurot. Väljamakstud on 31% eelarvest Poolel programmperioodil on alameetmes planeeritud koguinvesteeringute maht kokku 147,8 miljonit eurot, mis ületab programmis seatud sihttaset. Toetust saanud ettevõtete areng on sektori keskmisest kiirem Valdkondadest on määratud segatootmisele (ca 50%) ning piimatootmisele (ca 25%) Toetuste summast 43% on määratud loomakasvatusehitise ehitamiseks ning 13% on loomakasvatusehitise juurde kuuluva sõnniku-, silo- või söödahoidla ehitamiseks.

Alameede 1.4.2 – Investeeringud loomakasvatusehitistesse Hinnang ja ettepanekud Alameede on oluline loomakasvatusega tegelevate põllumajandusettevõtete konkurentsivõime toetamise seisukohast ja taotlemine on kulgenud edukalt Toetus on valdavalt läinud loomapidamisehitiste rajamiseks ning segatootmisega tegelevatele ettevõtetele. Toetuste abil investeeringuteplaanide elluviimine on seotud riskidega - ettevõtjad näevad probleemkohana omafinantseeringu osa katmist investeeringu teostamisel, kuna raha kaasamine pankadest on raskendatud ning omavahendeid ei ole piisavalt. Investeeringuplaanide mitterealiseerumine ei võimalda arendada nõuetele vastavat keskkonna- ja loomapidamistingimusi, mis ohustab ettevõtete jätkusuutlikkust ja sektori konkurentsivõimet. Ettepanek: Ettevõtete, Põllumajandusministeeriumi, PRIA ja finantsasutuste koostöö tõhustamine eesmärgiga leevendada finantseerimisprobleeme, mis takistavad investeeringute elluviimist

Alameede 1.4.3 – Investeeringud bioenergia tootmisesse Meetme ülevaade Eesmärk: toetada tootmise mitmekesistamist ja konkurentsivõime parandamist Alameetme eelarve on 25,3 miljonit eurot. Seisuga 30. aprill 2010 on toimunud kaks taotlusvooru ja esitatud 39 taotlust. Kahes taotlusvoorus on heakskiidetud 36 taotlust kogusummas 2,9 miljonit eurot. Väljamakseid on teostatud vaid 4% planeeritud eelarvest. Toetust saanud ettevõtet müügikäive, kasumlikkus ja tööjõu tootlikkus kõrgemad kui sektori keskmisest. Tegevustest on toetused valdavalt läinud biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku masina või seadme soetamiseks ( 68%).

Alameede 1.4.3 – Investeeringud bioenergia tootmisesse Hinnang ja ettepanekud Alameede aitab kaasa keskkonnasõbralike ja efektiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtule põllumajandustootjate seas ning seega meede toetab MAKis seatud eesmärke. Probleemne on meetme rakendamine, kuna kahes taotlusvoorus on toimunud alataotlemine ja hetkel on investeeringute sihttasemest saavutatud vaid 4%. Ettepanek: Laiendada toetatavaid tegevusi, näiteks põllumajandusmasinate ümberseadistamine biogaasile Probleemiks on alameetmes rakendatud toetuse määr, mis on seotud konkreetse summaga ning ei ole piisav bioenergia tootmise investeeringute teostamiseks (keskmine investeeringuprojekt 4-5 korda kallim toetusmäära mahust). Ettepanek: Toetussumma viimine toetuse protsentmäära peale (näiteks 50% investeeringu mahust), seejuures säilib üldine MAK toetuste maksimaalne piirmäär. Toetust saavad taotleda põllumajandustootjad, kuid arvestades ettevõtlusriskide maandamist ja bioenergia tootmise spetsiifikat ei ole põllumajandustootja huvitatud täiendavate ettevõtlusriskide võtmisest. Tegemist on uudse ja kiiresti areneva valdkonnaga. Teadmiste, edulugude ja töötavate näidisprojektide puudus võib olla põhjus, miks investeeringud bioenergia tootmisse on seni tagasihoidlikud. Ettepanek: Enam teavitada antud meetmest toetatavaid valdkondi, et ergutada põllumajandusettevõtjaid enam bioenergia valdkonna investeeringuid toetuse abil ellu viima.

Alameede 1.5.1 – Metsa majandusliku väärtuse parandamine Alameetme ülevaade Eesmärk: metsa tootmispotentsiaali tõstmine metsa liigilise koosseisu parandamiseks või ökoloogiliste väärtuste säilitamiseks ning kasvamajäävate puude väärtuse suurendamiseks; metsa majandamise keskmise tulususe tõstmine; metsaressursi mitmekülgne ja jätkusuutlik majandamine; ulukikahjustuste ning taimehaiguste ja -kahjustuste ennetamine Seisuga 30. aprill 2010 on toimunud alameetmes kaks taotlusvooru, kus taotletud toetussumma kokku oli lähedane alameetmesse planeeritud eelarvega, mis on 11,3 miljonit eurot. Heakskiidetud taotluste kogusumma on 6,2 miljoni eurot, mis moodustas 55% alameetme eelarvest. Programmperioodi lõpuks planeeritud investeeringumaht on 20,5 miljonit eurot, millest poolel perioodil on kaetud heakskiidetud investeeringutega 82% (16,8 mln eurot) Väljamakstud toetussummad moodustavad meetme eelarvest 18%. Tegevustest on kõige enam toetusi määratud (74% toetuse summast) metsatehnika ostmiseks ja ning 26% metsamajanduslike tööde teostamiseks

Alameede 1.5.1 – Metsa majandusliku väärtuse parandamine Hinnang ja ettepanekud Meetmest taotlemine on kulgenud edukalt ja toetuste abil investeeringuteplaanide elluviimine on hea. Tegevustest on kõige enam toetusi määratud metsatehnika ostmiseks ja pisut üle veerandi toetussummadest on läinud metsamajanduslike tööde teostamiseks. Tuginedes küsitluse tulemustele, hindasid metsaomanikud toetuse mõju oma ettevõtte tulemustele ja konkurentsivõimele väga positiivseks. Vastanutest üle 51% andis hinnangu, et toetus on mõjutanud väga positiivselt metsade jätkusuutlikku majandamist. Vastanutest 64% oleks aga teinud investeeringu ka ilma toetuseta, küll ajaliselt hiljem või väiksemas mahus. Metsaomanikud näevad probleemkohana omafinantseeringu osa katmist investeeringu teostamisel, kuna raha kaasamine pankadest on raskendatud ning omavahendeid ei ole piisavalt. Väiksemate töömahtude juures on probleemne asjaolu, et peab teenuse tellima, see on majanduslikult ebaotstarbekas. Ettepanek: Metsahooldustööde puhul kaaluda võimalust viia meede pindalapõhiseks toetuseks ilma kuludokumente menetlemata.

Alameede 1.5.2 – Metsandussaadustele lisandväärtuse andmine Alameetme ülevaade Eesmärk: metsandussaadusi töötleva tööstuse (v.a mittepuidulisi metsasaadusi töötlev tööstus) mikroettevõtete üldise tulemuslikkuse, konkurentsivõime ja ekspordipotentsiaali parandamine; uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate kasutusele võtmine; metsaressursi täiuslikum/täielikum ärakasutamine; metsandustoodete lisandväärtuse suurendamine. Alameetmes on toimunud kaks taotlusvooru. Kokku on esitatud 69 taotlust, heaks on kiidetud 35 taotlust kogusummas 1,7 miljonit eurot. Seisuga 30.04.2010 on välja makstud 6% alameetme eelarvest. Koguinvesteeringute sihttase on kokku 13,5 miljonit eurot, millest poolel programmperioodil on kaetud heakskiidetud taotlustes planeeritud investeeringutega 27%. Küsitlus: 90% vastanutest nägi väga positiivset mõju ettevõtte majandustulemustele 88% nõustusid väitega, et toetus on tõstnud ettevõtte tootlikkust. 66,6% oli täiesti nõus väitega, et toetus on parandanud toodete ja teenuste kvaliteeti 90% olid nõus väitega, et nende ettevõtte konkurentsivõime on tänu toetusele paranenud.

Alameede 1.5.2 – Metsandussaadustele lisandväärtuse andmine Hinnang ja ettepanekud Alameetmest taotlemine on küll suur, aga heakskiidetud on vaid pooled projektid. Põhjus on selles, et toetatavad investeeringud on piiritletud puidu kui toormaterjali töötlemisega, samas toetust soovitakse taotleda ka puidu edasiseks töötlemiseks. Väljamaksete osakaal on madal, vaid 6% alameetme eelarvest. Tegevustest on kõige suurema osakaaluga biokütuste tootmiseks vajalike masinate ja seadmete ostmine (halumasin, hakkur, pressimisseadmed jne), see moodustab heakskiidetud koguinvesteeringutest 51%, kuid selle tegevuse väljamaksete osakaal on vaid 10%. Omafinantseeringu tagamise keerukus on takistanud investeeringute elluviimist, mida kinnitab madal väljamaksete protsent. Investeeringu on teostanud väike osa taotlejatest, kes omafinantseeringu saavad katta omavahenditest. Ettepanek: Lihtsustada taotlemise protsessi (osaliselt on seda ka juba tehtud, kuna pärast esimest taotlusvooru ei nõuta taotlemisel enam äriplaani esitamist). Alameetmesse planeeritud mikroettevõtete arvu sihttase on 100, mis võtavad kasutusele uusi tooteid ja tehnoloogiaid. Kuna aga programmi esimesel poolel uue tehnoloogia kasutuselevõtu osas andmed ei kogutud, siis ei ole võimalik hinnata, milline on antud alameetme toetuse mõju uute tehnoloogiate ja innovatsiooni juurutamise seisukohalt ja kas sihttase on saavutatav. Ettepanek: Selgemalt defineerida uute toodete ja tehnoloogiate kasutuselevõtt ning koguda vastavalt sellele infot uute toodete ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu osas.

Alameede 1.5.3 – Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine Alameetme ülevaade Eesmärk: loodusõnnetuste ja tulekahju poolt kahjustatud metsa tootmispotentsiaali taastamine; metsatulekahjude ennetamine Kahes taotlusvoorus kokku on esitatud 61 taotlust, heaks on kiidetud 49 taotlust kogusummas 5,7 miljonit krooni, mis on 17% alameetme eelarvest. Seisuga 30.04.2010 on välja makstud 2% meetme eelarvest. Toetatavatest tegevustest peamiselt (70,7%) on toetatud metsatulekahjude ennetamist ning muu kahjustatud metsa taastamist on toetatud ligikaudu kolmandiku osas.

Alameede 1.5.3 – Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine Hinnang ja ettepanekud Alameetmest on toetusestvaldav osa (70,7%) on läinud metsatulekahjude ennetamisele ja muu kahjustatud metsa taastamisele. Meetmest on toetust taotletud siiski vähesel määral ja meetme planeeritud mahust on täidetud 2%. Meetme tõhusamat kasutamist võib takistada asjaolu, et abikõlblikud piirkonnad on kitsendatud kriteeriumiga - kõrge või keskmise tuleohuga piirkond, see kitsendus tuleneb EL õigusaktidest. Ettepanek: Järgneval programmperioodil täpsustada toetatavate metsaalade määratlust. Hetkel on piiratud see kõrgema ja keskmise tuleohuga piirkonnaga, mis on määratletud maakonniti. Samas on Eestis ka madala tuleohuga määratletud maakondades kõrge tuleohtlikkusega metsaalasid. Probleemiks võib olla ka vähene teadlikus alameetme võimalustest, kuna antud meetme taotlejate sihtgrupp on laiem võrreldes meetme 1.5 teiste alameetmetega. Ettepanek: Tõhustada meetme võimaluste tutvustamist koostöö Keskkonnaametiga. Kui on toimunud metsapõleng, siis nõustavad Keskkonnaameti spetsialistid metsaomanikku, näiteks kahjude määramise osas. Sealjuures saavad nad ka metsaomanikku teavitada antud meetme võimlaustest. Alameetme vähese kasutuse peamise põhjusena saab välja tuua, et perioodil 2007-2009 pole olnud suuri metsapõlenguid ega tormikahjustusi ning taotletud on toetust peamiselt ennetustöödeks.

Alameede 1.6.1 – Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine Alameetme ülevaade Eesmärk: toetada põllumajandus- ja mittepuidulise metsandussektori konkurentsivõime parandamist ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamist. Toetus on suunatud ka keskkonna- ja energiasäästlikkuse tagamisele, innovatiivsete investeeringute soodustamisele ja biokütuste tootmise ning bioenergia kasutamise edendamiseks. Alameetme eelarve on 38,4 miljonit eurot. Kahes taotlusvoorus on kokku on esitatud 74 taotlust, heaks on kiidetud 62 taotlust kogusummas 14,0 miljonit eurot, mis moodustab 36,4 % alameetme eelarvest. Seisuga 30.04.2010 on välja makstud 29 taotlust kogusummas 4,4 miljonit eurot, mis moodustab 11,5% alameetme eelarvest. Enam toetatud tegevus on toiduainete ja sööda tootmiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmine, paigaldamine ja rakendamine (63%) Kokku on saanud alameetmest toetust 54 ettevõtjat. Toetust saanud ettevõtjate sihttasemeks on 70, millest täidetud 77%.

Alameede 1.6.1 – Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine Hinnang ja ettepanekud Alameetme rakendamine ei kulge ootuspärases tempos, meetme koguinvesteeringute sihttasemest on ellu viidud vaid 10% ja välja makstud 11,5% alameetme eelarvest. Ekspertide poolt toodi probleemina välja meetme avanemine hilinemisega ja ettevõtjatele ebasobival suvisel perioodil. Lisaks suured toiduainetööstuse sektori ettevõtted ei saa toetust taotleda, mis ei ole kooskõlas sektori strateegilise arenguväljavaadetega. Toetust saanud ettevõtete ekspordimaht moodustab 27% müügitulust. Tegevused on seotud peamiselt seadmete ja tehnoloogia ostmisega ning rakendamisega. Ettepanek: Laiendada meetmest toetust saavate ettevõtete ringi suurte ettevõtetega, mis asuvad maapiirkonnas. Ettepanek: Lisada toetatavatesse tegevustesse ka väikeste ja keskmiste ettevõtte tootmise laiendamise toetus ja lisaks rekonstrueerimisele lubada ka uue ehituse ehitamist (mis on seotud tootmise laienemisega maapiirkonnas). Ettevõtjatest 65% tunnetab investeeringutoetuse positiivset mõju toodete turustamise tõhususe paranemisel ja sellest tulenevalt ka turuosa suurenemisele. Toodete turustamise takistavate teguritena toodi välja hinnakonkurentsi, jaekaubanduse ketistumine ja kõrge omahind ning vähene turundus.

Meede 1.8 – Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetus Meetme ülevaade Eesmärk: Põllumajandus- ja erametsamaal kuivendussüsteemide toimimisvõime säilitamine. Kokku on esitatud 254 taotlust, millest heaks on kiidetud 184 taotlust, kogusummas 24,2 miljonit eurot. Seisuga 30.04.2010 on välja makstud 33% meetme eelarvest. Planeeritud koguinvesteeringute maht on kokku 44 miljonit eurot ja hetkel on realiseerunud üle 30% eesmärktasemest. Tegevustest on kõige suurema osakaaluga kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu rekonstrueerimine, mis moodustab investeeringute mahust ligi 39% Küsitluse tulemusena 71,4% vastanutest oli nõus väitega, et toetus on aidanud parandada ettevõtete majandustulemusi ning on paranenud ettevõtte tootlikkuse näitajad. 78% tunnetavad toetuse positiivset mõju investeerimisotsuste langetamisele. 67% hindavad toetuse mõju töökohtade säilimisele positiivselt. Vastanutest 63% on nõus väitega, et toetus on aidanud kaasa ettevõtte konkurentsivõime parandamisele.

Meede 1.8 – Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetus Hinnang ja ettepanekud Meede on oluline infrastruktuuri arendamise, tootmisvõimsuste rekonstrueerimise ja ettevõtete konkurentsivõime toetamise seisukohast. Meetmest taotlemine ja toetuste abil investeeringuteplaanide elluviimine on kulgenud edukalt. Meetme rakendamist kergendab projektide madal omafinantseerimise määr (10%), kuid arvestades projektide maksumust ja taotlejateks on ühistud on see põhjendatud. Toetuse saajatest 92,9% on vastanud, et meede vastab täielikult nende ootustele. Ettepanek : Lisada toetatavatesse tegevustesse väiksemamahuliste maaparandusprojektide ja hooldusprojektid. Vahehindamise aruande esitamise hetkeks oli planeerimisel muudatus kus hindamiskriteeriumid on löödud lahku ühistutele ja ettevõtjatele. Ühistute puhul eelistatakse suuri maaparandussüsteeme, ettevõtjate korral on eelistuses väiketootja.

MAK rahakasutus 1. telg

MAK rahakasutus 1. telg 1. teljes on eelarvest toetust taotletud 73%. Heakskiidetud toetuse summa moodustab teljes 49% meetme eelarvest; väljamakstud summa 40% eelarvest ning 47% heakskiidetud summast Kõige populaarsemad (taotluste ja heakskiitmiste osas)1.telje meetmed on 1.2 ning 1.4.2. Ootuspäraselt taotletud toetusteks võib lugeda meetmeid 1.3 (tegevus 2), 1.4.1, 1.5.1 ning 1.8. Nendes meetmetes on seni taotluseid laekunud üle 50% meetme eelarvest, kuid mitte rohkem, kui meetme kogueelarve võimaldaks välja maksta ning eesmärgistatud indikaatorite sihttasemed on 2013. aastaks saavutatavad. Alataotletud meetmetena võib välja tuua meetmed 1.1, 1.3 (tegevus 1), 1.4.3,1.5.2, 1.5.3, 1.6. Neis on siiani toetusi taotletud alla 50% eelarves ettenähtud summast või on määratud ja/või väljamakstud summade osakaal eelarvest väike. Ettepanekud: Soovitame mitte vähendada tervikuna 1. telje eelarvemahtu ja telje meetmete vahel teostada raha ümberjagamist. Juhul kui meetmed on seni olnud alataotletud, soovitame esmalt vaadata üle toetuse andmise tingimused, muutmaks neid eesmärgi saavutamiseks taotlejale atraktiivsemaks. Soovitame järgmisel programmperioodil liikuda investeeringute otsetoetustelt kogu tootmisahela väärtuse kasvatamisele ja integreerimisele et soodustada enam põllumajanduse ja toiduainetööstuse koostööd ning integreerumist

Keskkonna ja paikkonna säilitamine 2. Telg Telg Konkurentsivõime parandamine 2. Telg Keskkonna ja paikkonna säilitamine 3. Telg Elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine MAK 2007-2013 4. Telg - Leader

Meede 2.1 – Ebasoodsamate piirkondade toetus Meetme ülevaade Eesmärk: säilitada põllumajandusmaa jätkuva kasutuse kaudu paikkonda ning alal hoida ja edendada säästva põllumajandusliku tootmise süsteeme, toetades keskkonna ja paikkonna parandamist läbi maade hooldamise. Vahehindamise seisuga (30.04.2010) on toimunud 3 taotlusvooru. Meetme eelarvest on kasutatud 48% ehk 25,7 mln EUR (eelarve 53,5 mln EUR) Taotlejate arv on langenud, kuid taotlusalune maa suurenenud – taotlejateks pigem suurtootjad. Toetatav pindala plaanitud sihttasemest 17% suurem ning toetatute arv 6% väiksem

Meede 2.1 – Ebasoodsamate piirkondade toetus Hinnang ja ettepanekud Tegemist eelmisest perioodist ülekantud toetusmeetmega ja huvi toetuse vastu vastab prognoositule ning programmperioodi lõpuks on püstitatud eesmärgid saavutatavad Ebasoodsamate piirkondade toetus on asjakohane, kuna kompenseerib piirkonna iseärasusest tingitud tegutsemisel tekkivad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud. Toetuse mõjud maapiirkondade ja sealse kogukonna säilimisele on seotud lühiajalise kompensatsiooniefektiga, mis pikendab tõenäoliselt taotlejate tegevuse jätkamise ratsionaalsust Positiivne mõju on olnud toetusskeemi üheaastaseks kohustuseks muutmisel Ettepanekud: Soovitame järgneval programmperioodil diferentseerida eri piirkondade toetusmäärad, kuna ebasoodsamate piirkondade mõjud võivad eri piirkondades olla erinevad ning nõuda erinevas mahus kulutusi nendega toime tulemiseks Soovitame järgmiseks programmperioodiks üle vaadata 2004. aastal määratletud ebasoodsamad piirkonnad, kuna 2004. aastal piiritletud alad ei pruugi olla enam asjakohased ning võimalik, et määratletud ebasoodsamate piirkondade nimekiri peaks olema laiem Vaadata üle meetme nõuded selliselt, et need ei oleks vaid kompenseeriva iseloomuga, vaid toetaksid enam ka keskkonnaeesmärke

Meede 2.2 – Natura 2000 toetus põllumajandusmaale Meetme ülevaade Eesmärk: Tagada Natura 2000 võrgustiku aladel looduskaitsenõuete täitmine, säilitada nendes piirkondades põllumajanduslik tegevus ning aidata seal toime tulla ebasoodsate asjaoludega. Vahehindamise seisuga (30.04.2010) on toimunud 3 taotlusvooru. Ära on kasutatud ligikaudu 24% eelarvest (8,7 mln eurost) Kasusaajate arv on 93% sihttasemest (1500) ja toetusealune pindala 59,3% sihttasemest (38 000 ha) Keskmine rahakasutus aasta kohta ligikaudu 703 000 eurot.

Meede 2.2 – Natura 2000 toetus põllumajandusmaale Hinnang ja ettepanekud Natura toetus põllumajandusmaale on olulise tähtsusega antud piirkondades tegutsevatele tootjatele, kompenseerides nende täiendavaid kulusid ja saamata jäänud tulusid seoses Natura alal tegutsemise nõuetega Keskkonna seisukohast on antud piirkonnas seatud nõuete täitmine oluline Keskmist aastast rahakasutust arvestades praeguse taotlusaktiivsuse juures programmperioodi lõpuks kogu eelarvet ära ei kasutata Meetme kasusaajate arv ja toetusalune pindala on kasvava trendiga, kuid seatud eesmärke (1500 kasusaajat ja 38 000 ha) perioodi lõpuks tõenäoliselt ei saavutata Ettepanek: Suurendada kõikide rakendusasutuste poolt teavitustegevust Natura aladel tegutsevate taotlejate seas (nt otsekontakt omanike või maakasutajatega) Suurimaks probleemkohaks on olnud ebakõla maaomanike ja rakendajate poolsel Natura alade määratlemisel ja kaardistamisel, mille tõttu on tekkinud ebakõlasid taotlejate ja rakendajate andmete vahel. Ettepanek: jätkata Natura alade kaardimaterjali ühtlustamisega, vältimaks edaspidiseid ebakõlasid ja probleeme

Alameede 2.3.1 – Keskkonnasõbraliku majandamise toetus Meetme ülevaade Eesmärk: Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse maksmise eesmärgiks on: soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning kaitsta mulla- ja veeseisundit laiendada keskkonnasõbralikku planeerimist põllumajanduses tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust Seisuga 30.04.2010 on toimunud 2 taotlusvooru. 2009. a broneeriti sisuliselt kogu KSMi eelarve perioodi lõpuks (5-aastased kohustused) Eesmärgistatud toetuse aluse pinna sihttase on ületatud 17% võrra (sihttase 400 000 ha), taotlejate arv moodustab 43% seatud eesmärgist (5000) KSM toetust taotleti kõigis maakondades, 83% taotlusalusest pinnast sooviti toetust KSM põhi- ja lisategevuse eest ning ainult 17% taotlejatest piirdus KSM põhitegevusega

Alameede 2.3.1 – Keskkonnasõbraliku majandamise toetus Hinnang ja ettepanekud Keskkonnasõbraliku majandamise meede on olnud taotlejate seas väga populaarne, meetme eelarve taotleti täis juba 2009. aastal Toetudes PMK poolt läbi viidud uuringutele on toetus kohustuse alustel aladel kaasa aidanud bioloogilisele mitmekesisusele ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusele ning vee ja mulla kvaliteedi säilimisele Ettepanekud: Teha täiendavat teavitustööd ja pakkuda koolitusi eelkõige väetiste kasutamise osas, tagamaks nende teadliku ja õiget kasutamist (eelkõige tähelepanu pöörata sellele, et väetisi kasutatakse normi piires, kuid piisavalt, tagamaks mullaviljakuse säilimise) ning tagamaks seeläbi paremini keskkonnakaitselisi eesmärke. Alameetme nõuded on pisut leebed, mistõttu tuleks keskkonna eesmärkide paremaks täitmises meetme nõuded järgmiseks programmperioodiks üle vaadata

Alameede 2.3.2 – Mahepõllumajandusliku tootmise toetus Meetme ülevaade Eesmärk: Mahepõllumajandusliku tootmise toetamise eesmärgid on järgmised: säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti; toetada mahepõllumajanduse arengut ning aidata kaasa mahetoodangu mahu suurenemisele; toetada ja suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet. Toetuse eelarvest on 30.04.2010 seisuga ära kasutatud ca 24% Eesmärgiks seatud toetuse alusest pinnast on saavutatud 89% (sihttase100 000 ha-st) Plaanitud 1800 toetuse saajast on toetust saanud 67%

Alameede 2.3.1 – Mahepõllumajandusliku tootmise toetus Hinnang ja ettepanekud Meede on olnud asjakohane ja vajalik mahetootjate konkurentsivõime toetamiseks Taotlejate arv ja taotlusalune pind on aasta-aastalt on kasvanud. Toetuse üheks eesmärgiks on mahetootmise ja turustamise integreerimise toetamine. Antud eesmärk ei ole päris saavutatud ning pigem on toetus olnud suunatud mahetootmise toetamisele ning vähem on see kaasa aidanud turustamisele Ettepanek: kaaluda võiks toetusmäära tõstmist nende tootjate puhul, kes tegelevad ka mahetoodangu turustamisega või kaaluda uute meetmete (mis aitaksid kaasa turustamisele; töötlemisele) sisseviimise võimalust. Segadust on tekitanud koolitajate ja koolitusel osalejate andmebaasid Ettepanek: jätkata koolitusandmebaaside korrastamise ja ühtlustamisega, vältimaks edaspidiseid segadusi

Alameede 2.3.3 – Ohustatud tõugu loomapidamise toetus Meetme ülevaade Eesmärk: tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude säilimine. Meetme eelarve on 3,5 mln eurot, millest on kasutatud 41% eelarvest Ohustatud tõugu loomade arv on suurenenud Ohustatud tõugu loom 2007. a tõu-raamatusse kantud loomade arv 2008. a tõu-raamatusse kantud loomade arv 2009. a tõu-raamatusse kantud loomade arv Eesti hobune 1600 1750 1975 Tori hobune 1300 1365 1395 Tori universaalsuund - 730 745 Tori aretussuund 635 650 Eesti raskeveo hobune 210 223 249 Eesti maatõugu veis 2586 2830 3050

Alameede 2.3.3 – Ohustatud tõugu loomapidamise toetus Hinnang ja ettepanekud Toetus on asjakohane ning täidab oma eesmärki Meede on rakendunud hästi ning on oluline ohustatud tõugu loomade säilitamiseks ja kaitseks Ettepanek: Soovitame järgmisel programmperioodil laiendada toetatavate tõugude nimekirja, näiteks Eesti maalambaga (kui see saab ohustatud tõuna tunnustatud).

Alameede 2.3.4 – Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus Meetme ülevaade Eesmärk: on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast olulise kohaliku taimesordi, rukkisordi “Sangaste” säilimine. Toetuse eelarvest on 30.04.2010 seisuga ära kasutatud ca 1% Eesmärgiks seatud 10 000 ha-st toetuse alusest pinnast on saavutatud 3,1%

Alameede 2.3.4 – Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus Hinnang ja ettepanekud Meetme eesmärgiks on toetada kohaliku sorti taimede kasvatamist, mis oma madalama saagikuse tõttu jäetakse sageli kõrvale ning panustatakse imporditud sortidele, mis kohalike kasvutingimustega on vähem kohanenud Rahvusvaheliste lepete alusel peab iga riik säilitama kultuurtaimede aretamiseks oma sordiaretuse algmaterjali ning seetõttu on antud meede asjakohane Meede on alataotletud, mille peamiseks põhjuseks on antud taimesordi vähene kasvatamine. Sangaste rukki sortide säilimisele ja geneetilise mitmekesisuse säilimisele on meetmel küll teatud mõju, kuid antud kujul on meetme mõju 2. telje eesmärkide saavutamisse väga minimaalne. Ettepanek: Selleks, et meede oma väärtust paremini täidaks, oleks soovitav järgneval programmperioodil lisada toetatavate sortide nimistusse veel teisigi kohaliku väärtusega sorte. Näiteks õuna- ja marjasordid, kartulisordid

Alameede 2.3.5 – Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus Meetme ülevaade Eesmärk: tagada Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koosluste soodne seisund. Toetuse eelarvest on 30.04.2010 seisuga ära kasutatud ca 37% Eesmärgiks seatud toetuse alusest pinnast (35 000 ha) on saavutatud 61% Plaanitud 1500 toetuse saajast on toetust saanud 54%

Alameede 2.3.5 – Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus Hinnang ja ettepanekud Meede on rakendunud hästi ning täitmas oma eesmärke. Meede aitab säilitada ja suurendada elurikkust, maastikulist mitmekesisust ja aitab tagada alade jätkuvat majandamist Senised taotlusvoorud on näidanud, et eelarvestatud rahaline maht täis taotletud. Seetõttu meetme eelarve perioodi lõpuks tõenäoliselt täidetakse Toetus hõlmab ainult Natura 2000 alasid, ehkki ka väljaspool neid alasid on väärtuslikke poollooduslikke kooslusi. Lisaks toimivad tähelepanuta jäänud poollooduslikud kooslused ka oluliste vahelülidena Natura 2000 alal asuvate poollooduslike ökosüsteemide elurikkuse hoidmisel Ettepanek: Soovitame toetust laiendada ka väljapoole Natura 2000 alasid Hetkel on kasutusel kaks erinevat toetusmäära (puisniidud ja ülejäänud). Antud liigitus on aga liiga üldine ning mõned alad, mis ei liigitu puisniitude alla vajavad samuti rohkem hooldamist Ettepanek: Toetusmäärade osas teha rohkem astmeid või vaadata üle käesoleva programmi alade liigitus nii, et alad, mis sarnaselt puisniitudele vajavad rohkem ressurssi oleksid samuti kõrgema toetusmääraga Probleeme on tekitanud poollooduslike koosluste andmebaaside täpsus ja ajakohasus Ettepanek: Poollooduslike koosluste andmebaaside korrastamine, eesmärgiga saada ajakohastatud pilti poollooduslike piirkondade paiknemisest ja sealsete koosluste olemasolust

Meede 2.4 – Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus Meetme ülevaade Eesmärk: parandada loomade heaolu, säilitada ja parandada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta kultuurrohumaade mullaviljakust. Toetuse eelarvest on 30.04.2010 seisuga ära kasutatud ca 23% Toetatud loomühikute arv ületab 29% võrra seatud sihttaseme (80 000) Taotlejate arv ületab 11% võrra planeeritud sihttaseme (2000)

Meede 2.4 – Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus Hinnang ja ettepanekud Meede on asjakohane, toetades karjatamise jätkumist ja tagades sellega seotud kulude hüvitamise Juba esimese taotlusvooruga ületas taotlemine plaanitud aastaeelarve. Taotlemisaktiivsuse vähenemist ei ole näha ka järgnevatel aastatel. Seetõttu kasutatakse eelarve programmperioodi lõpuks ära ning võib tekkida vajadus ka suurema eelarve järele. Ettepanek: Vaadata üle seatud eesmärgid ja sihttasemed Taotlejad ei ole alati teadlikud oma registriandmete seisust Ettepanek: Panna täiendavalt rõhku loomade registrite täiendamisele ning teha teavitustööd e-PRIA kasutamisvõimaluste osas, eesmärgiga tagada taotlejate teadlikkus oma registriandmete jälgimise osas ning tagamaks registrite sisu ajakohasus Praeguste seireandmete põhjal ei ole võimalik hinnata loomade karjatamisest tulenevat keskkonnamõju Ettepanek: Leida võimalus karjatatavate loomade seostamiseks karjatamiseks kasutatava maaga. Ühe võimalusena võiks taotlemisel paluda määratleda, millisel maa-alal on planeeritud loomade karjatamine

Alameede 2.5.1 – Kiviaedade rajamise ja taastamise toetus Meetme ülevaade Eesmärk: aidata kaasa kõrge ajaloolise, kultuurilise ja maastikulise väärtusega traditsiooniliste põllumajandusmaastike elementide, kiviaedade, rajamisele ja taastamisele, et: säilitada ja suurendada maastike esteetilist väärtust luua elupaiku ning suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust säilitada maastiku ajaloolist ja kultuurilist väärtust Taotletud on 174%, heakskiidetud 32% ning väljamakstud 7% eelarvest. Väljamaksed moodustavad 22% määratud summadest Toetust taotleti summas 6,8 mln eurot, sellest kiviaia rajamiseks ca 1,9 mln eurot Kuna eelarve ületati 2008/2009. a taotlustega mitmekordselt, siis 2009. aastal uut taotlusvooru enam ei avatud. 2009. aastaks ettenähtud eelarve (0,6 mln eurot) kasutati 2008. aasta lõpul alanud taotlusvoorus vastu võetud taotluste rahuldamiseks (2008/2009 taotlusvooru eelarve oli 1,3 miljonit eurot).

Alameede 2.5.1 – Kiviaedade rajamise ja taastamise toetus Hinnang ja ettepanekud Perioodi alguses toetati nii kiviaedade rajamist kui ka taastamist. Vahehindamise perioodiks on jäänud vaid kiviaedade taastamise toetus Toetust on juba perioodi alguses taotletud üle eelarve Toetus on asjakohane, kiviaiad on olulised nii keskkonna seisukohalt kui ka üldise esteetilise väärtuse poolest Ettepanek: Kaaluda ka teiste aiatüüpide (nt roigasaiad) toetamist, kuna tuginedes vahehindamise käigus intervjueeritud spetsialistidele (ca 40%), siis leidub ka teisi aiatüüpe, mis keskkonna ja miljööväärtust loovad Ettepanek: Kuna kiviaedade mõju avaldub aastate pärast, siis tasuks kaaluda ka uurida seda, kas peale 5-aastase kohustuse lõppemist rajatud aedasid säilitatakse ja hooldatakse Probleeme on esinenud taastatud kiviaedade kvaliteediga Ettepanek: kaaluda eel- ja järelkontrolli tegemist ühe organisatsiooni poolt (nt Muinsuskaitseamet), tagamaks meetme eesmärgile vastavust. Ettepanek: kaaluda toetuse maksmist lähtuvalt kiviaia mahust (arvestada ka kiviaia laiust), tagamaks kvaliteetsemad aiad

Meede 2.7 – Natura 2000 toetus erametsamaale Meetme ülevaade Eesmärk: kaasa aidata Natura 2000 ala erametsamaa säästvale kasutusele Toetuse eelarvest on 30.04.2010 seisuga heakskiidetud ca 13% ja välja makstud 5%. Välja on makstud 40% määratud summadest. Eesmärgiks seatud taotlejate arvust (5000) saavutatud 48% Eesmärgiks seatud toetuse aluse maa pindalast (61 300 ha) saavutatud 58%

Meede 2.7 – Natura 2000 toetus erametsamaale Hinnang ja ettepanekud Meede on vahehindamise perioodil oma tegevuseesmärkidest maas, taotlejate arv on olnud vähene. Natura 2000 erametsamaa toetuse rakendamise aeg on olnud lühike ning raske hinnata selle otsest mõju keskkonnale. Vahehindamise seisuga on tõenäoline, et programmi lõpuks meetmele seatud eesmärke ei saavutata Ettepanek: Kuna Eesti MAK 2007-2013 kontekstis ei ole kõrge loodusväärtusega metsaalad defineeritud ja ei kajastu hetkel baasindikaatorina esitatavates pindades, siis vahehindaja teeb ettepaneku, toetudes Keskkonnaministeeriumi kommentaarile, arvestada MAK 2007-2013 kontekstis kõrge loodusväärtusega metsaaladeks Eestis Natura 2000 võrgustikus asuvad metsaalad. Sellise lähenemise puhul aitab meede kaasa kõrge loodusväärtusega alade säilimisele. Ettepanek: Tulenevalt MAKis seatud lisaindikaatori, Natura 2000 alade metsaelupaigatüüpide ja metsaliikide looduskaitseline seisund, tulemuslikkuse seire liigsest keerukusest ja puudulikkusest, tasuks kaaluda antud lisaindikaatori asjakohasust meetme seisukohast.

MAK rahakasutus 2. telg (I) Nr-d sassis? 1% sangaste rukis?? Eelarve Taotletud toetussum ma % eelarvest Määratud toetussum ma % taotlustest Väljamakst ud toetussum ma % määratud summast Soovitus 2.1 53513654 25956550 49% 25644383 48% 99% 25639592 100% 2.2 8652796 2118750 24% 2047380 97% 1350931 16% 66% 2.3 210886973 96978100 46% 63031974 30% 65% 62990739 2.3.1 105198573 63210417 60% 38475057 37% 61% 38474002 2.3.2 55794869 21795811 39% 13192646 13152466 2.3.3 3495967 1519457 43% 1422934 41% 94% 2.3.4 894763 9946 1% 9785 98% 2.3.5 26798154 10442468 9931553 95% 2.4 21724033 5279662 5069218 23% 96% 2.5 3962523 6822126 172% 1276923 32% 19% 275608 7% 22% 2.7 31439272 4432036 14% 4048075 13% 91% 1637522 5% 40% Nr-d sassis? 1% sangaste rukis??

MAK rahakasutus 2. telg (II) Kokku on 30. aprilli 2010 seisuga eelarvest ära kasutatud ligikaudu 29%, mida võib vahehindamise perioodil pidada küllaltki heaks tulemuseks, arvestades asjaolu, et mitmed meetmed on alles hiljuti avanenud, kaks meedet pole üldse avanenud ning mitmete meetmete puhul on tegu 5-aastase kohustusega, ehk suur osa rahasummast on juba ette broneeritud. Kõige populaarsemad (taotluste ja heakskiitmiste osas) 2.telje meetmed on 2.5.1 ning 2.3.1. Soovitame täiendavalt suunata alataotletud meetmetest raha antud meetme kohustuste täitmisesse. Alataotletud meetmeteks teises teljes on meetmed 2.2, 2.3.4 ja 2.7. Praeguste taotlemise tempo juures meetme vahendeid suure tõenäosusega perioodi lõpuks ära ei kasutata, mistõttu soovitaksime alataotletud meetmete eelarvest üle jääva osa teistesse meetmetesse suunata. Ettepanekud: Soovitame mitte vähendada tervikuna 2. telje eelarvemahtu. Soovitame eelarve telje meetmete vahel ümber jagada nii, et alataotletud meetmetest raha ümber suunatud ületaotletud meetmetesse. Meetmete puhul, mis seni on olnud alataotletud, soovitame esmalt vaadata üle toetuse andmise tingimused, muutmaks neid eesmärgi saavutamiseks taotlejale atraktiivsemaks. Näiteks soovitaksime meetme 2.3.4 osas lisada järgneval programmperioodil toetuskõlbulike taimesorte. Soovitame järgmiseks programmperioodiks üle vaadata pindalapõhiste toetuste toetusmäärade diferentseerimise. Näiteks ebasoodsamate piirkondade toetuse osas võiks eri piirkondades toetusmäära diferentseerida, kuna ebasoodsamate piirkondade mõjud võivad eri piirkondades olla erinevad ning nõuda erinevas mahus panust nendega toime tulemiseks. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse osas võiks samuti kaaluda täiendavat toetusmäärade liigitamist. MAK 2007-2013 toodud liigitus on kohati liiga üldine ning alad, mis ei liigitu puisniitude alla vajavad samuti rohkem hooldamist.

3. Telg Telg Konkurentsivõime parandamine 2. Telg Keskkonna ja paikkonna säilitamine 3. Telg Elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine MAK 2007-2013 4. Telg - Leader

Meede 3.1 – Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas Meetme ülevaade Eesmärk: maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine läbi maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise ning sellega uute ja paremate töökohtade loomisele kaasaaitamine. Väljamaksete protsent (27.08.2010) moodustab 32% määratud summadest, sh 55% I taotlusvoor Toetust on saanud 508 taotlejat soovitud 1000st (51%) ning investeeringute maht on 82,8 mln EUR soovitud 183,3 mln EURst (45,2%) Toetust saanud valdavalt majutus- ja toitlustus (41%), töötlev tööstus (23%) ja põllumajandus, metsandus, kalandus (9%). Turismi suunal laiendas tegevust 53,5% toetuse saajatest. Maaturism tegevuste osas on sihtmärk ületatud (272 vs planeeritud 200) Põllumajandustootjate osakaal 13% (plaanis 50%) Taotlustes põhjal võib oodata pea 900 töökoha loomist meetme kaudu Taotlejate NLV ja BLV suurem kui sektoris keskmiselt

Meede 3.1 – Majandustegevuste mitmekesistamine maapiirkonnas Hinnang ja ettepanekud (I) Väljamaksete osakaal on tagasihoidlik ning kõik väljavalitud projektid ei suuda tähtaegselt oma investeeringuid lõpule viia Ettepanek: uurida põhjuseid, miks on investeeringud tegemata ning võtta meetmeid (nt rahade suunamine uude taotlusvooru või põhjendatud juhtudel investeeringu tähtaja pikendamine) vastavalt saadud tulemustele. Meetme tegevuseesmärkide (kasusaajate arv, investeeringu maht, põllumajandus-tootjatest taotlejad) saavutamine perioodi lõpuks on vähetõenäoline. Ettepanek: kohandada seatud eesmärkide sihttasemeid vastavalt suurprojektide meetmesse lülitumisest tekkinud muutustele. Seada eeliskriteerium esmakordselt taotlejale Ettepanek: tuua esile positiivseid näiteid meetmest toetust saanud edukatest projektidest väljaspool turismivaldkonda. Pöörata teavitustöös erilist tähelepanu põllumajandustootjatele. Ettepanek: Põllumajandustootjate taotlemisaktiivsuse suurendamiseks soovitame kaaluda põllumajandustootja definitsiooni muutmist MAKis läbivalt (nt arvestada põllumajandustootjaks kvalifitseerimisel ettevõtte kolme viimase aasta müügitulu). See võimaldaks potentsiaalselt meetmesse tuua taotlejaid, kes hetkel taotlust ei esita, kartes kaotada võimalust teistest põllumajandustootjale mõeldud meetmetest toetuse taotlemiseks. Väljamaksed: väljamaksete protsent (27.08.2010) moodustab 32% määratud summadest, sh 55% I taotlusvoor Tegevuseesmärkide saavutamine: Toetust on saanud 508 taotlejat soovitud 1000-st (51%) ning investeeringute maht on 82,8 mln EUR soovitud 183,3 mln EUR-st (45,2%) Toetust saanud valdavalt majutus- ja toitlustus (41%), töötlev tööstus (23%) ja põllumajandus, metsandus, kalandus (9%) Maaturism tegevuste osas on sihtmärk ületatud (272 vs planeeritud 200) Põllumajandustootjate osakaal 13% (plaanis 50%)

Meede 3.1 – Majandustegevuste mitmekesistamine maapiirkonnas Hinnang ja ettepanekud (II) Meetme suurim potentsiaalne kasutegur on töökohtade loomine, samas on taotluses esitatud andmete põhjal veel vara järeldusi teha ning tegelik loodud töökohtade arv selgub tagantjärele. Meede on kaasa aidanud maamajanduse mitmekesistamisele ning panustanud erinevate tegevusalade projektidesse, samas on meetmel „turismimeetme“ maine, mida toetab ka asjaolu, et pooled projektid on olnud seotud turismiinvesteeringutega. Ettepanek: vähendada turismiinvesteeringuteks suunatavaid toetusi. Võtta kasutusele hindamiskriteeriumid mis eelistavad teisi tegevusalasid turismi ees. Alternatiivina võib kaaluda taotlusvooru läbiviimist mitteturismi tegevustele või piirata turismitegevustele abikõlblike taotlejate hulka (nt läbi valdkondade piiramise, millede ettevõtted turismiinvesteeringutele toetust võivad taotleda). Kõiki eesmärgiksolevaid seirenäitajaid ei koguta Ettepanek: vaadata üle seirenäitajate kogumine nii, et väljavõtteid saaks teha uuenduslike projektide, taotleja vanuse ja soo kohta ning jälgida meetme raames taaskasutusele võetavate hoonete arvu. Tulemused ja mõjud: Taotlustes põhjal võib oodata pea 900 töökoha loomist meetme kaudu Taotlejate NLV ja BLV suurem kui sektoris keskmiselt

Meede 3.2 – Külade uuendamine ja arendamine Meetme ülevaade Eesmärk: parandada maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsust ja elukvaliteeti läbi kohaliku aktiivsuse suurendamise, lairiba internetiühenduste kättesaadavuse tõstmise ja mittetulundussektori arendamise. Meede aitab kaasa maapiirkonna sotsiaalse ja majandusliku mahajäämuse ning rahvaarvu vähenemise negatiivsete arengute pidurdamisele. Heakskiidetud 45,4% meetme eelarvest ning välja makstud 27,4% eelarvest ning 60,3% määratud summadest. Sh. I vooru määramistest on väljamakstud 91,2% Toetust on saanud 542 taotleja 665 taotlust 500 teenuseid arendavast tegevusest investeeringusummas 2,56 mln eurot aastas on tehtud marginaalne osa 3.2.3 raames toetatud külade arvuks on 5205 (sisaldab kordusi, soovitud 2000); 58,8% terveks perioodi eesmärgiks seatud investeeringute mahust 600 põllumajandusliku tootmishoonest likvideeritud 9 Meetmest on kasu saanud 294% planeeritud kasusaajate arvust Toetuste abil plaanis luua 54,1% planeeritud töökohtadest

Meede 3.2 – Külade uuendamine ja arendamine Hinnang ja ettepanekud (I) Meede on jätkuvalt asjakohane. Meetme rakendamise kogemus ulatub SAPARD programmini, mistõttu on meede praeguseks hästi välja kujunenud. Ettepanek: Jätkata meetme rakendamist väljakujunenud hästitoimiva skeemi kohaselt, kuid tähtsustada toetatavate tegevuste loetelus enam teenuste arendamise ja kultuuripärandi parandamise tegevust. Meede on rakendunud plaanipäraselt ning arvestades antud meetme taotlemisaktiivsust, on tõenäosus toetussummade kasutamatajätmiseks väike. Vähe tähelepanu on saanud teenuste kättesaadavuse parandamise eesmärk. Eelkõige on meede mõjutanud külade elukeskkonna ning kultuuripärandi säilitamist läbi vabaaja veetmise võimaluste suurenemise ja piirkonna suurema atraktiivsuse. Ettepanek: kaaluda viimases taotlusvoorus teenuste arendamise eelistamist või taotlusvooru korraldamist vaid teenuste arendamisele. Ettepanek: kaaluda põhiteenustena toetatavate teenuste ringi laiendamist. Suurendada teavitustööd teenuste arendamise osas taotlemiste võimalustest. Ettepanek: Tuua teenuseprojektide näiteid, teavitada võimalusest hoonete lammutamiseks raha taotlemisel Sisendeesmärk: Heakskiidetud 45,4% meetme eelarvest ning välja makstud 27,4% eelarvest ning 60,3% määratud summadest. Sh. I vooru määramistest on väljamakstud 91,2% Tegevuseesmärgid: Toetust on saanud 542 taotleja 665 taotlust 500 teenuseid arendavast tegevusest investeeringusummas 40 mln krooni aastas on tehtud marginaalne osa 3.2.3 raames toetatud külade arvuks on 5205 (sisaldab kordusi, soovitud 2000); 58,8% terveks perioodi eesmärgiks seatud investeeringute mahust 600 põllumajandusliku tootmishoonest likvideeritud 9 Meetmest on kasu saanud 294% planeeritud kasusaajate arvust

Meede 3.2 – Külade uuendamine ja arendamine Hinnang ja ettepanekud (II) Koguinvesteeringute sihttaseme saavutamine ei ole antud meetmes praeguste meetme tingimuste juures tõenäoline. Samuti vajab täpsustamist mõnede seirenäitajate kogumine. Ettepanek: Vaadata üle alameetmete näitajate sihttasemed ning korrigeerida neid olemasolevale eelarvele vastavamaks. Ettepanek: Korrigeerida seirenäitajaid „toetatud külade arv“, „paranenud teenustest kasusaav maarahvastik” ja “kultuuripärandile suunatud tegevused “ MTÜde puhul investeeringute esialgu omavahenditest finantseerimine eriti probleemne Ettepanek: ülevaatamist vajaksid finantseerimise võimalused mittetulundusühingutele. Kaaluda osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamaksete tegemise süsteemi juurutamist Tulemused ja mõjud: Toetuste abil plaanis luua 54,1% planeeritud töökohtadest

MAK rahakasutus 3. telg toetuste taotlemine on olnud väga aktiivne. Meetmele 3.1 (majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas) esimese taotlusvooru investeeringute tegemise tähtaeg saabub novembris 2010, samas on kaks ja pool kuud enne tähtaja saabumist taotlusvooru eelarves väljamakseid teostatud vaid 55% ulatuses, mistõttu on oht, et kõik väljavalitud projektid tähtaegselt investeeringuid lõpule ei jõua viia. Ettepanek: suunata ülejäänud toetuse summad uude taotlusvooru. Järgmistes taotlusvoorudes soovitame turismiinvesteeringute toetuste osakaalu meetmes vähendada. Meetme 3.2 taotletud toetuse summa ületab eelarve 23% võrra. Arvestades antud meetme taotlemisaktiivsust, on tõenäosus toetussummade kasutamatajätmiseks väike. Ettepanek: keskenduda enam teenuste arendamise projektidele (alameetme 3.2.1 tegevustele) ja laiendada toetatavate teenuseprojektide ringi. Ettepanek: Kokkuvõttes soovitame 3. telje meetmete puhul jääda väljakujunenud meetmete vahelise eelarve proportsiooni juurde.

4. Telg Telg Konkurentsivõime parandamine 2. Telg Keskkonna ja paikkonna säilitamine 3. Telg Elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine MAK 2007-2013 4. Telg - Leader

LEADER meede Meetme ülevaade Eesmärk: kohaliku algatuse edendamine, aidates läbi maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise kaasa põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamisele. Sellest tulenevalt on oluline senisest laialdasema otsustusõiguse andmine kohalikule tasandile, nii et aastateks 2009–2010 oleks enamik valdu hõlmatud kohalike tegevusgruppidega, kes on välja töötanud oma piirkonna arengu strateegiad ja rakendavad neid. heaks kiidetud 24,4% meetme eelarvest ning välja makstud 6,4% eelarvest ning 26,2% määratud summadest Kohaliku arengustrateegia koostamise tegevuseesmärgid saavutatud Koostööprojekte algatanud neli taotlejat nelja projektiga eesmärgiks seatud 20st koostöögrupist ja 75st projektist. Soovitud 3000 toetatud projektis projektitoetuste raames toetust määratud 41% ja välja makstud 15%. Rõhk 3. telje projektidel, vähe 1. telje projekte. Töökohti on seni prognoositud vähe (1,2 töökohta); Saavutatud 68,5% eesmärgiks seatud edukate koolituste arvust (175)

LEADER meede Hinnang ja ettepanekud (I) Leader–lähenemine võimaldab kaasata taotlejaid, kellele MAK üleriigilised meetme liialt kauged ja keerulised tundusid. Projektitoetuste ja koostööprojektide eelarve täitmine tagasihoidlik. Kuigi projektitoetuste puhul eeldatigi rahulikku käivitumist programmperioodi esimeses pooles, siis osade KTGde puhul on oht, et projektitoetuste eelarvevahendeid perioodi lõpuks täita ei suudeta. Ettepanek: Jälgida pidevalt projektitoetuste ja koostööprojektide vahendite kasutamist. Soovitame 2011. aasta sügisel teha vahekokkuvõtte projektitoetuste ja koostööprojektidele määratud ja välja makstud summadest KTGde lõikes ning sellest tulenevalt otsustada, kas vahendeid on tarvis ümber suunata või mitte. Projektitoetuste (koodid 411 ja 413) tegevuseesmärkide saavutamine on tagasihoidlik. Esimese telje meetmekoodide osas on projektide arv olnud eriti tagasihoidlik. Ettepanek: Suurendamaks esimese telje meetmete ja meetme 3.1 osakaalu projektitoetustes Ettepanek: Intensiivistada teavitustööd piirkonna ettevõtjate seas toetuse saamise võimalustest ning konsulteerida ettevõtjatega ootuste osas meetmele. Ettepanek: Suurem esimese telje ja meetme 3.1 osakaal ehk suurem tootlike investeeringute toetamine võimaldaks liikuda lähemale ka meetme töökohtade loomise eesmärgile. Asjakohasus Meede on põhjendatud ning muutunud majandusoludes jätkuvalt asjakohane. Leader–lähenemine võimaldab tugineda kohapealsele potentsiaalile ning otsustamise tasand on kohalikule elanikule lähemal. Seeläbi võimaldab meede kaasata taotlejaid, kellele MAK üleriigilised meetme liialt kauged ja keerulised tundusid. Projektitoetused   Projektitoetuste (koodid 411 ja 413) eelarve täitmine on seni olnud tagasihoidlik. Projektitoetuste määratud toetuse summa osakaal on 18% projektitoetuste kogueelarvest. Projektitoetuste tegevuseesmärkide saavutamise tase on samuti olnud tagasihoidlik. Projektitoetuste raames on vahehindamise ajaks heakskiidetud 40,9% ja välja makstud 14,8% eesmärgiks seatud taotluste arvust, kuid seda planeeritust väiksemas summas. Esimese telje meetmekoodide osas on projektide arv olnud eriti tagasihoidlik. Kuigi projektitoetuste puhul eeldatigi rahulikku käivitumist programmperioodi esimeses pooles, siis osade KTGde puhul on oht, et projektitoetuste eelarvevahendeid perioodi lõpuks täita ei suudeta.

LEADER meede Hinnang ja ettepanekud (II) Koostööprojektide (kood 421) tegevuseesmärkide saavutamise tase tagasihoidlik. Koostööprojekte on alustatud vaid alla 10% eesmärgiks seatud projektide arvust. Kuigi koostööprojektide käivitumine võtabki aega, siis ametlike koostööprojektide takistuseks on olnud ka asjaajamise keerukus võrreldes mitteametliku koostööga. Ettepanek: muuta koostööprojektidega seonduvaid tingimusi Leader määruses. Nt lubada koostööprojektide kulutuste tegemist omal riisikol kohe pärast taotluse esitamist; lubada koostööprojektide osas mitmeaastast raha planeerimist ning suuremat paindlikkust koostööprojektide eelarve muutmisel (kuna koostöö hõlmab mitmeid osapooli, siis oleks paindlik lähenemine eelarvele oluline). Strateegiate väljatöötamise ja tegevusgruppide juhtimise ja arendamisega seotud tegevuste (koodid 341 ja 431) osas on kaasahaaratud tegevusgruppide pindala ja kasusaavate tegevusgruppide arv ületanud soovitud taseme. Kogu Eesti abikõlbliku piirkonna peale on Leader gruppidega liitumata vaid kolm abikõlblikku valda. Leader toetuste üldeesmägi saavutamise taset veel vara hinnata ning parema ülevaate Leader mõjudest saab anda lõpphindamine. Koostööprojektid Koostööprojektide (kood 421) osas moodustab määratud toetuse summa vaid 0,2% koostööprojektide eelarvest. Ka tegevuseesmärkide saavutamise tase olnud koostööprojektide puhul olnud tagasihoidlik. Koostööprojekte on alustatud vaid alla 10% eesmärgiks seatud projektide arvust. Kuigi koostööprojektide käivitumine võtabki aega, siis on ametlikku koostööprojekte on takistanud ka ametlike koostööprojektide asjaajamise keerukus võrreldes mitteametliku koostööga. Strateegiate väljatöötamine ja tegevusgruppide juhtimine  Strateegiate väljatöötamise ja tegevusgruppide juhtimise ja arendamisega seotud tegevuste (koodid 341 ja 431) osas on meetme eelarve praeguseks ületatud. Nende tegevuste osas on ka meetme tegevuseesmärgid vahehindamise hetkeks saavutatud. Leader raames on toetatud kaht tegevusgruppi strateegia väljatöötamisel, strateegiad valmisid 2009. aastal, misjärel asusid tegevusgrupid strateegiaid rakendama. Kokku oma strateegiate rakendamiseks ning tegevussuutlikkuse tõstmiseks toetust antud 26 KTGle (kahele sel perioodil + 24 eelmisel perioodil strateegiad välja töötanud KTGle). Nii kaasahaaratud tegevusgruppide pindala kui kasusaavate tegevusgruppide arv on ületanud soovitud taseme. Kogu Eesti abikõlbliku piirkonna peale on Leader gruppidega liitumata vaid kolm abikõlblikku valda. Positiivsena saab välja tuua paindlikkuse kohalikele oludele vastavate meetme väljatöötamisel. Leader lähenemisel on olnud oluline mõju kohaliku algatuse suurenemisele ning Leader lähenemise peitub oluline potentsiaal piirkonnaspetsiifiliste meetmete rakendamisel. Tulemused ja mõjud - Meed on vaatamata vähesele töökohtade loomisele omanud positiivset mõju piirkonna sidususele ja sünergiale, seda väljendab ka prognoosile vastav edukate koolituste arv. Meetme valdkonnaeesmärkide paremaks täitmiseks oleks oluline suurema hulga tootlike investeeringute toetamine vastukaaluks seni toetatud valdavalt mittetootlikele investeeringutele. - Leader toetuste üldeesmägi saavutamise taset veel vara hinnata ning parema ülevaate Leader mõjudest saab anda lõpphindamine.    

MAK rahakasutus 4. telg Toetust taotletud 33,6% eelarvest. Heakskiidetud toetuse summa moodustab teljes 24,4% meetme eelarvest; väljamakstud summa 6,4% eelarvest ning 26,2% määratud summast Jooksevkulude, oskuste omandamise ja elavdamise (koodid 341 ja 431) osas on MAKis välja toodud eelarveosa ületatud. Koostööprojektide (421) ja projektitoetuste (41) taotlemisaktiivsus on aga eeldatust väiksemad. Koostööprojektide aeglase stardi põhjenduseks toodi eelkõige asjaolu, et koostööprojekti ettevalmistamine võtab kaua aega Rakendajate hinnangul on projektitoetuste käivitumine olnud oodatust aktiivsem. Leader tegevusgrupid olid eelarve ära kasutamise osas erineval seisukohal - kui osad grupid ei näinud probleeme grupile eraldatud summade ära kasutamises perioodi lõpuks, siis teised nägid raha kasutamata jätmise ohtu. Ettepanek: jälgida pidevalt projektitoetuste kasutamist Leader meetmes ning eelarve alatäitumise korral hiljemalt 2012. aastal osa meetme eelarvest kolmanda telje meetmetele suunata.

Teemakava 1 Sissejuhatus 2 Meetmete rakendumine 3 Programmi mõjud

MAK programm Telg Konkurentsivõime parandamine 2. Telg Keskkonna ja paikkonna säilitamine 3. Telg Elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine MAK 2007-2013 4. Telg - Leader

Programmi mõjud Toetuse jagunemine telgede ja teemade vahel Enim vahendeid on suunatud esimese (konkurentsivõime toetamine) ja teise telje (keskkond) meetmetele Enim on toetatud ettevõtlust ja keskkonda ning seejärel külaelu arendamist ning toetavaid tegevusi Programm on teemadelt tasakaalus. Joonis: MAK telgede ning teemade vaheline rahajaotus Allikas: MAK, strateegiaaruanne

Programmi mõjud Toetuse jagunemine maakondade lõikes Joonis: 1., 3. ja 4. telje meetmete toetussumma (mln EUR), toetussumma elaniku kohta (EUR) ja toetussumma km2 kohta (EUR) maakondade lõikes Allikas: ESA Toetussumma elaniku kohta on suuremad ääremaadel, madalaim toetussumma elaniku kohta on Harjumaal. Enim toetust määratud Tartu, Lääne-Viru ja Pärnu maakondadele. Elaniku kohta on enim toetatud Valga-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaad ning ruutkilomeetri kohta on enim toetust määratud Tartu- ja Valgamaale, millele järgnevad väikeste vahedega Lääne-Viru-, Võru-, Jõgeva-, Põlva- ja Järvamaa. MAK-s on mõnel juhul eristatud toetusmäärad regionaalset aspekti arvestades Toetused on täitnud oma rolli regionaalse tasakaalustamatuse vähendamisel.

Programmi mõjud Tööhõive Joonis: Hõivatute arv primaarsektoris ja toiduainetööstuses võrrelduna MAS prognoosiga ning hõivatute arv kokku (tuhat) Allikas: ESA Võrreldes MAS prognoosiga on tööhõive enim langenud just primaarsektoris ning toiduainetööstuses 2007-2008 vahel tööhõive primaarsektoris langes, töötuse kasv oli oluliselt väiksem, mis viitab sektorist väljaliikumise trendile Küsitluse kohaselt on toetuste mõju olnud eelkõige töökohtade säilitamisele ja töökohtade kvaliteedi parandamisele Tööhõive on eesmärgiks eelkõige III telje majanduse mitmekesistamise meetmel (kokku ca1000 töökohta), I telje meetmed ei pruugi tööhõive kasvu panustada.

Programmi mõjud Majanduskasv Joonis: Majandusareng põllumajandussektoris, toiduainetööstuses ja mitteprimaarsektoris (toodetud lisandväärtus jooksevhindades mln EUR) Allikas: ESA MASis prognoositud lisandväärtuse kasvu primaarsektoris majandussurutise ja ilmastikutingimuste tõttu saavutatud ei ole ja näitaja on langenud 2004. aasta tasemele Toiduainetööstuses ja mittepõllumajandus-sektoris lisandväärtuse kasv oodatust suurem Taotlejad hindasid toetuse mõju ettevõtte majandustulemustele, tootlikkusele ja konkurentsivõimelisusele kõrgelt Toetust saanud ettevõtete keskmine lisandväärtuse loomise võime on madal ning majanduslangus on neid ettevõtteid mõjutanud enam. Ettevõtted on keskmisest väiksemad ning nende panus kogu sektori lisandväärtuse loomisse vähene. Mõju ennatlik hinnata, kuna viimased andmed toetust saanud ettevõtete kohta pärinevad 2008. aastast. Üldises majandussurutise tingimustes on MAK aidanud majanduslangust põllumajandus- ja metsandussektoris ning toiduainetööstuses pidurdada. Toote väärtusahelas on majandussurutisest enam mõjutatud just põllumajandustootjad ning vähem toiduaine töötlejaid.

Programmi mõjud Sissetulek Maaelanikkonna sissetulekud on kasvanud ning lähenesid Eesti keskmisele aastani 2007, aastal 2008 on vahe keskmisega taas suurenenud Keskmine sissetulek aastatel 2005- 2007 põllumajanduses on kasvanud, kuid aeglasemalt kui sissetulekud kogu Eestis; Metsamajanduses on neil aastatel sissetulekud samuti kasvanud ning sissetulekute kasv olnud Eesti keskmisest kiirem Toetuste mõju maapiirkondade elukvaliteedile on küsitluse tulemusele tuginedes hinnatud positiivselt Joonis: Linna- ja maaelanike aasta ekvivalentsissetulekud (EUR) ja maaelanike sissetuleku osakaal kogu Eesti sissetulekute keskmisest (%) Allikas: ESA

Programmi mõjud Rahvastikukadu Joonis: Maaelanikkonna osakaal kõigist Eesti elanikest (%) Allikas: ESA Rahvaarvu languse trend maapiirkondades on mõnevõrra pidurdunud. Ekspertpaneeli hinnangul võib trendi aeglustumine olla seotud ka valglinnastumise protsessiga Hindamisse kaasatud osapooled tõid välja MAK-i positiivse mõju elukvaliteedi suurendamisele ning sotsiaalse allakäigu pidurdamisel, kuid nentisid samas, et maaelanikkonna vähenemise pidurdamisel mängivad olulist rolli aspektid, mis jäävad MAK-i ulatusest välja (sh näiteks füüsilise infrastruktuuri areng, koolide, lasteaedade jm teenuste kättesaadavus)

Programmi mõjud Vanuseline struktuur Joonis: Põllumajandussektori juhid (arv ja vanuserühma osakaal kõigist juhtidest) valdaja õigusliku vormi alusel (2007) Allikas: ESA Alla 35 aastaseid juhte on põllumajandussektoris 6,2% ning alla 45 aastaseid 21,9%. Kõige suurem on üle 65 aastaste juhtide osakaal. MAK meetmetest on noortele suunatud meede 1.2 (Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine). Noori eelistavad veel ka meetmed 1.1 (koolitus- ja teavitustegevused), 1.3 (Nõuandesüsteemi ja nõuandeteenuse toetamine), 1.4 (Põllumajandusettevõtete ajakohastamine) ja 3.1. (majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas). MAKi meetmed arvestavad maapiirkondade vanuselise struktuuriga ning toetavad nooremate põllumajandusettevõtjate arvu suurendamist.

Hinnang ja ettepanekud MAK probleemistiku jätkuv asjakohasus (I) MAK-s välja toodud probleemid on valdavalt samaks jäänud Majandusolude muutustest tulenevalt on täiendavaks probleemiks kujunenud investeeringute finantseerimine. Kuna omavahendeid ei ole taotlejatel piisavalt kogu investeeringu teostamiseks ning pankadelt laenu saamine on muutunud keerukaks, siis ei suudeta investeeringuid oma vahenditest teostada, see on aga enamasti toetuse väljamaksmise tingimuseks. Ettepanek: Teisel programmi poolel oleks oluline otsida võimalusi põllumajandus- ja metsandussektori ning toiduainetööstuse ettevõtete finantsvõimekuse suurendamiseks. Finantsprobleemide leevendumiseni tasuks kaaluda osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamaksete tegemise süsteemi juurutamist või alternatiivina suurema arvu kuludokumentide esitamise lubamist, ettemakseid, kokkuleppeid pankadega vms.

Hinnang ja ettepanekud MAK probleemistiku jätkuv asjakohasus (II) MAK ei saa olla ainus vahend maapiirkondade arengu suunamisel. MAK-i probleemide lahendamisega seonduvad ka teised riiklikud poliitikad ja programmid. Väga positiivsena toodi esile Põllumajandusministeeriumi laiapõhjalist kaasamistegevust programmi kokkupanemisel ja rakendamisel Hindamise käigus ilmnes siiski regionaalpoliitiliste eesmärkide ebaselgus ja vähene ministeeriumite vaheline koordineeritus, seetõttu oleks oluline teiste riigi poolt rakendatavate programmide tihedam sidumine regionaalarengu ja maaelu arengukava eesmärkide ja meetmetega. Ettepanekud: Jätkata aktiivse kaasamisega maaelu arengukava muutmisel ja uue perioodi arengukava väljatöötamisel Oluline oleks ühistes maaelu ja regionaalarengu eesmärkides kokkuleppimine, millega arvestaksid nii põllumajanduspoliitika kui ka teised valdkondade poliitika kujundajad (hariduspoliitika, ettevõtluspoliitika, infrastruktuuri investeeringud jne). Sealjuures soovitame kaaluda teemapõhiste arutelugruppide (turism, ettevõtlus, infrastruktuur jne) korraldamist üle erinevate programmide. Selle soovituse rakendamine nõuab mitte ainult Põllumajandusministeeriumi, vaid ka teiste riigiasutuste aktiivsust ja koostööd.

TÄNAME!